Tsiviilasi nr 2-06-34375
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-34375
Tsiviilasi
K.M. hagi Liis Võlli vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
100 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • •
•
hageja K.M. hageja esindaja advokaat Valli Murde (Advokaadibüroo Karl Saavo; asukoht Riia 4, 51004 Tartu); kostja Liis Võlli kostja esindaja vandeadvokaat Margo Normann (Advokaadibüroo Normann & Partnerid; asukoht Lossi 37, 71004 Viljandi), kolmas isik kostja poolel ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013; asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn); esindaja Ivo Viires.
Kohtuistungi toimumise aeg
12. märts 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
Jätta rahuldamata K.M. hagi Liis Võlli vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks. Otsus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõitis Liis Võlli (kostja) 10.11.2003. a mootorsõidukit juhtides reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduteed ületavale jalakäijale K.M. ’le (hageja), pannes sellega toime väärteo. Otsasõidu tagajärjel sai hageja kehavigastusi – vasaku sääre kaksikpekse murru ja hüppeliigese osalise nihestuse. 21.02.2004. a määrati hagejale raske puue. Hageja ei ole käesoleval ajal võimeline rahuldama enda igapäevaelu vajadusi – ennast pesema ega järgima isiklikku hügieeni, iseseisvalt sööma ega kasutama tualetti. Tartu Linnavalitsuse 17.06.2005. a korraldusega määrati hagejale hooldaja. Alates 10.11.2003. a kuni 2004. aasta augusti kuuni moodustavad hageja ravikulud ja tervise taastamise protseduurid kogumis ca 30 000 krooni. Kõige suuremad summad on kulutatud valuvaigistite ostmiseks, sest hageja kehal esinevad suure ulatusega lamatised. Voodipesu uuendamiseks on kulunud 15 000 krooni, kuna hageja ei ole võimeline iseseisvalt tualetti kasutama. Hageja peab järgima eridieeti, mistõttu kulub söögile 1 500 krooni kuus. Sellele lisandub 500 krooni kuus vitamiinide ja aedvilja ostmiseks. Kui enne kehavigastuse tekitamist kulutas hageja toidule 1 000 krooni kuus, siis pärast õnnetust on kulud suurenenud 1 000 krooni võrra. Lisakulud summas 36 000 krooni tuleb välja mõista kostjalt kui lisakulude põhjustajalt. Kuna kehavigastuste tekitamise tagajärjel on halvenenud hageja tervis, kulutab hageja ca 500 krooni kuus ravimite ostmiseks, milline summa kolme aasta jooksul moodustab ca 20 000 krooni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis ühekordselt makstavas summas 100 000 krooni perioodi eest 10.11.2003. a kuni 10.11.2006. a. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, leides, et hagi on esitatud pahauskselt, kuna hageja ei ole kasutanud olemasolevaid võimalusi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja pole kunagi keeldunud hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitamast, vaid on palunud hagejal täpsustada nõude suurust ja selgitada, millistest summadest nõue koosneb. Ka hagimenetluses on nõude tõendamise kohustus hagejal, kuid hagis loetletud kulutused on hageja poolt tõendamata, kohati puudub isegi kulude arvestus. Kui hageja on hagis märgitud ulatuses kulutusi teinud, ei tohiks nende korrektne dokumentaalne tõendamine olla seotud eriliste raskuste või ebamõislikult suurte kuludega. Kuna hagiavaldusele ei ole tõendeid lisatud, puudub kostjal võimalus hinnata, kas üldse ja millises suuruses on hageja kulusid reaalselt kandnud. Kostja ei pea hagejale hüvitama neid hageja poolt kantud kulutusi, millel puudub kahjunõude aluseks oleva sündmusega põhjuslik seos. Kui hageja ei avalda, milliseid protseduure talle tehti või milles ravi seisnes, ei saa kostja hinnata, kas hageja poolt väidetavalt ravile või tervise taastamisele tehtud kulutused on üldse mingisuguses seoses antud kahjunõude aluseks oleva asjaoluga. Ka ei tähendaks fakt, et hageja on tõepoolest teinud kulutusi eridieedile, vitamiinidele või ravimitele iseenesest, et nimetatud kulutused oleksid üheselt tingitud kahjunõude aluseks olevast asjaolust. Arstliku ekspertiisi otsusest ei selgu, kas hagejale määratud raske puue on põhjustatud kostjaga seonduvatest asjaoludest või on puue määratud muudel alustel. Samuti ei selgu Tartu Linnavalitsuse korraldusest hagejale hooldaja määramise kohta, millistest konkreetsetest asjaoludest on tingitud hageja kõrge abivajadus eneseteeninduse ja igapäevaelu toimingute sooritamisel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus peaks hagi täielikult või osaliselt rahuldama, palub kostja tema majanduslikku olukorda arvestades kahjuhüvitist vähendada. Kostja on üliõpilane ja ei tööta. Sissetulekud, kinnisvara või registrisse kantud vallasvara kostjal puudub.
