Tsiviilasi nr 2-09-3809
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Määruse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2009. a Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-3809
Tsiviilasi
OÜ MOTOHOBI avaldus OÜ KSK Jõgeva pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: OÜ MOTOHOBI (registrikood xxxxxxxx, asukoht – Kalevi tee 1 Külitse küla Ülenurme vald 61702 Tartu Maakond), Esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius, Advokaadibüroo Lentsius& Talts Lõõtsa 2B 11415 Tallinn, tel. 661 2700, faks: 661 2777, e-post: [email protected] Võlgnik: OÜ KSK JÕgeva, registrikood 10289651, asukoht: Põik t. 2 48306 Jõgeva, tel. 776 0110, 51 49 902, faks: 776 0140, seaduslik esindaja: juhatuse liige Vxxxx Pxxxxx, lepinguline esindaja: Meelis Leis, KL Consult Õigusbüroo, Näituse tn. 27 Tartu 50409, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
05.02.2009, 13.04.2009
Jätta OÜ KSK Jõgeva pankrotimenetlus algatamata.
Kohtukulude jaotus: Jätta avalduse läbivaatamisega seotud kulud pankrotiavalduse esitaja, s.o. OÜ MOTOHOBI
kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) Tartu Maakohtu JÕgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik OÜ MOTOHOBI esitas 30.01.2009 kohtule avalduse OÜ KSK JÕgeva suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotimenetluse algatamise alustena on avaldaja esitanud järgmised asjaolud: Poolte vahel on müügisuhe, mille raames on OÜ MOTOHOBI andnud üle OÜ_le KSK Jõgeva motokaupu ja esitanud arved kaupade eest kokku summas 452 539.95 krooni ulatuses (kuus arvet). Avalduse esitamise hetkeks on võlgnikul tasumata arvete alusel põhivõlga summas 389 200 krooni. Arvete kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist igalt maksetähtaega ületanud summalt 0,5% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 12.01.2009 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega hoiatas, et kui võlgnik ei tasu põhivõlga 336 200 krooni ja viiviseid 229 833.65 krooni 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse kättesaamisest, esitab OÜ MOTOHOBI pankrotiavalduse kohtule. 20.01.2009 vastas võlgnik pankrotihoiatusele, teatades, et pankrotihoiatus ei ole põhjendatud. Pankrotiavalduse esitamise päevaks on sissenõutavaks muutunud põhivõla summa 389 200 krooni ja võlausaldaja poolt nõutav viiviste summa 270 050.55 krooni, kokku võlg 659 250.55 krooni müügilepingute alusel, mida võlgnik ei suuda tasuda. Ostuhinna ja viiviste tasumise nõue võlgniku suhtes on muutunud sissenõutavaks. PankrS § 8 lg.3 kohaselt on OÜ MOTOHOBI pankrotivõlausaldaja, kuna tal on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kinnitanud oma võlgnevust summas 336 200 krooni ka saldokinnitusega 30.11.2008. KUnna võlgnik on rikkunud raha tasumise kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg.1 p.6, § 113 lg.1 alusel. