Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

S AS esitas AŠ vastu hagi põhivõla, intressi ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2006.a krediitarvelepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjal osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kostja tasus võlgnevusest 08.01.2008.a kuni 20.06.2008.a kokku 650.43 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 8366 krooni. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud kostjale võimaldatud krediidilt intresse 104.66 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus on 880.94 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja alates 08.10.2008. a tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,03% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Intresside nõudmise aluseks on krediitarve tingimuste p 4 ja viiviste nõudmise aluseks VÕS § 113 lg 1; 94 ja TsMS § 367. Viivisenõude vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja leidis, et kostja poolt vabadusekaotusliku karistuse kandmine ei ole viiviste vähendamise aluseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagiavaldusele osaliselt vastu ning teatas, et on nõus hagejale tasuma kuni 03.07.2007.a tekkinud võlgnevuse. Kostja tasus hagejale igakuiselt maksegraafiku alusel kuni 03.07.2007.a, kui ta võeti vahi alla ning käesoleva ajani viibib kostja Vanglas. Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna ta teatas hagejale, et viibib vanglas ja tal ei ole võimalik võlga tasuda.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud asjaolusid, et poolte vahel oli sõlmitud 07.08.2006.a krediitarveleping ning kostja põhivõlg selle lepingu alusel on 8366 krooni. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel hageja esitatud asjaolud tõendatuks. Lepingu sõlmimist kinnitab ka hageja esitatud leping (tl 4, 7). Hageja poolt kostjale esitatud teatisest nähtub, et seisuga 25.08.2007.a on kostja põhivõlg hageja ees 8366 krooni ning konto suleti 26.01.2007.a (tl 5). Kohus leiab, et hagiavaldus põhivõla väljamõistmiseks tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista intressi ning viivised. Krediitarve üldtingimuste p 4 kohaselt tasub klient krediitarve kasutamise eest intressi. Intress ei kuulu tasumisele, kui klient tasub hiljemalt maksetähtpäevaks kogu võlasumma. Kui klient ei tasu kogu võlga, vaid osa võlast, arvestatakse võlgu jäävale summale intressi. Intress on Eesti Panga poolt noteeritav 3 kuu Talibor, millele lisatakse 10 protsenti aastas. Intressi arvestatakse ostupäevast alates. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari või 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagejal õigus nõuda krediitarve kasutamise eest intressi. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud intresside suurust ning kohus rahuldab selles osas hagi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumusest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Seadusest või lepingust ei tulene kostja õigust jätta viivised tasumata põhjusel, et kostja viibib kinnipidamiskohas. Samuti ei saa jätta viiviseid välja mõistmata põhjusel, et kostja teavitas hagejat oma viibimiskohast ning võimetusest võlga tasuda. Viiviste tasumise kohustus tekib kostjal hetkest, kui ta viivitab põhivõla tagastamisega ning viivituse põhjus ei ole oluline. VÕS § 113 lg 4 sätestab kostja õiguse

keelduda viiviste tasumisest aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita hageja vastuvõtuviivituse tõttu ning aja eest, mil kostja õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks seadusest tuleneva õiguse keelduda kohustuse täitmisest ja seega ka viiviste tasumisest. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivised. Kuna kostja ei ole vaidlustanud välja mõistetavate viiviste arvestust, rahuldab kohus hagi hageja poolt näidatud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hageja nimetatud viivise määra 0,03% päevas vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt TsMS § 367 alusel välja viivised kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.