Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
16.aprillil 2009.a. kell 16.00
Tsiviilasja hind
32 000 krooni Hageja: TÜ K (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi S Tšurkin (S Tšurkini Advokaadibüroo OÜ, Rävala pst 6-602, 10143 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja I M N (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja II L P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III T T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I esindaja S Buldakov
Menetlusosalised ja nende esindajad
TÜ K hagi M N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
17.03.2009
Kohtuistungil osalesid
S. Tšurkin, M. N ja S. Buldakov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M N’lt (isikukood XXX), L P ’lt (isikukood XXX) ja T T ’lt (isikukood XXX) solidaarselt 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni TÜ K (registrikood XXX) kasuks.
3.Menetluskulud jätta solidaarselt M N, L P ja T T kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
31.03.2008 TÜ K esitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M N kui V N pärijalt 10.12.2002 osa müügilepingust tuleneva võlgnevuse 32 000 krooni saamiseks. Kostja vastuväite tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. 08.08.2008 hageja esitas M. N vastu põhjendatud hagiavalduse. Hageja taotlusel 09.01.2009 kohus kaasas kostjatena menetlusse pärandaja tütred L P ja T T . 14.01.2009 saabus kohtule täpsustatud hagiavaldus.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Pärimisseaduse § 130 alusel esitatud hagis taotleb hageja kostjatelt välja mõista kokku 32 000 krooni järgmiselt: M N 21 333,34 krooni, L P ja T T kummaltki 5 333,33 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja V N 10.12.2002 müügilepingu, mille kohaselt TÜ K müüs V. N OÜ K EV osa nimiväärtusega 103 500 krooni müügihinnaga 103 500 krooni. Vastavalt müügilepingule oli V. N kohustatud tasuma ostetud osa eest 103 500 krooni 10.12.2005.a. Seisuga 28.03.2008 oli tasumata jääk 32 000 krooni. V N suri 10.02.2007.a. Tema pärijaks said abikaasa M N ja tütred L P ja T T . 28.08.2007 väljastas notar M. Ottas kostjatele pärimisõiguse tunnistuse, kuhu on märgitud V. N võlgnevus. Samal päeval sai M N kätte omandiõiguse tunnistuse OÜ K KV varem V. N kuulunud 1⁄2 osale. M N kuulub 2/3 pärandvarast ja tema tütardele kummalegi 1/16 pärandvarast. Pärandaja võla eest vastutavad pärijad proportsionaalselt saadud pärandiosaga.
KOSTJATE VASTUSED
Kostja I M N esmalt ainult tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et V. N pidanuks nii pika aja jooksul välja maksma kogu osa maksumuse. Maksmise tähtaeg lõppes 10.12.2005, kuid hageja ei esitanud rohkem kui ühe aasta vältel V N vastu mingeid nõudmisi võlgnevuse kustutamiseks. Selline nõue tekkis alles pärast tema surma, kui kostjal ei ole võimalust tõendada, et V. N on kogu osa välja maksnud. Kostja leidis samuti, et hagi on tema vastu esitatud mittevastavas suuruses. Kostja sai pärandajalt üksnes osa pärandvarast, järelikult on ta pärinud vaid osa tema kohustustest. Täpsustatud hagile 29.01.2009 esitatud vastuses M. N seletas, et pärast abikaasa surma 2007.a. märtsis oli tal juttu TÜ K raamatupidajaga N. T ja teise osanikuga S Š osa müümisest Š , kuid V. N võlgnevust kumbki ei maininud. Võlga ei maininud Š ka kostjaga I kohtumisel 14.04.2007. 