Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja kinkis 10.11.2005 kostjale korteriomandi asukohaga xxx. Kinkija seadis enda kasuks korteriomandile tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Hageja ostis kostjale ka xxx. 23.11.2007 tuli hageja ega saanud korterisse sisse, sest ukselukud olid vahetatud. Hageja leiab, et tegemist on jämeda tänamatusega kinkija suhtes ja kinkelepinguga seatud kohustuse rikkumisega ning 23.07.2008 tegi hageja notariaalse avalduse kinkelepingust taganemiseks. Avaldus on kostjale kättetoimetatud 25.07.2008. Hageja määras kostjale neljal korral tehingu tagasitäitmiseks notari aja, kuid tagasitäitmine ei ole siiani õnnestunud. Kostjat ei ole rahuldanud tagasitäitmise tingimused. Kinkelepingust taganemisega on korteriomand võõras ebaseaduslikus valduses. Hageja palub kostjalt korteriomand välja nõuda, hagejale korteriomandi omandiõigus üle anda ja kanda hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole kostja takistanud hagejal juurdepääsu korteriomandile ja selle kasutamist. Pärast kinkelepingu sõlmimist kujunes hageja ja kostja vahel välja elukorraldus, kus hageja elas xxx ja kostja xxx. Kostja vahetas tõepoolest 2007 aasta sügisel ära ukseluku, sest vana lukk ei töötanud. Hageja saabus 23.11.2007 kostjale ootamatult ning kostjal ei olnud hagejale võimalik võtit anda. Hageja solvus ja tegi lepingust taganemise avalduse . Vältimaks edaspidiseid arusaamatusi kolis kostja 1.09.2008 vaidlusalusest korterist välja. Kostja ei rikkunud hagi esitamise ajal hageja kasutusõigust. Kostja vastuhagi ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning nende esindajad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kinkelepingust taganemisel oli olemas õiguslik alus st kas kostja näitas hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt tehtud lepingust taganemist, seega on kinkelepingust taganemine seadusjõus ning hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu tagasitäitmist alusetu rikastumise sätete alusel. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja näitas hageja suhtes üles jämedat tänamatust, kas hageja tegi taganemisavalduse õigeaegselt ning kas kostja on taganemisavaldusest teada saanud. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 lg 1 p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; Kohus peab vajalikuks märkida, et kinkelepingust võib kinkija taganeda ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. See tähendab, et kui kingisaaja oma õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine (vahetada ukselukk) võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Seaduses kasutatud termin "jäme tänamatus" ei ole õiguslik kategooria vaid hinnanguline kategooria. Teguviis, mida kinkija

peab jämedaks tänamatuseks peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on kinkija subjektiivne ja kohtu eetiline hinnang, samas tuleb teguviisi hindamisel arvestada poole vahelisi suhteid, lepingu eesmärki ja poolte käitumist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei saanud 23.11.2007 sisse korterisse, millele tal on asjaõiguslik isiklik kasutusõigus. Asjaõiguslik isiklik kasutusõigus on asjaõigusena absoluutne õigus, mille puhul on hageja õigustatud isikuks ja kõik teised tsiviilkäibes osalejad kohustatud isikuteks. Seega pidi kostja igal juhul tagama hageja õiguse ja ka reaalse võimaluse kasutada vaidlusalust korterit. Hagejal puudus korteri valdus 23.11.2005, seega oli tema õigust rikutud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja kinkis kostjale korteriomandi, samuti on hageja omandis kostja elukohaks olev xxx. Hageja mõlema elukoha kasutamise võimalus on sõltuvuses kostja tegevusest. Hageja on kostja ema ning esitanud tema vastu hagi 11 kuud pärast pooltevahelise intsidendi aset leidmist. Kohus järeldab sellest, et pooltevahelise suhted on endiselt konfliktsed, mis kohtu arvates selgitab hageja subjektiivset hinnangut kostja teguviisile. Kohus leiab, et arvestades poolte lähisugulust ja hageja sõltuvust kostjast, milleks on eelkõige elukoha olemasolu võimalus, oli 23.11.2007 toimunud intsident käsitletav kui jäme tänamatus hageja suhtes. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning korteriomand hagejale tagastada. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb kingitud ese kinkijale alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Kostjat tuleb kohustada hagejale üle andma korteriomandi Tammiku 21-34 omandiõigus, korteriomand ja kanda hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hagejale antud menetlusabikulud. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.