Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtukulude jaotus

Kostja vastuväited Kostja EIMO hagile ei vastanud ega ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kostja ÜMO hagile esitatud vastuses ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt ei avaldatud kostjale käenduslepingu sõlmimisel, et kostja hakkab tagama OÜ A võlga. Kostja mõistis ekslikult, et ta tagab oma poja EIMO isiklikku kohustust. Pärast käenduslepingu sõlmimist ei ole kostja EIMO ühendust saanud ning seetõttu ei ole kostjale teada, miks EIMO oma kohustust ei täida. Kostjale ei ole teada EIMO elukoht ja kontaktandmed. Kostjale on varasemast ajast teada, et EIMO kuulub XXX. Kostja on 77-aastane pensionär, kelle ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, millest piisab ainult igapäevasteks vajalikeks kuludeks ning tal puudub vara, mille arvel rahuldada hageja nõuded. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on laenu välja maksnud osadena, kusjuures väidetavad väljamaksed erinevad hagiavaldusele lisatud laenulepingus kokkulepitust. Laenulepingu kohaselt pidi laenu tasumist kinnitama kviitung või pangakonto väljavõte. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud laenu väljamaksmist kinnitavaid kviitungeid või pangakonto väljavõtteid ning seega on laenu andmine tõendamata. Lähtudes eeltoodust on hageja põhinõue alusetu ja kostja palub selle tervikuna rahuldamata jätta. Kui kohus vaatamata ülaltoodud vastuväidetele leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud, siis esitab kostja vastuväited intresside nõudele. Hagiavalduse kohaselt on hageja intressi arvestanud 1314 päeva eest, kuid seejuures ei ole hageja märkinud, mis päevast intressi arvestus algab. Kostja on seisukohal, et intressi saab hakata arvestama alates laenusumma laenaja kasutusse andmisest. Hagiavalduse kohaselt anti laenusumma väidetavalt laenusaaja kasutusse 24.02.2004. Hagiavaldus on dateeritud 27.08.2007, s.t. hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal õigus arvestada intressi 1280 päeva eest mitte 1314 päeva eest nagu on ekslikult märgitud hagiavalduses. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta intressinõude rahuldamata ulatuses, milles see ületab 1280 päeva eest maksmisele kuuluva intressinõuet, s.t. 90 524,96 krooni. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil loobus kostja vastuväidetest 3 400 EUR EIMO arvele kandmise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hageja ja kostja U. M. Orava seisukohtadega, esitatud tõenditega ning ära kuulanud hageja ja kostja U. M. Orava esindajad kohtuistungil ning juhindudes võlaõigusseaduse laenu ja käendust reguleerivatest sätetest, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas hagi OÜ A vastu, kellele ta laenu andis ning E. I. M.O ja U. M. O vastu, kes käendasid laenu. Kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja OÜ A vastu esitatud nõudes, kuna viimane on registrist kustutatud. Sellest tulenevalt lahendab kohus käesoleva otsusega hageja nõude käendajatest kostjate suhtes. Kohtuistungil rahuldas kohus hageja taotluse lahendada asi kostja E. I. M. O kohalolekuta kooskõlas TsMs § 410. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS). Nimetatud seaduse § 1 järgi kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või

muudes seadustes nimetatud lepingutele. Lepingud, mille alusel hageja nõuded esitas, on võlaõigusseaduse 22.peatükis nimetatud laenuleping ja 8.peatükis nimetatud käendusleping. § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Kostjad omandasid viidatud sätetes nimetatud kohustused käenduslepingutest, mille nad hagejaga sõlmisid. Sõlmitud lepingud väljendavad poolte tahet, mille alusel nad määrasid vastastikused õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu U. M. O seisukohaga, et tema suhtes hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna ta ei saanud aru, et käendab OÜ A laenu, vaid arvas, et käendab oma poja E. I. M.O laenu. Lepinguliste võlasuhete regulatsiooni aluseks on lepinguvabaduse põhimõte. Sellest johtuvalt on lepingud siduvad, kuna nad on sõlmitud vaba tahte alusel. § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2.lõike alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute siduvuse kui võlaõigusseaduse üldpõhimõttest põhimõttest kõrvalekaldumine on lubatud vaid poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud juhtudel. Hageja on tõenditena esitanud koos hagiavaldusega 5.01.2004 Helsingis OÜ A sõlmitud laenulepingu (tlk 8-11) ja 21.10.2008 esitatud raha üleandmist tõendavad tõendid (tlk 173, 174, 183, 180, 185). Kooskõlas VÕS § 65 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). See tähendab, et võlausaldajal on valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ja millises suuruses kohustuse täitmist nõuda. § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See tähendab, et hagejaga käenduslepingute sõlmimisega võtsid kostjad endale kohustuse vastutada OÜ A kohustuste nõuetekohase täitmise eest hagejale. VÕS § 145, mis sätestab käendaja vastutuse, lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 2. lõike alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; lg 2 järgi tuleb kohustus täita tähtaja kestel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kooskõlas VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingupooled on kokku leppinud, et laenuperiood on 18 kuud. Leping sõlmiti 5.01.2004. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks 6.juulist 2005.

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohtutuse rikkumise juhuks on sätestatud VÕS §-s 101. Hageja valis võimalikest vahenditest kohustuse täimise nõude esitamise (lg 1 p 1). Lepingus kokkulepitu järgi on laenu intress 10% aastas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. See tähendab, et kostjad peavad täitma käenduslepinguga võetud kohustused hageja ees. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub hagi kostjate vastu rahuldamisele hageja poolt taotletud suuruses. Hageja kasuks tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 258 168,90 krooni, intress 1857 päeva eest 131 331,93 krooni ja intress alates 27.03.2009 kuni kohtuotsuse jõustumiseni arvestusega 10% aastas. Tulenevalt TsMS § 124, § 133 on hagi hind 258 168,90 krooni, millelt hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 13 250 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel peaks menetluskulud kandma kostjad. Tulenevalt § 165 lg 1 vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Arvestades kostja ÜMO osa käesolevas vaidluses, tema vanust ja varanduslikku seisu (laenu võttis juriidiline isik, kelle seaduslik esindaja oli EIMO; nimetatud juriidiline isik on registrist kustutatud seoses sundlõpetamisega majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu; EIMO vaatamata asjaolule, et ta teab esitatud hagist, ei esitanud vastust ega ilmunud kohtuistungile), jätab kohus menetluskulud kostja EIMO kanda juhindudes TsMS § 165 lg 1 kohtule antud otsustamise õigusest. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.