Võlaõigus › Töövõtulepingud

1 (4)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 15.01.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt P OÜ välja mõista 408 109,74 krooni, millest põhivõlgnevus 338 671,94 krooni, viivis 34 047,80 krooni ja kahju 35 390 krooni. 12.06.2008.a sõlmisid hageja ja kostja lihtkirjaliku alltöövõtulepingu, millega hageja võttis kohustuse teostada kostja kasuks Xxx„“ majade L1, L2, L3 ja L4 osas järgmised tööd: katuse ja seinaplekkide paigaldamine, aknaplekkide valmistamine ja paigaldamine, vihmaveerennide valmistamine ja paigaldamine, lumetõkete valmistamine ja paigaldamine, korstnate katmine plekiga, korstnakraede paigaldamine ning platvormi servaplekkide paigaldamine. Töövõtulepingu p 7.3 kohaselt oli tööde kogumaksumus 749 821 krooni. Juulis 2008.a andis hageja kostjale üle tööd summas 384 282 krooni. Tööde üleandmise kohta vormistati ka töövõtulepingu tingimustele vastav akt. Kuna töid ei vaidlustatud, esitas hageja 31.07.2008.a arve nr 80063 summale 384 282 krooni, mis on kostja poolt tasutud osaliselt summas 340 000 krooni. 29.08.2008.a andis hageja kostjale üle tööd summas 3 835 krooni. 23.09.2008.a esitas hageja kostjale arve nr 80082 summas 3 835 krooni, mis on tänaseni jäetud tasumata. 23.09.2008.a andis hageja kostjale üle tööd summas 290 554,94 krooni. Ühtlasi väljastati arve nr 80081 eelmärgitud summa osas. Arve on tänaseni tasumata. Töövõtulepingu p 9.5 kohaselt oli hagejal õigus saada maksekohustuse rikkumise korral viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitab viivisenõude summas 34 047,80 krooni. Hageja on pöördunud OÜ C poole, kuivõrd kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust. OÜ-le C maksmisele kuuluvat teenustasu hüvitamise nõuet käsitleb hageja kahju hüvitamise nõudena. Kuna hageja on lepingulisel alusel võtnud OÜ C ees rahaliselt hinnatava kohustuse ning lepingu sõlmimise põhjus oli tingitud ainult kostjast, on hagejal tekkinud kahju summas 35 390 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 41 726 krooni, millest riigilõiv 35 000 krooni ja õigusabikulu 6 726 krooni (koos käibemaksuga). Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjatele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 alusel. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja P OÜ juhatuse liikmele IV17.02.2009.a isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

2 (4)

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 408 109,74 krooni, millest põhivõlgnevus 338 671,94 krooni, viivis 34 047,80 krooni ja kahju 35 390 krooni. Menetluskulu

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt välja õigusabikulu suuruses 6 726 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 0494 16.01.2009.a (t lk 50). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 6 726 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 35 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 41 726 krooni. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

3 (4)

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vähem, tuleb kostjal riigi tuludesse tasuda täiendav riigilõiv summas 5 000 krooni. Hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu 40 000 krooni, s.o põhivõlgnevuselt 338 671,94 krooni ja kahjult 35 390 krooni, kokku 374 061,94 krooni nõudelt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 35 000 krooni. Seega kohustub kostja tasuma täiendavat riigilõivu 5 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.