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud kohaldatavas viivisemääras: 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivisemäär on fikseritud ka võlausaldaja poolt väljastatud arvetel. Võlausaldaja on esitanud viivitatud päevade ja viivisesumma arvutuse, mille järgi on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summa 270 050.55 krooni. Kokku on võlgniku sissenõutavaks muutunud võlgnevus võlausaldaja ees 659 250.55 krooni. Võlausaldaja arvates on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna esinevad PankrS § 10 lg. 2 p.1 nimetatud alused- võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole kohustust seejärel täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldajale on teada, et lisaks selle võlausaldaja ees olevatele rahalistele kohustustele on võlgnikul võlgnevusi ka teiste juriidiliste isikute ees. AS Krediidiinfo maksehäireregistri rapotist nähtuvalt on võlgnikul võlg OÜ Hortulus ees maksimaalselt 200 000 krooni, Oü Satcom ees maksimaalselt 200 000 krooni, Julianus Inkasso ees maksimaalselt 200 000 krooni, AS LL Merge Grupp ees maksimaalselt 150 000 krooni. Koos võlausaldaja nõudega on võlgnikul lasuvaid tagamata kohustusi üle 1 700 000 krooni. E- maksuameti andmete kohaselt on 29.01.2009 seisuga võlgniku maksuvõlg summas 211 329 krooni ja intressivõlg 2 925.01 krooni. E-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuuluvad võlgnikule Jõgeva Maakonnas 4
kinnisasja, milledest kolm kinnistut on koormatud ühishüpoteegiga SEB Pank kasuks summas 4 300 000 krooni ja üks kinnistu sama panga kasuks hüpoteekidega summas 2 000 000 krooni ja 1 200 000 krooni. Võlgnikule kuuluvate kinnistute keskmine turuväärtus on järgmine: Jõgeva linnasxxxxxxxxxx kinnistu väärtus 2 290 000 krooni,xxxxxxxxx kinnistu 2 100 000 krooni,xxxxxxxx kinnistu 780 000 krooni ja Põltsamaal xxxxxxxxxxxxx kinnistu 1 400 000 krooni. Avalikest registritest ei nähtu, et võlgnikule kuuluks veel mingit muud vara peale nende kinnistuste, mis on SEB Pank kasuks hüpoteekidega koormatud. OÜ MOTOHOBI nõue võlgniku vastu ei ole pandiga tagatud, ainuüksi põhinõue 389 200 krooni on üle 9 korda suurem PankrS §-s §15 lg.2 p.3 sätestatust. Puuduvad ka muud pankrS § 15 lg.2 sätestatud alused võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgnikul on piisavalt vara, et kanda PankrS § 11 osutatud ajutise halduri tasu ja kulud. Võlausaldaja on seisukohal, et tema nõue on selge ja ei esine ka muid seaduslikke põhjusi võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. On täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 1 lg.2,3, § 9 lg.1 ja § 10 lg.2 p.1 alusel palub võlausaldaja OÜ KSK Jõgeva pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Oma nõude tõendamiseks on võlausaldaja esitanud arved (tl.11-16), saldoteatise (tl.17), millega OÜ KSK Jõgeva kinnitab seisuga 30.11.2008 võla 336 200 õigsust. 07.01.2009 on laekunud võlgnikult võlausaldajale 15000 krooni (tl.18); pankrotihoiatus 12.01.2009 (tl.2022), võlgniku vastus pankrotihoiatusele (tl.24-25), milles võlgnik vaidleb vastu viivisele 0,5% päevas ja kinnitab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu; maksehäireregistri raport (tl.28), milles fikseeritud võlgniku võlad neljale võlausaldajale; väljatrükk E-maksuametist OÜ KSK Jõgeva võlgade kohta 29.01.2009 summas 211 329.76 krooni (tl.29); kinnistusregistri väljatrükid (tl.30-35) OÜ KSK JÕgeva kinnistute ja nende koormatuse kohta. Võlgnik esitas vastuväited pankrotiavaldusele (tl.43), milles märgib esmalt, et võlgnik pole püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole tekkinud ÄS § 176 p.3 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgnikul on vara 12 365 575 krooni väärtuses, kohustusi 10 972 407 krooni väärtuses, seega netovara 1 393 168 krooni, mis on enam kui 33 korda suurem kui osakapital (42 000 krooni). Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele täies ulatuses vastu. Võlgniku arvates on võlausaldaja hinnanud võlgniku kinnistud põhjendamatult madalalt, luues niiviisi kunstlikult mulje võlgniku halvast majanduslikust seisust. Samas on krediidiasutus juba hüpoteegid seadnud oluliselt kõrgemates summades, s.t. hinnanud kinnisvara väärtuse kõrgemaks kui võlausaldaja. Võlausaldaja põhinõue 389 200 krooni moodustab 27% ettevõtte netovarast ja seetõttu ei saa lugeda OÜ KSK JÕgeva maksejõuetust püsivaks. Võlgnik viitab siinjuures Riigikohtu lahendile 3-2-1-120-02 p.7. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue, millele pankrotiavaldus põhineb, ei ole põhjendatud. Võlausaldaja ei ole tõendanud maksetingimuste ja viiviste kokkulepet. Pooltevaheline arvete tasumise senine praktika on olnud tavapäraselt tähtajaga kuni 3 kuud. Arve nr. 90002 esitamise kuupäevaga 02.01.2009 ja maksetähtajaga 02.01.2009 ei ole muutunud sissenõutavaks. OÜ KSK Jõgeva vaidlustab võlausaldaja viivistenõude tervikuna, kuna viiviste nõue ei põhine mitte mingil kokkuleppel. Pankrotimenetluse algatamise asjas ei ole otstarbekas hakata tuvastama telefoni teel sõlmitud kokkulepete sisu. Seda tuleb teha hagimenetluses, mistõttu tuleb pankrotiavaldus nõude ebaselguse tõttu rahuldamata jätta. Võlgnik viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-32-07 p.12. Võlgnik kinnitab, et kui majandustegevuses esineksid kohtulikku sekkumist nõudvad likviidsusprobleemid, oleks ettevõte ise esitanud avalduse kohtule saneerimismenetluse algatamiseks. OÜ KSK JÕgeva palub pankrotimenetluse algatamata, pankrot välja kuulutamata jätta. Võlgnik on lisanud bilansi ja kasumiaruande (tl.44,45) seisuga 31.12.2008.
Kohtuistungil 05.02. 2009 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Võlausaldaja kinnitab, et ta soovib oma võlga tagasi saada, avalikes registrites on andmed, mis viitavad, et võlgnikul esinevad makseraskused. Seetõttu ei esitanud nõuet hagimenetluses. Hagimenetlus kestab kuni 2 aastat ja selle ajaga võlgnik kindlasti pankrotistub. Muud õiguskaitsevahendid on ära kasutatud. Võlgniku esitatud bilanssi ei saa uskuda. On oluline kindlaks teha vara ja võlgade seis ja seda teeb ajutine haldur kui pankrotimenetlus algatatakse. Võlgnik on arvamuse, et pankrotiavaldus on esitatud otstarbekuse kaalutlusel- et tasuda vähem riigilõivu. Ei ole pankroti olulist tingimust- maksejõuetust. Bilanss on plussis, makseraskused ajutised, kuna võlgniku edasimüüjad on jäänud võlgnu. Võlgnik tunnistab nõuet 300 000 krooni. Selles osas soovib võlgnik läbirääkimisi pidada ja maksegraafikut koostada. 