15.05.2007 tegid kostjad pärandi vastuvõtmise avalduse, kostjale I tehti notari otsusega ülesandeks viia läbi pärandi inventuur. Kostja I soovis inventuuri läbiviimiseks saada andmeid N osa suuruse, TÜ varade ja kohustuste ning kasumi suuruse kohta. 05.06.2007 Š keeldus kostjale I dokumentidele ligipääsu võimaldamisest. Kostja I on seisukohal, et võlg tuli välja alles 01.juuliks 2007.a. äriregistrisse esitatava 2006.a. majandusaasta aruande koostamisel. Peale seda Š saatis kostjale I ja notarile võlateatise. Kostja teatas 22.08.2007, et ei saa võlgnevust arvestada pärandvara inventuuris, kuna võlg ei ole usutav ja tal ei olnud võimalik tutvuda dokumentatsiooniga. 28.08.2007 pärimisõiguse tunnistusse on kantud märkus võlgnevuse kohta. Kostjad II L P ja III T T 27.02.2009 esitatud ühises vastuses hageja nõuet ei tunnista. Kostjate arvates ei ole tõenäoline, et võlgnevus, mis pidi olema tasutud 10.12.2005 ei olnud V. N surmani 10.02.2007 tasutud, kuigi TÜ K maksis võlgnikule igakuiselt töötasu. V. N ja S. Š pidid oma osade eest võrdselt tasuma. See andis neile võrdsed hääled OÜ-s K EV. TÜ K raamatupidamisest nähtub, et mõlemad tasusid summasid võrdselt ja peaaegu üheaegselt. Dokumentide kohaselt Š tegi viimase makse 2006.a., kuid V. N sissemakse kohta andmed
millegipärast puuduvad. Kõiki TÜ K ja OÜ K EV tegevusega seotud dokumente hoidis V. N töö juures, mistõttu pidid need pärast tema surma sattuma Š või teiste töökaaslaste kätte ning kostjad ei saa tõendada, et N on kogu osa välja maksnud. Asjaolu, et hageja ei esitanud N tema eluajal nõuet võla tasumise kohta, kuigi tasumise lõpptähtajaks oli 10.12.2005. V. N oli ise juhatuse liige, kuid see ei vabasta teisi juhatuse liikmeid kohustusest esitada nõudmisi võlgnikule. Samuti kostjad II ja III leiavad, et hageja poolt 14.01.2009 esitatud hagiavaldus on käsitatav esmase hagina kostjate II ja III vastu, mitte hagi täpsustusena. Kostjad II ja III leiavad, et nende vastu esitatud nõue on aegunud. Võla maksmise tähtaeg oli 10.12.2005, seega oli hagejal õigus võlga nõuda kuni 10.12.2008.a. Kui kohus aegumist ei kohalda, taotlevad kostjad II ja III alternatiivselt jätta hagi rahuldamata VÕS § 108 lg 3 alusel, sest hagi ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ilmnes kohustuse rikkumine N poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kostja I vastu tuleb rahuldada. Kostjate II ja III vastu esitatud hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Hageja ja V N vahel oli sõlmitud OÜ K EV osa müügileping 10.12.2002.a. Osa eest tasumise kohustus oli müügilepingu punkti 2.2.1. kohaselt tuli müügihind 103 500 krooni tasuda hiljemalt 10.12.2005.a. V N suri 10.02.2007.a. 26.08.2007 väljastati kostjatele pärimisõiguse tunnistus ning kostjale I ka omandiõiguse tunnistus 1⁄2 osale abikaasade ühisvarast. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas oma surma päevaks oli V N 10.12.2002 müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud.
3.VÕS § 208 lg 1 kohaselt on ostja põhikohustuseks müügihinna tasumise ja asja vastuvõtmise kohustus. Hageja väidetel oli V. N l surma päevaks tasumata 32 000 krooni. Hagi on esitatud kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse (PäS) § 130 alusel, mis sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Eeltoodu alusel läks pärijatele üle ka müügilepingust tulenev V. N kui ostja müügihinna tasumise kohustus. VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kostjad pärandaja õigusjärglastena on hageja ees kohustatud isikud 10.12.2002 müügilepingust tulenevate V. N täitmata kohustuste osas.
