Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-42555
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Andy Aruoja vastu 15 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, rk 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn; esindajad hageja esindaja Ivo Kallas, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 4420, 10145 Tallinn; kostja Andy Aruoja, kirjalik Menetlus
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja omandas nõude kostja vastu summas 22 035 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja hageja vahel 06.12.2006 sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 22 035 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. 24.09.2007 moodustas kostja võlgnevus hageja ees 22 035 krooni, millest tagastamata laenu põhiosa moodustab 3000 krooni, tasumata intress 9264 krooni, tasumisele kuuluv viivis 6771 krooni, leppetrahv 1500 krooni, ning sissenõudmisega seotud kulud 1500 krooni. 13.12.2007 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses on hageja enda nõuet vabatahtlikult vähendanud ning palub kostjalt enda kasuks välja mõista 15 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja on 08.04.2009 kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.12.2008. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 24.08.2006 laenulepinguga nr 691, arvega nr 1103, maksekorraldusega nr 307, kostjale saadetud võlateatistega, ning hageja nõuete arvestuse tabeliga.
Kuna hagiavaldusest tulenevalt on hageja vabatahtlikult vähendanud oma nõuet 22 035 krooni pealt 15 000 krooni peale, eeldab kohus, et hageja on loobunud leppetrahvi nõudest summas 1500 krooni, sissenõudmisega seotud kuludest summas 1500 krooni, viivisenõudest põhinõuet ületavas osas summas 3771 krooni (6771 – 3000), ning vähendanud intressinõuet 264 krooni võrra (9264 – 264). Hageja nõude moodustavad seega põhivõlgnevus 3000 krooni, viivisevõlgnevus 3000 krooni, ning intressivõlgnevus 9000 krooni. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta intressinõue summas 8300 (9000-700) krooni, mida hageja on arvestanud paralleelselt viivisega peale laenu tagasimakse tähtaja saabumist 23.09.2006, mil kostja kohustus hiljemalt tagasi maksma laenusumma 3000 krooni ja kokkulepitud intressi 700 krooni. Kohus leiab, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt intressi peale seda, kui lepingu tähtaeg on saabunud. Juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimaksmise kohustust, satub ta selle täitmisega viivitusse ning krediidiandja saab viivitatud summalt nõuda viivist VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt asendub tagasimaksmata krediidi osas krediidilepingu tähtaja lõppemise korral intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega. Eelnevalt lähtuvalt leiab kohus, et hageja intressinõue, mis ületab kokku lepitud summat 700 krooni, ei kuulu rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6700 krooni, millest 3000 krooni moodustab põhivõlgnevus, 3000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis, ning 700 krooni tasumata intress. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude osas, mis puudutab intressi summas 8300 krooni kostjalt väljamõistmist.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja poolt 08.04.2009 kohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul kulutused õigusabile koos käibemaksuga 5000 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1000 krooni ning riigilõiv kohtuteate Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest 100 krooni, kokku 6100 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusena, leiab kohus, et mõistlik ning põhjendatud on määrata hageja õigusabikuludeks 1500 krooni. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, milleks on (1500 + 1000 + 100) 2600 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, leiab kohus, et põhjendatud on hageja menetluskulud kostjalt välja mõista summas, mis vastab hagi rahuldamise proportsionaalsele ulatusele. Hagi rahuldati 6700 krooni osas, mis moodustab (6700x100/15 000) ligikaudu 45% esialgsest nõudest. Seega tuleb ka menetluskuludena kostjalt välja mõista 45% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on (2600x0.45) 1170 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.