OÜ InnerTrading hagi likvideerimisel OÜ Regli Varahaldus vastu 14.06.2006 allüürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Hagihind 897 390 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
10. märts 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja A.M. ja nõustaja A.F.; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat J.V..
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Inner Trading (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi likvideerimisel OÜ Regli Varahaldus (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu üüritud äriruumi tagastamise kohustuse mittetäitmise tuvastamiseks ja äripinna Tallinna mnt. x, Narva üleandmiseks kohustamise nõudes, kõrvaldades hageja nõusolekuta tehtud muudatused ja täiustused ning heastades üüripinnale tekitatud kahjustused, läbi vaatamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Inner Trading kanda.
3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest.
1.14. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 14.06.2006.a sõlmisid pooled allüürilepingu, mille alusel hageja andis ja kostja võttis üürile Narva linnas Tallinna mnt. x asuvad äriruumid.
2.27.03.2008.a saadetud kirjas teatas kostja hagejale küll oma soovist üüripind tagastada enne 01.04.2008.a. Kuna kostja ei teatanud üleandmise aega, siis üleandmist ei ole toimunud. 07.04.2008.a teatas kostja hagejale, et üüripinnad on hagejale üle antud. 21.04.2008.a vastas
1 (5)
2-08-19052 hageja kostjale, et kostja ei ole täitnud oma kohustust üüripindade hageja valdusesse üleandmise osas. Hageja leidis, et kostja ei soovi vabatahtlikult täita oma kohustust hagejale üüripindade üleandmise osas.
3.Hageja palus vastavalt VÕS §101 lg1 p1 ja allüürilepingu punktidele 10.2, 13.5.1, 13.10 tuvastada, et kostja ei täitnud oma kohustust tagastada 14.06.2006 allüürilepingu alusel kostja poolt üüritud üüripinna ja kohustada kostjat 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest andma hagejale üle Tallinna mnt. x, Narva, asuva üüripinna.
4.Viru Maakohtu 26.05.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so üürilepingu esitamiseks ja haginõude täpsustamiseks.
KOSTJA VASTUS HAGILE
5.18. juulil 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue ei ole selge ja üheselt mõistetav. Vastuse kohaselt üürileping on üles öeldud ja hageja ei vaidlusta lepingu ülesütlemist.
6.30.12.2008.a kirjaga nr. 47 teatas kostja hagejale 14.06.2006.a sõlmitud allüürilepingu ülesütlemisest lepingu punkti 12.4 alusel. Ülesütlemise avalduses oli kirjas, et üürnik soovib üürile võetud eseme üürileandjale üle anda 08.01.2008.a. Nimetatud teatele saatis hageja vastuse alles 26.02.2008.a, milles märkis, et lepingu ülesütlemise teatis ei sisalda üüritud asja nimetust ning seega on ülesütlemisavaldus tühine. 27.03.2008 saatis kostja hagejale vastuväite, jäädes seisukohale, et üles öeldi 14.06.2006.a sõlmitud allüürileping. Nimetatud kirjas teatas kostja, et vastavalt allüürilepingu poolt kokkuleppele vabastas üürnik ruumid 02.01.2008.a ja andis ruumide valduse üürileandjale üle 08.01.2008.a. 07.04.2008.a kirjas teatas üürnik üürileandjale, et kahjuks ei ole üürileandja astunud omapoolseid samme selleks, et vormistada üüritud ruumide üleandmine ja vastuvõtmine kirjaliku aktiga enne 01.04.2008.a.
6.Üürileandja korraldusel viis kostja üüriruumi võtmed 08.01.2008.a üüriruumide kõrvalruumis asuva kaupluse töötajatele nende edaspidiseks hoiustamiseks kaupluse kassas. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT JA KOSTJA VASTUVÄITED
7.12. septembril 2008.a esitatud hageja vastuväidete kohaselt sai hageja kostja kirja nr. 47 alles veebruaris 2008.a, mistõttu ei saanud hageja ilmuda 08.01.2008.a üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise aktide koostamiseks. Kostja 27.03.2008.a kirjas märgitud üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise kirjaliku akti koostamise tähtaja määramine kuni 01.04.2008.a on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna antud tähtaeg ei ole mõistlik, kostja pidi teadma, et hageja ei saa seda teadet kätte õigeaegselt. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et kostja viis võtmed hageja korraldusel kõrvalruumis asuva kaupluse töötajale. Hageja ei ole sellist korraldust andnud.
8.26. septembril 2008.a vastuses kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega, leides, üürileping on üles öeldud seaduses ja allüürilepingus sätestatud alustel ja korras, ruumide üleandmisevastuvõtmise kuupäev oli sätestatud konkreetselt 08.01.2008.a, ruumid on sellest ajast faktiliselt hageja valduses, ruumide üleandmise akt on allkirjastamata kostjast mittesõltuvatel asjaoludel.