02.01.2009 arvel on maksetähtaeg samal päeval, selle alusel ei saa pankrotiavaldust esitada. Võlgnik on veendunud, et tal õnnestub ajutisest likviidsuskriisist välja tulla, on kulutusi kokku hoitud, asutud oma võlglastelt nõudeid sisse nõudma. Pankrotieelset seisu ei ole. Pooled soovisid aega läbirääkimiste pidamiseks. Pärast vaheaega määras kohus poolte taotlusel tähtaja kokkuleppe vormistamiseks. Pooled leppisid kokku, et võlausaldaja esitab võlgnikule kompromissi teksti. Kompromissi esitamise tähtajaks määras kohus 16.veebruari. Võlausaldaja taotles kompromissi sõlmimise tähtaja pikendamist 20.veebruarini, 27.veebruarini, 16.märtsini. Kohus pikendas tähtaegu. Võlausaldaja taotlus pikendada kompromissi sõlmimise tähtaega 16.märtsini saabus kohtule 6.märtsil. Võlgnik teatas kohtule 6.märtsil, et 5.märtsil tõi võlausaldaja võlgnikule kompromissi teksti, mis erines oluliselt kohtusaalis kokkulepitust. Võlgnik soovib teha kompromissi tekstile parandusi, mistõttu palub täiendavat tähtaega 13.märtsini. 23.märtsil 2009 teatas võlausaldaja kohtule kompromissi sõlmimise ebaõnnestumisest, taotles asja edasist lahendamist kirjalikus menetluses (tl.50-53). Võlausaldaja märgib, et võlgnik on esitanud erinevaid ettekäändeid kompromissi sõlmimise edasilükkamiseks eesmärgiga lükata KSK Jõgeva suhtes pankrotimenetluse algatamist edasi. KSK JÕgeva on käitunud pahauskselt, kuna teatas võlausaldajale, et 12.märtsil leiab aset Põltsamaa kinnistu müügilepingu sõlmimine, mille tulemusena kustutab KSK JÕgeva võlgnevuse täies ulatuses. Tegelikkuses sel kuupäeval kinnistu müügilepingut ei sõlmitud ega pidanudki sõlmitama. Eelistungist möödunud pooleteise kuu jooksul ei ole faktilised asjaolud muutunud. Võlausaldajale on pankrotimenetluse algatamise edasilükkamisega kaasnenud märkimisväärne rahaline kahju. Võlausaldaja taotleb pankrotimenetluse algatamist kirjalikus menetluses. Võlgnik vastas võlausaldaja taotlusele (tl.61-63). Võlgnik kinnitab, et esmakordselt sai võlgnik kompromisskokkuleppe teksti 05.03.2009 ja see erines oluliselt kohtusaalis suuliselt kokkulepitust. Võlgnik tegi kompromissettepanekule oma parandused, millele võlausaldaja vastust ei järgnenud. Võlgnikule on arusaamatu, mis võlausaldaja katkestas läbirääkimised. Võlgnik asus täitma kohtusaalis suuliselt kokkulepitud kompromissi ja tasus 20.03.2009 võlausaldajale esimese maksega 36 002 krooni (tl.64). Võlgnik ei ole kunagi väitnud, et just 12.märtsil toimub Põltsamaa kinnistu võõrandamine, kuid kui see toimub, soovib võlgnik saadavast tulust kustutada esmajoones võlgnevuse selle võlausaldaja ees. Võlgnik esitas kohtuistungipäevaks kompromisskokkuleppe teksti (tl.66-68) ja maksekorralduse 09.04.2009 36 002 krooni tasumise kohta võlausaldajale (tl.69). Kohtuistungil 13.04.2009 jäi võlausaldaja nõude juurde algatada OÜ KSK Jõgeva pankrotimenetlus. Seis on sama, mis avalduse esitamise ajal. Tänaseks on tasutud 72 004
krooni, mis on arvatud viiviste katteks. Võlgniku maksuvõlg on juba 422 961.76 krooni (tl.70), ka maksehäireregistri andmed endised (tl.71). Võlgnik ei ole tänaseni suutnud tõendada, et ta ei ole alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse algatamise edasilükkamine kahjustab kõigi võlausaldajate huve. Maksuvõlgnevust riigile ei ole ajatatud. Võlga suudab võlgnik oma vara realiseerides ilmselt katta. Ehkki on olnud piisavalt aega, ei ole võlgnik saneerimistaotlust esitanud. Võlausaldajaid on 10 ja iga kuu 36000 krooni maksmine ei rahulda võlausaldajat. See ei ole maksejõulisus, vaid