Väidetavalt on vaidluse esemeks hagis märgitud kahjuhüvitise suuruse tõendatus. Hageja haigusloost nähtub, et ta on olnud peale 2003. aastal toimunud liiklusavariid ja selle tagajärjel korduvalt traumatoloogia osakonnas operatiivsel ravil. Pärast operatsioone on hageja viibinud kodusel ravil. Seega ei ole hageja tervislik seisund tänaseni paranenud ning hageja on sunnitud pidevalt tarvitama ja kasutama ravimeid, mille ostmiseks kulub 400-500 krooni kuus. Seega 01.06.2007. a seisuga moodustavad hageja ravikulud kokku 21 250 krooni (42,5 kuud x 500 krooni). 17.06.2005. a määrati hageja hooldajaks L.M., kes tegeleb hageja põetamisega 2003. aasta detsembri kuust. Kui hagejale oleks palgatud põetaja, tulnuks viimasele maksta palka vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, s.o 3 600 krooni kuus. Kahju arvestamisel tuleb 3 600 kroonist maha arvata
hooldustasu summas 600 krooni. Seega hageja kulutused põetajale moodustavad 127 500 krooni (42,5 kuud x 3 000 krooni). Vigastuse iseloomu tõttu on hageja liikumisvõime oluliselt piiratud. Hageja ei kasuta WC-d, mistõttu vajab ta pampersmähkmeid, mille ostmiseks kulub kuus ca 500 krooni. Seega on ainult mähkmete ostmiseks kulutatud 21 250 krooni (42,5 kuud x 500 krooni). Hageja igakuiseks sissetulekuks on pension 1 269 krooni, millele lisandub toimetuleku toetus 420 krooni, kokku seega 1 689 krooni, samas kui hageja igakuised kulud moodustavad 3 100 krooni. Järelikult jääb hagejal igakuisest toimetulekust puudu 1 411 krooni, milline summa alates 2003. aasta detsembri kuust moodustab 59 967,50 krooni (42,5 kuud x 1 411 krooni). Ülaltoodud arvestusest nähtub, et hageja poolt taotletud kahjuhüvitis summas 100 000 krooni on mõistlik ning õiglane. Hageja jääb nõude juurde ja palub hagi rahuldada.
Vastuse kohaselt on seonduvalt 10.11.2003. a toimunud liiklusõnnetusega avatud kahjutoimik ja kolmas isik on hüvitanud hageja ravikulud vastavalt liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadusele kokku summas 5 211,80 krooni, viimati 16.03.2004. a. Muude kahjude hüvitamist ei ole hageja kolmandalt isikult taotlenud. Isikukahju korral tuleb kindlustusandjale esitada tõendid liikluskahjule eelnenud ja liikluskahjust tingitud tervisekahjustuste ja ravimise kohta. Hagist nähtuvalt nõuab hageja, et kostja hüvitaks hagejale väidetavalt täiendavalt tekkinud kahju, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud asjakohaseid tõendeid. Siinjuures nõustub kolmas isik kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Hageja lepingulise esindaja, advokaat Valli Murde, selgituse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja sõitis 10.11.2003. a hagejale otsa, tekitades suurema ohu allikat valitsenud isikuna hagejale kehavigastused, vastutades seetõttu hagejale kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui otsasõitu ei oleks toimunud, poleks tekkinud luumurdu ega liigese nihestust, mida on vaja ravida. Hageja majanduslik olukord on väga halb, sest kehavigastuse iseloomu tõttu on hageja liikumisvõime oluliselt piiratud, mistõttu esineb hagejal kõrge abivajadus eneseteeninduse ja igapäevaelu toimingute sooritamisel. Kulud on tekkinud hageja igapäevasest ülalpidamisest. Hageja saab kuus 1 689 krooni, kuid kulusid on 3 100 krooni. Hageja ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu täiendavalt raha teenida. Kui mingil määral osutatakse hagejale ravi haigekassa vahendusel, siis ülejäänu on vaja kinni maksta. Hageja kulutab ca 400 krooni kuus ravimite ostmiseks ja ca 500 krooni kuus mähkmete ostmiseks. Hagis ja vastuses kostja vastuväidetele on esitatud hageja väljaminekute arvutus. Igapäevaselt tehtud kulusid on hiljem raske tõendada, kuid hagi ei pea jääma rahuldamata ainuüksi seetõttu, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Kolmas isik on tasunud hagejale ravikulud, mis on esitatud haigla poolt ja neid hageja ei nõua. Hageja tahab ülalpidamiskulu, mis on kantud ja mis tulevikus tuleb. Hageja leiab, et kahjuhüvitis summas 100 000 krooni on mõistlik ja õiglane ning palub hagi rahuldada. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Margo Normann’i, selgituse kohaselt hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja on ravist keeldunud kahel korral, halvendades sellega oma olukorda. Traumakaardi väljavõttest nähtub, et murd on esmalt paranenud. Praegused tagajärjed ei ole kostja põhjustatud. Nõue oleks olemata, kui hageja oleks lubanud alustada operatiivse raviga juba 2003. aastal. Hageja üritab lõigata kasu omapoolsest ravinõuete rikkumisest. Praegusel ajal arsti poole pöördutud ei ole, seega kestvatest kahjudest rääkida ei saa. Hagis väidetud kulud on objektiivselt võimalik tõendada, kuid hageja seda teinud ei ole. Kui soovitakse kahju hüvitamist, siis kantud kulutuste kohta peaks olema dokument. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, milline oli tema olukord enne kahju tekitamist. Kolmas isik on ravikulud hagejale hüvitanud. Kuna kuludokumente esitatud ei ole, ei saa hageja nõuet kostja vastu lugeda tõendatuks. Kui kohus leiab, et esitatud kviitungid valuvaigistite ostmise kohta on põhjuslikus seoses kostja poolt põhjustatuga, siis selles osas on kostja nõus kulud hüvitama, muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Tunnistaja, Andres Kukner’i, ütluste kohaselt on ta TÜ Kliinikumi ortopeediakliiniku arst olnud peaaegu 30 aastat. Luumurde võib olla mitmesuguseid, kuid diagnoos on ühesugune. Tavaliselt
paraneb iseärasusteta luumurd 4-6 kuuga. Tunnistaja ei tea, kuidas hageja ambulatoorsel ravil käis ja mis põhjustas taastusravi vajaduse. Jala liiga varane koormamine tekitab luuosade liikumise. Hageja käis tunnistaja konsultatsioonil ühel korral. Siis oli liiges kohalt ära ja murd paranemata. Tunnistaja pakkus luumurru järgselt tekkinud seisundi parandamiseks välja operatsiooni, et jalg paremaks muuta. Hageja pandi järjekorda. Kui operatsiooni taheti tegema hakata, hakkas hageja magamapanekut kartma, mistõttu ei saadud hagejat opereerida ning kirja sai pandud uus aeg. Hageja pandi esimesele vabale järjekohale. Et hagejat hiljem opereeriti, siis see lõikust oluliselt ei raskendanud. Kui oleks varem opereeritud, oleks ka taastumisprotsess varem alanud. Opereerida oli vaja, et inimene pääseks varem ratastoolist. Hageja oli raskesti ravitav – haigus oli kestnud pikka aega, muutused olid välja kujunenud, ta polnud esimeses nooruses, tal oli luu hõrenemine ja kõhrede kahjustused. Hagejal tekkis 2007. aastal operatsiooni järgselt mädane tüsistus. Tunnistaja ei oska öelda, kas see tekkis hageja süül või mitte, aga see asjaolu peaks nähtuma ambulatoorsest kaardist. Mikroobid põhjustavad infektsiooni. Inimene ise peab režiimist kinni pidama ja sellega ravile kaasa aitama. Arstide poolt antakse juhised patsiendile kaasa. Haigusloo kokkuvõte kajastab ambulatoorses kaardis kirjapandut, ka seda, kui patsient operatsioonist keeldub. Kui 10.11.2003. a ja 14.11.2003. a paigaldati hagejale kips, siis tunnistaja juures hageja nendel kordadel ei käinud. Tunnistaja murdu esmalt ei reponeerinud. Tunnistaja koostas epikriisi traumakaarti, mis kajastab hageja eelnevat ravi, alusel.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti hageja kahjuks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et TsMS § 162 lõike 4 alusel on põhjendatud jätta antud tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.