2 (5)
2-08-19052
9.05. detsembril 2008.a esitatud täpsustuse pidas kostja vajalikuks märkida, et hageja äriregistrisse kantud aadressiks on xxx, sama aadress on märgitud ka allüürilepingu punktis 1.3. Oma 16.07.2008.a vastuse märkis kostja, et 30.12.2008.a kirjaga nr. 47 teavitas hagejat allüürilepingu ülesütlemisest. Kostja on eksinud kirja kuupäevaga, nimetatud kiri nr. 47 saadeti tähitud kirjaga 30.11.2007.a ja 03.12.2007.a ning faksiga hageja poolt avaldatud numbrile 356 0974. Aadressile xxx saadetud kiri tagastati märkega „ei ela/asu sellel aadressil“. 03.12.2007.a kiri saadeti hageja eelmisele äriregistrist nähtuvale aadressile xxx. Kiri tagastati 05.12.2007.a märkega „puudub maja“. Kuna faksiga saadetud kirja on hageja kätte saanud 03.12.2007.a, siis ei vasta tõele hageja väide, et kostja kirja nr. 47 sai ta kätte alles veebruaris 2008.a. Hageja ei ole teavitanud kostjat aadressi muutumisest, samuti ei ole ta lepingu sõlmimisel teatanud enda tegelikku aadressi. Lähtudes TsÜS §69 lg 2, tuleb lugeda, et hageja sai kostja kirja nr. 47 ja selles sisalduvad tahteavaldused kätte 01.12.2007.a, kui see kiri toimetati hageja registrijärgsesse asukohta.
MENETLUSE KÄIK
10.18. detsembril 2008.a toimunud kohtuistungil seletas hageja esindaja, et kui kohus tuvastab kohustuse mittetäitmise, siis kohtulahendi alusel saab hageja esitada varalised nõuded kostja vastu. Kuna hageja esindaja palus täiendavat tähtaega haginõude täpsustamise kaalumiseks, siis lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja kuni 13.01.2009.a nõude täpsustamiseks ja nõudelt seadusest ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumiseks.
11.14.jaanuaril 2009.a esitas hageja esindaja avalduse hagi muutmiseks, milles palus kohustada kostjat 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastuvõtu-üleandmise aktiga andma üle aadressil Tallinna mnt. x, Narva, asuva üüripinna, seejuures kohustada kostjat üüripinna üleandmisel üle andma hagejale kõik üüripinna võtmed ja enne üüripinna üleandmist kõrvaldada sisustus ning muudatused või täiustused, v.a muudatused ja täiustused, mis on tehtud hageja nõusolekul, heastada mistahes kahjustused, mis on üüripinnale tekitatud seoses nende paigaldamise või kõrvaldamisega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja teatas, et antud avaldus ei tähenda, et hageja loobus esialgse hagiavalduse punktis 1 esitatud tuvastamisnõudest kostja vastu.
12.20. veebruaril 2009.a esitatud seisukohas teatas kostja, et hageja ei ole kinni pidanud TsMS §363 lg1 p1 sätestatud nõudest, kuna jääb selgusetuks, millised on hageja lõplikud nõuded. Hageja on tasunud ettenähtust vähem riigilõivu. Kuna üürilepingu alusel oli üüri suuruseks kokku 74 782,50 krooni, siis TsMS § 128 kohaselt on hagihind 897 390 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu summas 34 750 krooni. Kostja palus vastavalt TsMS §122 lg1, lg2, §125, §128, §139 lg2 p1, §147 lg3, §368 lg1, §371 lg2, p1 või p2, §423 lg2, p1 või p2 alusel jätta tuvastusnõue läbi vaatamata, kohustada hagejat tasuma riigilõivu summas 34 750 krooni ja täiendava riigilõivu mittetasumisel jätta hagi läbi vaatamata.
KOHTUISTUNG
13.10. märtsi 2009.a kohtuistungil hageja loobus tsiviilasjas esitatud tuvastamisnõudest. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 000 krooni. Hageja esindaja teatel toetab hageja hagi vastavalt esitatud hagiavaldusele ja esitatud täpsustusele. Rendile antud ruumid seisavad tühjana, sest hageja ei saa sinna sisse. Hageja on seisukohal, et ruumide üleandmist ei ole toimunud.
3 (5)
2-08-19052
14.Kostja esindaja palus teatada, kas hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 897 000 krooni summas 34 750 krooni. Kostja esindaja jäi esitatud kirjalike vastuste juurde ja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on alusetu. Esindaja seletuste kohaselt ruume võib üle anda ka ilma kirjaliku akti koostamata, kui nii on sätestatud pooltevahelises lepingus. Kostja kolis jaanuaris 2008.a ruumidest välja ja aprillis 2008.a vaadati ruumid üle. Kostja on kuni märtsikuuni üüritud ruumi eest tasunud.
