2-08-11466/16 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7) Hageja ja kostja sõlmisid 13.07.2007.a üürilepingu, mille alusel asus kostja kasutama hagejale kuuluvat 2-toalist korterit asukohaga Tartus, XXX. 2008.a jaanuaris soovis hageja esindaja kontrollida kostja poolt lepingu täitmist ning helistas korduvalt tema telefonile. Kostja kõnedele ei vastanud. Hageja esindaja saatis kostja aadressile Kalda tee 24-7 tähitud kirja, milles palus tulla büroosse seoses lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisega. Kutsele kostja ei reageerinud. Selgus, et kostja oli jätnud korteri võtme korteri välisukse jalamati alla, mille naaber trepikoja koristamise käigus leidis ja enda kätte võttis. Seega oli kostja korterist välja kolinud ning lepingu ühepoolselt lõpetanud, rikkudes lepingu punktis 2.4 sätestatut. Korterisse sisenedes avanes kohutav vaatepilt, korter oli täiesti reostatud ja haises. Kõikjal vedeles räbalaid, prügi ja roiskunud toidujäätmeid. Seinad, s.h. tapeet oli määritud ja suitsetamisest halliks muutunud, paljudest kohtadest ka katki rebitud. Köögi põrand oli täiesti rikutud ilmselt suure hulga vee sattumisest põrandale ja selle koristamata jätmisest. Suure hulga prügi äraveoks tuli tellida eraldi prügikonteiner. Koristamise ja prügi äraveo eest tasus hageja esindaja isiklikult töö teostajale 3 540 krooni. Samuti oli kostja jätnud tasumata nelja kuu üüri summas 12 000 krooni ja kommunaalmaksed summas 3 355.95 krooni. Kostja tekitas hagejale materiaalset kahju seoses korteri reostamise ja lõhkumisega ning hageja nõuab kostjalt korteri remondimaksumust 38 110 krooni. Kahju seoses korteri reostamise koristamisega on hagejale tekitatud summas 3 540 krooni. Kogu reostamise ja lõhkumisega tekitatud materiaalne kahju on kokku 41 650 krooni.

4 113 krooni ja etteulatuvalt 13.50 krooni päevas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 37-39, 110-114) Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et kostja tunnistab kommunaalteenuste võlga summas 3 355.95 krooni. Samuti tunnistab kostja, et tal on jäänud täitmata üüri tasumise kohustused 13.11.2007.a, 13.12.2007.a ja 13.01.2008.a. Vastavalt lepingu p-le 4.4 kuulub üür kuu eest ettetasumisele. Üürisuhe tuleb lugeda lõppenuks valduse üleminekust, s.o võtmete üleminekust hageja esindajale, mille järgselt puudus kostjal võimalus korterit vallata ja kasutada. Kostja tunnistab üüri tasumise kohustust mitte enam kui kolme kuu eest, s.o. summas 9000 krooni. Kostja kolis korterist välja veebruari alguses 2008.a. Osaliselt jäi korterisse nii vajalikke, kuid ka mittevajalikke riideesemeid ja prügikasti viimata reklaami ja pakendmaterjali, mis oli koridoris prügikotiga väljaviimiseks valmis seatud. Kuna hageja esindaja soovis üürilepingu lõpetamisel korterit näha, siis veebruari alguses vastavalt kokkuleppele jättis kostja korteri võtme korteri välisukse uksemati alla. Hageja poolt on asja juurde esitatud fotod tehtud 07.02.2008.a, millise kuupäevaga tuleb lugeda valdus üleläinuks ja üürileping lõppenuks. Hageja poolt korteri koristustööde kulu hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja poolt jäid korterisse asjad korrektselt asetatuna. Prügikott koridoris jäi sinna pealt suletuna. Kostja eeldab, et enne fotode tegemist on prügikott laiali tõmmatud ja riideesemed tubades korratult laiali pillutud. Hagis esitatud fotod ei tõenda prügi kogust rohkem, kui seda koridoris olev suur plastmasskott. Elanikel on õigus prügi paigutada korteriühistu prügikonteineritesse, kuna selle väljaveo eest ka tasutakse. Eraldi prügi äraveo kulu tekitamine ei olnud vajalik, kuna prügi paigaldamine ühistu konteinerisse oleks olnud õiguspärane. Kostja ei tunnista remondimaksumuse hüvitamise nõuet summas 38 110 krooni. Kostja on saanud korteri oma valdusse samas seisukorras, kui valdus läks tagasi omanikule, arvestades kasutamisest tingitud normaalset kulumist. Üürile saades oli korteri siseviimistlus