4.Kostjad II ja III taotlesid kohaldada nende vastu esitatud nõude osas aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus arvestab nõude aegumist ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). 10.12.2002 müügilepingus olid pooled kokku leppinud tasu maksmises tähtajaga 10.12.2005.a. Nõue muutus sissenõutavaks seega 11.12.2005.a. Kuna tegemist on kokkulepitud tasu maksmise nõudega, tuleb nõude aegumistähtaja algust arvestada 2005.a. lõppemisest. Vastavalt TsÜS § 135 lg-s 1 sätestatule hakkas hageja nõude aegumine kulgema 01.01.2006 kell 00:00. Kolme aastane aegumistähtaeg lõppes seega 31.12.2008 kell 24.00. Hageja on kostjate II ja III vastu esitanud nõude 29.12.2008 kohtule saabunud kirjalikus menetlusdokumendis, milles taotles kaasata kostjatena menetlusse kostjad II ja III ning mõista kostjatelt välja võlg 32 000 krooni proportsionaalselt saadud pärandvara osale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Käesolevas asjas on 29.12.2008 menetlusdokument kostjatele kätte toimetatud. Eeltoodust tulenevalt loetakse hagi kostjate II ja III vastu esitatuks 29.12.2008 ning hagi on seega kostjate II ja III vastu esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et hagi
aegumist ei muuda 2009.a. jaanuaris esitatud hagiavalduse täpsustus, sest see on kohtule esitatud pärast kostjate kaasamist.
5.Kostjad leiavad samuti, et hagi on tulenevalt VÕS § 108 lõigetest 3 ja 4 esitatud ebamõistliku aja jooksul ning hageja on kaotanud õiguse kohustuse täitmist nõuda. Kohus kohtuistungil selgitas hagejatele, et viidatud sätted ei ole kohaldatavad raha maksmise kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmine allub üldisele aegumisele ning seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ei saa olla mingit täiendavat mõistlikku aega, mille tõttu hageja kaotaks nõudeõiguse enne aegumistähtaja lõppemist.
6.Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja esitatud kassaraamatu väljatrükkidega, pangakonto väljavõtetega ning TÜ K 2005.a. ja 2006.a. majandusaasta aruannetega. Kassaraamatus kajastuvad V. N ja S. Š sissemaksed 10.12.2002 müügilepinguga ostetud osade eest. 2005.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli osade soetamise eest lühiajalisi nõudeid 64 000 krooni, 2006.a.majandusaasta aruandes 32 000 krooni. Kassaraamatu väljatrükkidest nähtuvalt on V N tasunud 103 500 kroonisest osa müügihinnast kokku 71 500 krooni. Kassaraamatust (tl 42) nähtuvalt tasus S. Š 03.01.2006 osa eest viimase osamakse 32 000 krooni. Samal päeval N makstud 200 krooni oli TÜ K osamaks, mitte OÜ K EV osamaks – seda näitab makse korrespondentskonto number 85.1. OÜ K EV osa eest tasu korrespondentskonto number oli 76.3. Samuti on pärimistunnistuses ja pärandi inventuuri aktis kajastatud, et TÜ K osamaksu suurus on 200 kr. Kohtul ei ole alust kahelda esitatud kassaraamatu andmete õigsuses. Kostjate väited kassaraamatu võimalikust võltsimisest ja tagantjärele andmete muutmisest on paljasõnalised ja tõendamata. Andmete tagantjärele muutmist ei tõenda kostjate väide, et N ja Š tegid sissemakseid ühel päeval. Enamuse maksetest on N ja Š teinud tõepoolest ühesuurustes summades ja ühel päeval, kuid näiteks on erineval ajal tehtud ka 10 500 kroonini makse, mille N maksis 16.01.2003, Š 16.04.2003. Osade müügilepingust ei tulene, et ostjad peavad tegema ühesuuruseid makseid ühel ajal, seega ei tõenda Š 32 000 kroonine makse, et samal päeval 03.01.2006 tasus selle summa ka N . Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus loeb tõendatuks, et V. N l oli oma surmapäeval hageja ees müügilepingust tulenev võlgnevus 32 000 krooni.