15.Hageja esindaja nõustus ja lubas kohtu määratud aja jooksul täiendava riigilõivu tasuda. Kohus määras anda hagejale täiendav tähtaeg haginõudelt 33 250 krooni täiendava riigilõivu tasumiseks kuni 24.03.2009.a hoiatusel, et kohtu määratud tähtajaks riigilõivu mittetasumisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja poolt riigilõivu tasumisel on poolte tähtaeg kirjalike teeside esitamiseks kuni 30.03.2009.a.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb läbivaatamata jätta.
17.Poolte vahel 14. juunil 2006.a sõlmitud allüürilepingu järgi hageja andis ja kostja võttis allüürile Tallinna mnt 12, Narva asuvad äriruumid, mille üürnik kasutas õnnemängude ja valutavahetuse korraldamiseks ning kasiinona (I kd tl 4-12). Hageja õigus sõlmida nimetatud äriruumi üürilepingu tulenes samuti 14.06.2006.a AS-i Valk SV ja hageja vahel sõlmitud üürilepingust (I kd tl 30-39).
18.Hageja väidab, et lepingu ülesütlemisel ei ole kostja järginud allüürilepingu punktis 13.10. sätestatud teadete saatmise korda, kostja ei ole äriruume vabastanud ega üüritud pinda vastavalt allüürilepingule hagejale üle andnud. Sellpärast nõuab hageja kohustada kostjat allüürilepingu punktidele 10.2, 13.5.1.üüritud ruume üle andma. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja ei täitnud oma kohustust üürilepingu lõpetamisel tagastada üüritud pinda hagejale, millest ta on kohtuistungil loobunud.
19.Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel tekkinud vaidlus põhineb kasutuslepingul (üürilepingul). Hageja õigustatud huvi vaidluses seisnes selles, et hagi rahuldamisel tekib tal õigus nõuda kostjalt renditasu kuni üüritud äriruumi üleandmiseni. TsMS §125 kohaselt üürivõi rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kostja vastuväidete kohaselt allüürilepingu lisa nr 3 järgi oli üüri suuruseks 74 782.50 krooni, s.h käibemaks 11 407.50 krooni (II kd tl 12). Ka hageja poolt kostjale 24.03.2008.a esitatud arve nr 20080303 alusel oli 2008.a märtskuu renditasu suuruseks 74 782.50 krooni (I kd, lk 139). Hagejal ei ole vaidlust renditasu suuruse üle.
20.TsMS §122 lg2 alusel hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 14.05.2008.a. Seega on käesolevas vaidluses hagihinnaks 897 390 krooni (74 782.50 x 12), millelt hagi esitamisel tuli vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg1 ja selle
4 (5)
2-08-19052 seaduse kuni 01.01.2009.a kehtinud lisale 1. tasuda riigilõivu 34 750 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu vaid 2 000 krooni ulatuses.
21.Viru Maakohtu 26.05.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg nõude täpsustamiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse, mis oma sisult kordab esialgse hagi.
22.18.12.2008.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagi rahuldamisel, tekib tal kostja vastu rahaline nõue (I kd, lk 157). Kohus, hageja seadusliku esindaja taotlusel, lükkas asja arutamise edasi, määras asjas uue istungi ja andis hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks ja nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumiseks. 12.01.2009.a esitas hageja hagi muutmise avalduse, kuid täiendavat riigilõivu hageja ei ole tasunud. Kuna istung oli määratud eelnevalt, hageja huvide kaitsmise tagamiseks kohus arutas asja 10.03.2009.a toimunud kohtuistungil. Hageja nõustus nõudelt täiendava riigilõivu tasuma ja lubas seda teha kuni 24.03.2009.a. Sellepärast tegi kohus istungis vaheaja kuni 24.03.2009.a ja andis hagejale järjekordse tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, hagi läbivaatamata jätmise hoiatusel. Hageja, kohtu nõudmistele vaatama ei ole riigilõivu tasunud.
23.TsMS §139 lg2 p1 alusel riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Sama seadustiku §147 lg3 alusel kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.
24.30. märtsil 2009.a esitatud taotluses palus jätta hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja poolt on tasumata riigilõiv. TsMS §423 lg1 p11 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Kuna hageja, vaatamata kohtu mitmekordsetele nõudmistele, ei ole nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud, siis TsMS §423 lg1 p11 alusel tuleb hagi läbi vaatamata jätta. Kohus ei võtta hagist osaliselt loobumise vastu, sest hageja ei ole ka tuvastamisnõudelt riigilõivu tasunud.
25.Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS §426 lg1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Samuti selgitab kohus hagejale, et vastavalt TsMS §150 lg1 p2 alusel hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, TsMS §168 lg2 alusel jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda
27.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §423 lg1 p11, §425, §426, §427, §463 lg 1, § 465, §661 lg2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.