2-08-80177/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue AS Swedbank (end. AS Hansapank) esitas 28.11.2008.a hagiavalduse AOÜ-lt, JM ja EH vastu solidaarselt võlgnevuse kokku 125 544,47 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 95 944,42 krooni, viivis 21 232,86 krooni, intress 7 173,69 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, viivis leppetrahvilt 193,50 krooni. 02.11.2006.a sõlmisid AS Hansapank ja kostja M OÜ (kostja 1, uus ärinimi A OÜ) laenulepingu nr 06205584, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu summas 150 000 krooni. Laenulepingu kohaselt on intressimääraks 16% aastas ja viivise määraks 0,150% päevas. Kuna kostja 1 ei tasunud tähtaegselt laenu osamakseid saatis hageja kostjale 1 01.07.2008.a teatise võla kohta, milles märkis, et hageja annab kostjale võla tasumiseks aega kuni 16.07.2008.a. Kostja 1 ei ole hagejale võlga tasunud. 02.11.2006.a sõlmisid hageja ja JM(kostja 2) käenduslepingu . Käenduslepingust 1 tulenevalt vastutab kostja 2 laenulepingust ja laenulepingu kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1, kuid mitte rohkem kui summas 171 000 krooni. Hageja kostjale 2 01.07.2008.a teatise võlgnevuse kohta, milles märkis, et hageja annab kostjale võla tasumiseks aega kuni 16.07.2008.a. Kostja 2 ei ole hagejale võlga tasunud. 02.11.2006.a sõlmisid hageja ja EH(kostja 3) käenduslepingu 1. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja 3 laenulepingust ja laenulepingu kõigist lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1, kuid mitte rohkem kui summas 171 000 krooni. Hageja kostjale 3 01.07.2008.a teatise võlgnevuse kohta, milles märkis, et hageja annab kostjale võla tasumiseks aega kuni 16.07.2008.a. Kostja 3 ei ole hagejale võlga tasunud. Kuna kostjad võlgnevust ei kustutanud, saatis hageja kostjatele 18.07.2008.a teatised laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise ja kogu võla sissenõudmise kohta. Kostjad võlga ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 5 250 krooni, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostja AOÜ seaduslikule esindajale 23.12.2008.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 alusel. Kostjale JM on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 10.03.2009.a ja EH 22.12.2008.a. Kostjad pidi hagiavaldusele vastama 20 päeva jooksul, kuid ei ole seda teinud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 125 544,47 krooni, millest põhivõlgnevus 95 944,42 krooni, viivis 21 232,86 krooni, intress 7 173,69 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, viivis leppetrahvilt 193,50 krooni ja viivis 0,150% päevas tasumata põhinõudelt alates 28.11.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 5 250 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue riigilõivu välja mõistmiseks solidaarselt kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.