Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 13.10.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja elektroonilise posti teel laenulepingu summas 2 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smskiirlaen.ee. Laenusumma oli kantud kostja arvelduskontole . Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 18.01.2008. a. Laenu tagastamata jätmisel kohustus kostja tasuma hagejale käsitlustasu 300 krooni iga 30 päevase viivitusperioodi järel. Vastavalt laenulepingu p 11.1. juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist 0,85% tagastamata summast päevas. Hageja vähendab viivise määra ja taotleb viivise väjamõistmist määras 0,4%. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on 18.01.2008. a seisuga viivitatud 263 päeva. Viivise suuruseks on 5 643.98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 525 krooni, käsitlustasu summas 2 400 krooni, viivitusintress summas 2 656.30 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kohtule 17.12.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei sõlminud laenulepingut, kostja ei ole saanud laenu summas 2 000 krooni. Kostja ei ole ühtegi dokumenti allkirjastanud. Kui hageja ka andis laenu, siis need on kuriteo toimepanemisega varastatud. Kostja on pöördunud politseisse, kus on algatatud kriminaalasi seoses laenukelmusega. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohuis on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid elektroonilise posti teel laenulepingu summas 2 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smskiirlaen.ee. Laenusumma kanti hageja poolt kostja arvelduskontole 19.12.2007. a. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 18.01.2008. a. Kostja eitab, et on saanud hagejalt laenu 2 000 krooni. Samas leiab kostja, et isegi juhul kui laen on väljastatud, on laenusumma kuriteo toimepanemisega varastatud. Kostja leiab, et paberkandjal või allkirjastatud leping puudub, mistõttu on hageja nõuded alusetud. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 404 ja 405 sätestatut. Seega ei pea tarbija enne lepingu sõlmimist allkirjastama § 404 lg 2 või § 405 lg 1 sätestatud andmeid sisaldavat tahteavaldust. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku vormi mittejärgimine ei too käesoleval juhul kaasa lepingu tühisust ka seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lg 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kostja on vastuses kohtule kinnitanud, et 2 000 krooni võib siiski olla tema kontole hageja poolt kantud, kuid raha on varastatud. Kohtule on esitatud teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, millelt nähtub, et kostja andis oma Hanzaneti paroolikaarti koos kõikide rekvisiitidega TS. Märtsis 2008. a sai kostja teada, et kostja nimele on vormistatud 4 laenulepingut summas 9 000 krooni (tl 58). Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid kostja 17.12.2007. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Isegi juhul kui kolmandal isikul tekib kohustus kostja ees, ei vabasta see kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees.

VÕS § 735 kohaselt kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart (nii krediit- kui deebetkaart), samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. 19.12.2007. a laenulepingu sõlmimisel toimus laenusaaja identifitseerimine panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Juhul kui kostja andis Hansapanga poolt temale personaalselt väljastatud paroolid ja PIN-koodid kolmandale isikule kasutada, kannab kostja kohtu hinnangul ka sellise tegevusega kaasnevad riskid. Kostja äärmist hooletust näitab seegi, et väidetavalt andis ta kõik identifitseerimiseks vajalikud rekvisiidid TS kasutada 2007. a novembris ning kontol toimuva vastu tundis kostja huvi alles 2008. a märtsis. Konto omanikuna oleks kostjal olnud igal ajal võimalik panka teavitada, konto sulgeda või paroolid vahetada. Kostja seda ei teinud. VÕS § 741 lg 1 p 1 kohaselt elektroonilise maksevahendi omaja on kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid (isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna ning punkt 2 järgi teatama viivitamata maksevahendi väljajale või väljaja poolt omajale sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi või selle kasutamist võimaldava abivahendi kaotsiminekust või vargusest. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt 19.12.2007. a laenulepingule, pidi kostja laenu summas 2 000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 18.01.2008. a. Kostja laenu ei tagastanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 525 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu punkt 11.1 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.85% viivise arvestamist päevas. Hageja vähendab viivist ja arvestab viivist määraga 0,4% päevas laenu tagastamata osalt. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 263 päeva, seega moodustab viivis 5 643.98 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis vähendatud määras, s.o. 2 656.30 krooni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida

leppetrahv ei kata. Lepingu p 8.3 kohaselt laenusaaja kohustus tasuma laenusumma koos käsitlemise kuludega. Seega on hageja käsitlustasu nõue summas 2 400 krooni õiguslikult põhjendatud. VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 12.1, mille kohaselt on kostjal, kui ta on viivitanud laenu tasumisega kolm päeva ning kostja rikub lepingust või seadusest tulenevat kohustust kohustus tasuda leppetrahvi kuni 500 krooni. Antud juhul oli hageja poolt leppetrahvi nõudmise aluseks maksete tasumata jätmine. Arvestades kostja poolt lepingu täielikku täitmata jätmist, on leppetrahvi väljamõistmine hagetud suuruses põhjendatud ja hagi tuleb selles osas rahuldada. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2 525 krooni, leppetrahv 500 krooni, laenu käsitlustasu 2 400 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 656.30 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis määraga 0,4% päevas alates 09.10.2008. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.