7.Kohane ei ole kostjate väide, et N l ei saanud võlga hageja ees olla, kuna hageja maksis N tema surma päevani töötasu. Töötasust kinnipidamisi saab üldjuhul teha töötaja avalduse alusel. Kostjad ei ole esile toonud ja asjas kogutud tõendid ei kinnita, et N tegi sissemakseid oma hagejalt saadud töötasu arvelt. Hageja kohtuistungil kinnitas, et võlgnevuse töötasust kinnipidamiseks N avaldust ei olnud teinud. Veenev on hageja põhjendus, et lepingu täitmise tähtpäeva saabumise järel ei nõutud N võlgnevuse tasumist, kuna Š ja N olid ühtlasi ise OÜ K EV kaheliikmelise juhatuse liikmeteks ning nad vastastikku võlgnevuse tasumise nõuet ei esitanud. Põhjendamatu on kostjate väide, et võlgnevuse tasumist oleks juhatuse liikmetelt pidanud nõudma raamatupidaja. Äriühingu nimel saab nõudeid esitada selleks volitusi omav isik – juhatuse liige või tema volitatud isik. Asjas ei ole andmeid, et kostjate väidetud raamatupidajal oleks olnud volitusi esindaja ühingut ja esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu.
8.Hageja taotleb kostjatelt välja mõista võlgnevus proportsionaalselt nende pärandi osale. Hageja on seisukohal, et kostja I pärandiosa suuruseks on 2/3. Kohus sellega ei nõustu. Pärimistunnistusest nähtuvalt pärisid kostjad võrdsetes osades V. N kuulunud poole abikaasade ühisvarast. Kostjale I kui teise abikaasa üleelanud abikaasale kuulub lisaks pool abikaasade ühisvarast omandiõiguse alusel. PäS § 135 lg 1 järgi juhul, kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Tulenevalt PäS § 142 lg-st 1 pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu, hooldamise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt
nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Kuna pärijate osad pärandvaras on võrdsed, vastutavad nad pärandaja kohustuste eest samuti võrdsetes osades.
9.Hageja on hagiavalduses viidanud ka perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg-le 2, mille kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Nõude on hageja aga esitanud kostjate kui pärijate vastu. Kostja I vastu ei ole esitatud nõuet lisaks kui abikaasade ühisvara kaasomaniku vastu. Hageja seisukoht, et OÜ K EV osa osteti perekonna huvides, kuna V. N sissetuleku põhiliseks allikaks oli OÜ K EV majandustegevus, on põhjendamata. Kahtlemata on abikaasa ettevõtlus seotud kaudselt ka perekonna huvidega, kuid käesoleval juhul ei ole asjaolusid, millest võiks järeldada, et N poolt äriühingu osa soetamine oli perekonna huvides võetud varaline kohustus PKS § 20 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et OÜ K EV osa soetamine oli V. N varaline kohustus, mille eest ta vastutas oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuulunuks talle ühisvara jagamisel. V. N lahusvara ja temale kuulunud osa ühisvarast moodustavad V. N surma järel tema pärandvara. Seega V. N varalise kohustuse eest vastutavad pärijad pärandvara ulatuses.
10.Hageja nõuet esitatud kujul ei ole võimalik rahuldada. PäS § 142 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Hageja taotles välja mõista pärandaja võlgnevus pärijatelt vastavalt nende pärandiosa suurusele, kuid on hagi täpsustuses iga kostja osas summalise nõude välja arvestanud pärandiosade ebaõigetest suurustest lähtudes. Pärimisõiguse tunnistuse (tl 23 – 25) kohaselt pärandvara läks üle M N , L P le ja T T võrdsetes mõttelistes osades, st igale pärijale kuulub pärandvarast 1/3. Pärijate osade suurused omavad tähtsust nende omavahelistes, solidaarkohustuse täitmisest tulenevates suhetes. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse 32 000 krooni kostjatelt välja solidaarselt.
11.TsMS § § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate M N, L P ja T Tšernõšova kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad ka menetluskulude eest solidaarselt.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.