eelnevatest kasutamistest kulunud ja rikutud seisundis. Hageja poolt esitatud vannitoa fotode võrdleval vaatlusel (foto enne üürileandmist ja foto peale üürileandmist) nähtub, et vannitoa seinal oli ja on pikk lõhe koos pruunika laiguga, valamu alune ja vanni alune seinakate on katki. Vanni põhjas on fotolt nähtavalt glasuur kulunud, kuid mõrad ei ole näha. Korteri siseviimistluse halba seisundit juba selle üürile saamisel ilmestab ka magamistoa radiaatori ümbrusest tapeedi lahtiolek. Antud asjaolu ei tekkinud kostja käitumisest. Koridori seis oli korteri üürile saades sama ja kiri koridori seinal oli olemas juba korteri üürile saades. Hageja ei ole tõendanud, et paigaldatakse samasugune (hinnaklassis ja seisundis) tapeet ja materjal, nagu kostja sai kasutusse. Põhjendamatu on nõuda uue tapeedi ja materjali või vanni kulu hüvitamist, kui kostja sai kasutusse nõukogudeaegse siseviimistlusega ja sisseseadega korteri. Asjas on tõendamata, millal oli paigaldatud vana tapeet, köögipõrand ja vann ning millise kulumisastmega nad olid üürile saades. Üürile saadi vana remondiga korter. Tõendatud ei ole et vann oli mõranenud kostja poolt kasutamise ajal või süülisest käitumisest. Fotod tubadest tapeedi osas on sarnased, tapeet on vana ja koltunud, s.o. pikaajaliselt kasutatud. Fotod köögist ja köögipõrandast tõendavad, et seal on vana linoleum, värvitud ja amortiseerunud sein. Hageja ei ole tõendanud, millisel määral on kostja poolt korteri kasutamise ajal tekkinuid kahju. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS (tl 45-47) Kostja vastusest ei selgu, kellele kostja jaanuari alguses üürilepingu lõpetamisest teatas. Üürileping oli sõlmitud kirjaliku volituse alusel hageja esindajaga ning lepingu saab lõpetada sõlmitud isikuga. Lepingus on sätestatud, et üürilepingu saab lõpetada ennetähtaegsel, kui sellest teatatakse kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Ka kirjalikku teadet lepingu lõpetamise kohta ei ole hageja esindaja saanud. Lepingut ei saa lugeda lõppenuks võtmete üleminekuga

hageja esindaja kätte, sest kostja ei andnud neid isiklikult üle. Hageja loeb üürilepingu lõppemise ajaks 07.03.2008.a. Kostja väide, et korter oli korras ning et prügikott tõmmati laiali ja riideesemed pilluti laiali enne fotode tegemist on naeruväärne. Prügi äraveoks eraldi konteineriga andis korralduse ühistu esimees, kes käis samuti korteri olukorraga tutvumas. Üürile andes oli korter puhas ja korras. Remondimaksumuse hüvitamise nõue on tingitud asjaolust, et korteris on pikka aega massiliselt suitsetatud ning hoitud roiskunud toidujäätmeid ja määrdunud riideid ning selle tulemusena on korteris väga ebameeldiv lõhn. Kostja väide selle kohta, et kostjal oli hagejaga suuline kokkulepe välisukse vahetamiseks, ei vasta tõele. Hageja esindaja ei saanud sellist kokkulepet sõlmida, sest tal puudusid selleks hageja volitused. Ukse vahetamine hageja kulul ei oleks ka põhjendatud olnud, sest korteri kostja valdusse andmise hetkel oli uks korras ja sai korralikult lukustada. Vaidlusaluse korteri ust kostja vahetanud ei ole. Hageja poolt esitatud piltidelt on võimalik koridoris oleva prügikoti taustal vana uks tuvastada. Uue ukse paigaldas korterile uus omanik mais 2008.a. KOHTUISTUNG (tl 129-135) Hageja esindaja, Maia Ploom’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 13.07.2007.a anti vaidlusalune korter üürile kostjale. Kostja on hagejale võlgu kolme kuu tasumata üüri 9000 krooni, kommunaalmaksed 3 355.95 krooni ja vastavalt lepingu p-le 5.4 viivised 5 571 krooni jaanuarikuu seisuga. Need on lepingust tulenevad nõuded. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista koristamisraha 3 540 krooni ja remondimaksumus 38 110 krooni. Hageja poolt esitatud üks hindamisakt näitab, milline on korteri hind ja teine hindamisakt näitab, milline oleks korteri hind siis olnud, kui ta oleks müüdud enne üürile andmist, vahe on 55 000 krooni. Välisuks on kogu üürilepingu kehtivuse ajal olnud sama, seda tõendavad kohtule esitatud fotod, seega on kostja väide ukse paigaldamise kohta vale. Natuke enne üürile andmist sai korteris remonti tehtud. Köögipõrandale oli paigaldatud reliin. Kostjapool lõpetas üürilepingu, jättes võtme mati alla. Kui võtmed on jäetud mati alla saab teha sellest ühe järelduse, et ta soovib üürilepingu lõpetada. Kostja esindaja, Armand Mark’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja tunnistab hagi osaliselt, kommunaalmakse osas summas 3 355.95 krooni ja üüri tasumise nõuet 9000 krooni. Muus osas kostja hagi ei tunnista hagi. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud materiaalse kahju tekitamist. Tõendatud ei ole, millises seisus korter oli üürile andmisel. Korter on viimati remonditud teadmata ajal. Mis puudutab hageja poolt kahe eksperthinnangu andmist asja materjalide juurde, siis nagu eksperthinnangutest nähtub, on üks ekspertidest andnud hinnangu vastavalt talle esitatud fotodelt, seisuga 27.02.2008. s.o. peale valduse ülevõtmist hageja poolt, teine ekspert on andnud oma arvamuse 04.05.2008.a. seisuga, millest ei saa järeldada, et kostja on korterile kahju tekitanud. Asja materjalide juurde esitatud internetiportaali kinnisvara.KV.ee. reklaamist nähtub, et esitatud fotod tõendavad korteri seisu samas seisundis, kui hageja poolt esitatud fotod enne korteri üürileandmise ja korteri üüriloleku aja kohta. Korter oli siseviimistluse osas oluliselt amortiseerunud. Antud asjaoluga on ka seostuv nimetatud reklaam korteri müügi kohta, kus on märgitud – müüa remontivajav korter. Samuti on põhjendamatu hageja hüvituse nõue korteri reostamisest eest. Kuivõrd hageja võttis korteri valduse üle, siis kõikidest puudustest seoses asjaga oleks pidanud viivitamatult teatama kostjale, s.h. ka nõudest korteri koristamisest. Hageja teostas prügi väljaveo ning ta oleks võinud prügi paigutada korteriühistu konteinerisse. Kostjale korteri puhastuse nõuet ei esitatud. Kulu on tekitatud põhjendamatult ja selle väljanõudmine kostjalt on alusetu. Kostja on seisukohal, et kuivõrd üürileping ei olnud lõpetatud, on hageja käitumine õigusvastane ja VÕS § 336 lg 1 tulenevalt lasus hagejal kohustus viivitamatult teavitada üürnikku puudustest, kui üürileandja seda ei tee, ei ole kostjal kohustust talle tasuda. Kostja on seisukohal, et

hageja ei ole teatanud viivitamatult asja puudustest ja on kaotanud õigused antud alustele tugineda. Hageja nõuded kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja, E.V. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et korter XXX, Tartus, oli enne üürileandmist keskmises seisundis, vana remondiga, tapeedid ja kõik olid puhtad, kuid kasutatud. Põrandad olid korras, köögis oli pandud värskelt uus reliin ja siseuksed olid vahetatud. Korteri välisuks oli vana. Ta kuulis kuidas J.R. helistas kontorist Kutkinale ja ütles, et on üürivõlgnevus ja et tapeet on ära rikutud. Kutkina ütles, et võti on koridoris jalamati all. Ta käis selles korteris koos J,R, ning nägi, et korter oli räpane, kaltsud vedelesid igal pool, põrand oli veekahjustusi saanud ja pundunud. Tapeet oli määrdunud ja sinna oli peale kirjutatud. Tunnistaja, J.R., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis korterit vaatamas enne Kutkinale üürileandmist. Korteri siseuksed olid vahetatud, kööki oli pandud põrandale reliin, ühistu oli vahetanud WC ja vannitoa torustiku. Remont oli tegemata, kuid tapeedid ja põrandad olid korras. Viimati maksis Kutkina kommunaalmakseid oktoobris 2007.a. Ühistust öeldi, talle, et korter on prügi täis, täiesti must ja haiseb ja käskis korteri ära koristada ja keelas kategooriliselt panna prügi ühistu prügikasti. 