maksejõuetus. Läbirääkimised on toimunud ja võlgnik on andnud vaid katteta lubadusi. On vaja ajutise halduri hinnangut pankrotimenetluse perspektiivile. Võlgnik on maksejõuetu, tema kinnistud on koormatud ja puuduvad vahendid maksuvõlgade tasumiseks. Võlgnik kinnitab maksesuutlikkust. Maksuvõlg riigile on ajatatud ja kontrolli all. Maksehäireregistri raportis kajastuvate võlgade osas on ühe võlausaldajaga sõlmitud kokkulepe, saneerimisavaldust ei ole esitatud, kuna on veendumus, et oma võlgadega saadakse hakkama. Kompromissettepanekule tegi võlgnik oma parandused, kuid neile ei järgenud reaktsiooni. Võlgnik on valmis pakkuma võla tagatiseks hüpoteegi seadmist Jõgeva linnas Põik t. 2 asuvale kinnistule ja siis on olemas piisav tagatis PankrS § 15 lg.2 p.6 mõttes. Viivise arvutus on üle paisutatud ja seadusele mittetuginev. Võlgnik taotleb vaheaega, et esitada tõendeid maksuvõla ajatamise kohta. Kohus ei nõustunud vaheajaga, võlausaldaja vaidles vastu võlgnikule võimaluse andmisele esitada täiendavaid tõendeid. 15.04.2009 saabus kohtule võlgniku seisukoht, milles teatab, et ta ei nõustu võlausaldaja väitega selle kohta, et senised laekunud masked tuleb VÕS § 88 lg.8 alusel lugeda kõrvalnõude osaliseks rahuldamiseks. Mõlema maksekorralduse selgituses on selgelt märgitud, et võlgnik tasub ostuarvet. VÕS § 88 lg.8 sätte rakendumise eelduseks on asjaolu, et võlgnikul lasub lisaks rahalisele põhikohustusele kohustus tasuda kulutusi ja intressi. Intressi tasumise kohustust võlgnikul ei ole, kuna võlausaldaja on lükanud tagasi võlgniku ettepaneku intressimäära 12% rakendamiseks. Viivitusintressist ei saa rääkida, kuna viivise nõue ei põhine kokkuleppel, selles osas on nõue ebaselge ja tuleb vajadusel lahendada hagimenetluses. Selle kohta on võlgnik seisukohad avaldanud juba esimeses vastuses. VÕS § 88 lg.1 järgi on võlgnik selgelt määranud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Ka VÕS § 88 lg.6 p.1 järgi loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Võlgnik on pakkunud tagatiseks hüpoteeki. Seisuga 15.04.2009 on võlgnik tasunud võlausaldaja nõude summas 317 196 krooni. Ebaseaduslikule viivisenõudele vaidleb võlgnik vastu ja vajadusel tuleb see lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik palub PankrS § 15 lg.2 p.1 ja p.3 tuginedes jätta rahuldamata võlausaldaja avaldus pankrotimenetluse algatamiseks. Toimuvas hagita menetluses palub võlgnik jätta menetluskulud avalduse esitanud võlausaldaja kanda TsMS § 172 lg.1 alusel. Võlgnik esitas maksekorralduse 317 196 krooni tasumise kohta OÜ-le MOTOHOBI ostuarvete 80387, 80386, 80537 ja 90002 katteks. Kohus edastas võlgniku menetlusdokumendid võlausaldajale. Võlausaldaja vastas, kinnitades 317 196 krooni laekumist. Võlausaldaja leiab, et VÕ § 88 lg.8 alusel tuileb tasutud summad lugeda viivisenõude vähendamiseks. KSK Jõgeva ei ole esitanud tõendeid, et viivisenõue oleks ebaseaduslik. Ilmselt on võlgnik võla tasumiseks raha laenanud, millega on veelgi kahjustanud võlausaldajate, s.h. OÜ MOTOHOBI seisundit. Maksuvõlg on suurenenud ja moodustab juba 483 076.76 krooni. Sellises olukorras juhatus ilmselgelt ei teadvusta endale eksisteerivat oluorda. Võlausaldaja palub pankrotimenetluse algatada.
