Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.aprill 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9891
Tsiviilasi
OÜ Türi Elamu hagi Olev Jurask vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Hagihind
4957.40 krooni
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Türi Elamu, registrikood 10522171, asukoht Wiedemanni 1 Türi Järva maakond Esindaja: Margus Pirksaar volikirja alusel Kostja: Olev Jurask, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
16.aprillil 2009.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Olev Jurask’ilt OÜ Türi Elamu kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 4957.40 (neli tuhat üheksasada viiskümmend seitse krooni ja 40 senti) krooni. 3.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 1.Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab kostja täies ulatuses 2.Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 1200.00 krooni; - kulud õigusabile 495.70 krooni 3.Välja mõista Olev Juraskilt OÜ Türi Elamu kasuks 1420.00 (üks tuhat nelisada kakskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks. 4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Türi Elamu enammakstud riigilõiv 200.00 (kakssada) krooni (a/arve nr 10220001325017 AS SEB Pank). Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Türi Elamu võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud tähitud kirjaga allkirja vastu 13.märtsil 2009.a. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled on sõlminud 19.veebruaril 2004.a. tähtajalise üürilepingu nr 24/2004, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga xxxxxxxxxxx. 16.veebruaril 2005.a. üürilepingu tähtaeg lõppes ja kostja oli kohustatud korteri vabastama, mida ta aga ei teinud. Kostja elab nimetatud korteris siiani. Üüri on kostja tasunud ebakorrapäraselt, viimane makse on toimunud oktoobris 2007.a. Seisuga 04.märts 2009.a. võlgneb kostja hagejale 4957.40 krooni. Võlaõigusseaduse § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kuna kostja jätkas üürilepingujärgse korteri kasutamist ja hageja korteri vabastamiseks seadusest tulenevaid meetmeid ei rakendanud, on üürileping muutunud tähtajatuks üürilepinguks ja pooled on kohustatud lepingut täitma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu punkti 5.1 ja alusel kohustus üürnik tasuma igakuiselt 25.kuupäevaks möödunud kuu
eest üüri ja teisi makseid vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud ajavahemikus 01.03.2006.a. kuni 01.01.2009.a. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asjaolu, et kostjal on makseteatiste alusel hagejale tasumata 4957.40 annab tunnistust, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, s.t. võlgu oleva 4957.40 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üürivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1200.00 krooni ja kulust õigusabile summas 495.70 krooni (420.00 krooni+käibemaks 75.70 krooni). Hageja on käibemaksukohuslane, kes saab menetluskulult käibemaksu tagasi taotleda. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks, kuna on ekslikult tasunud riigilõivu rohkem 200.00 krooni. Riigilõiv on tasutud hageja esindaja poolt 14.jaanuaril 2009.a. maksekorraldusega nr 403 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 221023778606, viitenr 2900072369 summas 1200.00 krooni ning selgitusse on märgitud „Riigilõiv – Türi Elamu OÜ v. Olev Jurask“. Et käesolevas asjas on hagihind 4957.40 krooni, siis RLS § 56 lg 1 Lisa 1 alusel tulnuks tasuda riigilõivu 1200.00 krooni asemel 1000.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1000.00 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 420.00 krooni õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.