02.02.2008.a sai ta telefoni teel Kutkina’le öelda, et võlad tuleb ära maksta ja et üürileping tuleb korrektselt ära lõpetada ja korter tuleb ära koristada. Kui nad korterivalduse üle võtsid 07.02.2008.a, oli välisuks sama. Kui ta korterisse läks, siis nägi, et korter oli must, lõhutud, uksed olid mustad, täis oksendatud, tapeedid katki rebitud, elutoas vedelesid supikausid, köögi põrand oli punsunud. Täiesti ära lõhutud oli ukse polster, pistikupesad olid välja lõhutud, vannist jooksis vesi põrandale. Tunnistaja, V.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis koos oma õega korteris XXX kohe peale seda, kui õde selle korteri üüris. Korter oli üürikorter, kunagi oli sanitaarremont vene ajal tehtud. Tapeedid ei olnud uued ja olid kohati katki. Köök vajas remonti, põrandal oli reliin ja papp oli reliini all paisunud, kuna see oli vett saanud. Vannituba oli nii nagu oli vene ajal ehitatud, tehnika oli vana jne. Aknad olid vanad, vaheuksed olid ka vanad, tubades oli ühes toas parkett, teises toas reliin. Ta aitas õel välisukse ära vahetada 2007.a novembris, sest uks oli ära kulunud, lukk oli katki, piirdeliist katki.

Kohtule esitatud kommunaalteenuste arvestuse väljavõttest (tl 15) nähtub, et kostja kommunaalteenuste võlgnevus on 4 919,55 krooni. Kostja hageja üüri-ja kommunaalmaksete nõudele vastu ei vaidle ning on nõus tasuma hagejale tasumata üüri summas 9000 krooni ja tasumata kommunaalmaksed summas 3 355.95 krooni, kokku 12 355.95 krooni. Kuna poolte vahel puudub vaidlus üüri-ja kommunaalteenuste võlgnevuse osas ning kostja võlgnevus on tõendatud kohtule esitatud väljavõttega kommunaalteenuste arvestusest (tl 15), siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 12 355.95 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tasumata üüri eest. Hageja on arvestanud viivist alates 13.11.2007.a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu p. 5.4 kohaselt üürnik on kohustatud punktides 4.2. ja/või 4.3. nimetatud tähtaegselt tasumata summadelt maksma viivist 0,15% nimetatud summast päevast. Kohtuistungil palus hageja esindaja jaanuari kuu 2009.a seisuga kostjalt välja mõista viivis summas 6 327 krooni. Kuna hageja täpsustatud viivise arvestust esitanud ei ole, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse täienduses esitatud viivise arvestusest (tl 59-61) Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja ei ole käesoleva ajani tasunud hagejale üüri võlgnevust, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis perioodi 13.11.2007.a 14.10.2008.a eest summas 4 113 krooni ja alates 15.10.2008 viivis 0,15% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Eluruumi üürilepingu lõppemise aeg ja kahju nõue Poolte vahel on vaidlus üürilepingu lõppemise aja kohta. Kostja on oma vastuses kohtule öelnud, et kostja kolis korterist välja veebruari alguses 2008.a ja jättis võtmed koridori jalamati alla. Kostja on seisukohal, et üürileping tuleb lugeda lõppenuks alates 07.02.2008.a lähtudes hageja poolt esitatud fotodest. Hageja loeb üürilepingu lõppemise ajaks 07.03.2008.a, lähtudes lepingus sätestatud etteteatamistähtajast. Võlaõigusseaduse § 311 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. VÕS § 312 lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Poolte vahel on sõlmitud 13.07.2007.a tähtajatu üürileping, mille p. 2.4 kohaselt pooled on kinnitanud, et lepingut saab lõpetada ennetähtaegselt, kui sellest teatatakse kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Lähtudes poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust ja tunnistaja J.R. poolt kohtus antud ütlustest selle kohta, et eluruumi valdus võeti üle 07.veebruaril 2008.a, on kohus seisukohal, et eluruumi üürileping poolte vahel tuleb lugeda lõppenuks 07. märtsil 2008.a, kuna eluruumi üürilepingus on sätestatud 30 päevane etteteatamistähtaeg. Seega oli kostjal õigus veel 30 päeva eluruumi kasutada. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 41 650,00 krooni. Kostja esitatud kahju nõuet ei tunnista, kuna vastavalt VÕS §-le 336 lg 1 peab üürileandja üürniku puudustest informeerima viitamata, seda aga hageja teinud ei ole. Samuti ei ole kostja oma käitumisega hagejale kahju tekitanud.

Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja poolt esitatud kahju nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Tulenevalt VÕS § 334 lg 2 peab kohus kindlaks tegema üüritud asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumise. Hageja lähtub kahju nõude esitamisel FIE Elmo Mölder’i poolt esitatud hinnapakkumisest (tl 20a), mille kohaselt tuleks vahetada tapeet elutoas, magamistoas, koridoris. Samuti tuleks vahetada köögipõrandakate ja vann ning vanni lisad. Tunnistajate E.V. ’i, J.R. ja V.K. ’i poolt kohtus antud ütlused ühtivad selles osas, et korter oli enne üürileandmist vana remondiga. Tunnistaja V.K. ’i ütluste kohaselt olid tapeedid vanad, kohati katki ning et köögi põrandal oli reliin, kuid põrand oli paisunud, kuna oli vett saanud. Tunnistajad E.V. ja J.R. kinnitavad kohtuistungil, et tapeedid, köögipõrand ja vannituba oli kahjustatud üürniku poolt. Kohtule esitatud fotodest, (enne üürile andmist ja peale üürileandmist tl 21-30), nähtub, et vannitoa seinal oli ja on pikk lõhe koos pruunika laiguga, valamu alune ja vanni alune seinakate on katki. Vanni põhjas on fotolt nähtavalt glasuur kulunud, kuid mõrad ei ole näha. Magamistoa radiaatori ümbrusest oli ja on tapeet lahti. Köögipõranda kohta enne üürileandmist fotot esitatud ei ole. Asi tuleb tagastada koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Seega ei pea üürilepingu esemeks olnud asi olema üleandmise hetkel olnud seisundis. Hageja peab tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud seisundile, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui lepingus asja seisundit täpsemalt kirjeldatud ei ole, siis tuleb nõutava seisundi hindamisel lähtuda asja kasutusotstarbest üldiselt. Seega saab sellise üldise hinnangu järgi lepingu rikkumisest rääkida juhul, kui asja puudused asja kasutamist tõesti ei võimalda. Kohus on seisukohal, et ei tunnistajate, kohtule esitatud eksperthinnangutega (tl 63-82; 91105), ega ka kohtule esitatud fotodega ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja poolt üleantavat eluruumi ei saanud enam kasutada ning et eluruumi seisund ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele. Nii hageja esindaja kui ka tunnistajad on kinnitanud, et remonti oli eluruumis tehtud viimati nõukogude ajal. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingus eluruumi seisundit täpsemalt kirjeldatud ei ole. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. OÜ Rovelain’i 05. veebruari 2008.a tähitud kirjast kostjale (tl 13-14) ja väljavõttest kõne eristustest (tl 87-89), nähtub, et hageja esindaja on palunud kostjat tulla Rovelain Kinnisvarabüroo kontorisse seoses poolte vahel 13. juulil 2007.a sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustustega. Samuti on hageja esindaja mitmel korral kostjale helistanud. Kuigi üürileping lõppes poolte vahel 07. märtsil 2008.a, kostja hageja esindajaga ühendust ei võtnud. Seega on hageja poolt VÕS §-st 336 lg 1 tulenev nõue täidetud.