Kohtu seisukohad Esmalt märgib kohus, et pankrotiavaldust menetletakse hagita menetluses, s.t. kohus arvestab TsMS § 477 sätestatut, kuid pidades silmas Pankrotiseadusest tulenevaid erisusi. Seetõttu ja kuna kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, arvestab kohus kõiki asja arutamise ja otsustamise ajaks teatavaks saanud asjaolusid Otsustada on vaja pankrotimenetluse algatamine. Pankrotiseaduse § 1 lg.2 ja lg.3 sõnastavad kaks erinevat maksejõuetuse olukorda: lg.2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; lg.3: juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 15 lg.2 loetleb alused, milliste esinemisel kohus jätab pankrotimenetluse algatamata. Võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse PankrS § 10 lg.2 p.1 alusel, kuna ta on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole seejärel täitnud kohustust 10 päeva jooksul. Kohtuistungil on kindlaks tehtud järgmised asjaolud: et poolte vahel on kauba hankimise suhe aastast 2007, et ostu-müügi lepingu alusel on võlausaldaja esitanud hangitud kauba eest võlgnikule arved, millest osa arveid on tasumata. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga oli võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 389 200 krooni. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlausaldajal võlgniku vastu selge nõue summas 389 200 krooni. Pooltevahelise kokkuleppe kohta tasuda viivist tõendeid esitatud ei ole. Võlgnik vaidleb vastu võlausaldaja väitele, et poolte vahel on olemas kokkulepe viiviste tasumise kohta ja kohtule ei ole esitanud tõendeid sellise kokkuleppe sõlmituse kohta. Selles osas nõustub kohus võlgnikuga, et vaidlus pooltevahelise kokkuleppe üle maksetähtaegade rikkumise või tasumisega viivitamise korral viivise rakendamise kohta tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kokkuleppe puudumist viiviste osas on võlgnik esile toonud kogu menetluse kestel, s.h. alates vastusest pankrotihoiatusele. Seetõttu ei ole õige võlausaldaja väide, et võlgnik ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluse algatamisel peab võlausaldaja tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10 lg.1). On õige, et motokaupade müügileping võib olla sõlmitud ka suulises vormis ja poolte vahel ongi tegemist suulises vormis sõlmitud müügilepinguga.Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kes, kus ja millal leppis suulises vormis lepingut sõlmides kokku maksetähtaegades ja viiviste rakendamises. Võlgnik eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Kuna vastupidise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, on tegemist olukorraga, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus viiviste üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse käigus on võlgnik tasunud arvetest tuleneva võlgnevuse katteks 72 004 krooni. Seega oli kohtuistungipäevaks 13.aprilliks võlgniku põhivõlgnevuse suuruseks 317 196 krooni. Kohus leiab, et võlgniku poolt 20.03.09 ja 09.04.09 tasutud masked tulebki lugeda ostuarvete tasumiseks ja sellise märke tegemine maksekorralduse selgituse väljal vastab VÕS § 88 lg.1 järgi võlgniku määrusele, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Seni kuni ei ole tõendatud viivise tasumise kokkulepet ja kohustust, puudub alus arvestada tehtud makseid kõrvalnõuete katteks VÕS § 88 lg.8 alusel.
