Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-85078 teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 10.12.2008 esitas OÜA(hageja) kohtule hagi IK(kostja) vastu 3 180.20 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS-i Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) vahel 09.05.2002 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kohustus AS Tele 2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele ning 04.06.2007 AS-i Tele 2 Eesti ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega AS Tele 2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 180.20 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 590.60 krooni ja viivis 1 589.60 krooni ning menetluskulud 2 913 krooni, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni, hagi esitamise tasutud riigilõivust 250 krooni, kohtutäituri tasust 413 krooni ja õigusabikuludest 2 000 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 12.03.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 06.04.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on tulenevalt 04.06.2007 nõude loovutamise lepingust võlasuhe 09.05.2002 sõlmitud liitumislepingust. Hagi kuulub rahuldamisele kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 191 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-08-85078 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2 913 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 413 krooni kohtutäituri tasu ning 2 000 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EEXXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2 000 krooni maha arvestada käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on lepingulise esindaja kulu osas osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 1 913 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.