317 196 krooni tasumisega 15.04.2009 on võlgnik oma põhikohustuse võlausaldaja ees tasunud. Pankrotiavalduse aluseks olnud selge nõue on tasutud (PankrS § 15 lg.2 p.6). Väited selle kohta, et võlgnik on venitanud pankrotimenetluse algatamisega ja kompromissi sõlmimisega, käitudes võlausaldaja suhtes pahauskselt, ei ole käesolevas asjas kohtu hinangul tegelikkusega kooskõlas. Võlgniku ja võlausaldaja enda poolt kohtule läkitatud kirjavahetusest ja selle kuupäevadest ilmneb, et võlausaldaja on 05.. veebruaril toimunud kohtuistungil lubatud kompromissi teksti esitanud võlgnikule alles 5.märtsil, s.o. kuu aega hiljem. Seetõttu ei saa panna tähtaegade pikendamisi võlgniku süüks. Võlgnik on reageerinud esitatud kompromisettepanekule omapoolsete parandustega, kuid võlausaldaja tegevus on puudunud kuni 23. märtsini, mil kohtule teatati kompromissi nurjumisest. Hinnates, kas esineb võlausaldaja pankrotiavalduses esitatud maksejõuetuse põhistus, tõdeb kohus, et võlausaldaja on esitanud andmeid ja asjaolusid, mis tema hinnangul tõendavad võlgniku maksejõuetust. Kohtu hinnangul on maksejõuetuse põhistamise juures olemas PankrS § 10 lg.2 p.1 asjaolu- et võlgnik ei ole täitnud kohustust 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. KOhus pankrotimenetlust algatades ei langeta otsust võlgnikettevõtte maksejõulisuse või maksejõuetuse kohta ja ka võlausaldajal on pankrotiavalduse esitamisel kohustus vaid põhistada võlgniku maksejõuetust. Siin märgib kohus, et põhistamiskohustus oma sisult erineb tõendamiskohustusest. Kohtu hinnangul võlausaldaja esitatud tõendid küll on piisavad põhistamiskohustuse täitmise aspektist, kuid need ei tõenda, et võlgnik ongi maksejõuetu. Pankrotiavalduse läbivaatamine on toimunud alates 30.jaanuarist ja selle aja kestel on võlgnikettevõte teinud toiminguid ja täitnud kohustusi, mis veenavad kohut pankrotimenetlust mitte algatama. Võlgnikettevõte ei eita ka ise, et tal on likviidsusprobleem ja sellises olukorras kogu põhivõla tasumine võlausaldajale summas, mis ületab 300 000 krooni, osutab, et võlgniku makseraskused on tõepoolest ajutised, neid on võimalik äritegevuse korraldamisega ületada. Võlgnikettevõte on pigem tõendanud, et tema puhul puuduvad PankrS § 1 lg.2 ja lg.3 alused. Arvestades üldist majanduskliimat, ei ole põhjendatud lähtuda äriühingute toimetulekuvõime hindamisel standarditest, mis on kohased majanduse tõusufaasis. Ettevõtluskeskkonna toimimise huvides on, et muu hulgas ka ettevõtluskeskkonda reguleerima määratud õiguslikud instrumendid oleksid rakendatud pigem alalhoidlikult ja konservatiivselt, kuid igal juhul ei õhutaks ega süvendaks ohtusid äriühingute toimetulemisvõimele. Võlgnikettevõte on teatanud valmisolekust anda vajadusel piisav tagatis oma kohustuse täitmiseks- sellise piisava tagatise olemasolu iseenesest veenab kohut, et pankrotimenetluse algatamine on enneaegne. Puutuvalt võlausaldaja väitesse, et pankrotimenetluse algatamata jätmine kahjustab kõigi võlausaldajate huve, märgib kohus, et pankrotimenetlust tuleb pidada kõige viimaseks sammuks võlausaldajate huvide aspektist. Mõistetavalt peaksid olema enne seda sammu läbitud võlausaldajal muud seaduses ettenähtud võimalused oma huvide kaitseks, s.h. eritikui poolte vahel on olemas praktika arvete tasumiseks lühiajalise tähtaja jooksul- kohene reageerimine, viiviste tegelik rakendamine, aga ka hagimenetlus. Käesolevas asjas neid õiguskaitsevahendeid rakendatud ei ole. Pankrotiavalduse esitamine esimese sammuna ei ole ei võlausaldajate ega ka võlgniku huvides. Võlgnik on pankrotiavalduse aluseks olnud nõude tasunud, viivistenõude osas ei ole nõude olemasolu tõendatud, võlgnikul on piisav tagatis kohustuse täitmiseks ja neil PankrS § 15 lg.2 p.1, 6 alustel jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Menetluskulud
PankrS § 15 lg. 4 sätestab: kui kohus ei algata võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jäävad menetluskulud OÜ MOTOHOBI kanda.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.