Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-9494
Tsiviilasi
T T(T) hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse lubamatus tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja T T, isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad
Kostja AS SEB Pank , esindaja K Martinson
Kohtuistungi toimumise aeg 25.03.2009
RESOLUTSIOON
Jätta T T(T) hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatus tunnistamiseks rahuldamata. Tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist Harju maakohtu 27.05.2008 hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-08-9494, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2008/1712. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
1.Hageja esitas 13.03.2008 kohtule hagi kostja vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ja 24.03.2008 samuti hagi kostja vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Kohus liitis oma 25.03.2008 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. 18.11.2008 esitatud hagi täienduses palub hageja tuvastada laenulepingu p 25 (b) tühisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.05.2004 laenulepingu summas 2 550 000 krooni. Tallina notar S Ormani juures sõlmiti 2.06.2004 kokkulepe liisinglepingu lõpetamiseks, kinnistu müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (edaspidi leping), millega ostis hageja kinnistu asukohaga Sambliku 6 Tallinnas ning kinnistusraamatusse seati esimesele järjekohale kostja kasuks hüpoteek summas 3 315 000 krooni. Kostja ütles 8.2.2008 laenulepingu üles ja esitas 18.02.2008 kohtutäitur E Vilippusele täitmisavalduse. Täitedokumendiks 2.06.2004 leping ning täitmisdokumendi alusel kuulus täitmisele 26.05.2004 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 2 375 888,92 krooni, millele lisandusid viivised. Hageja sai täitemenetlusest teada 22.02.2008, mil talle toimetati kätte täitmisteade nr 022/2008/1712 ja otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Täitmisteates kohustati hagejat vabatahtlikult nõuet täitma ja tasuma 2 481 169,51 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel kuulus täitmisteate alusel täitmisele summa 2 586 450,09 krooni.
3.Hageja leiab, et täitemenetluse alustamine tema suhtes ei ole põhjendatud ning laenulepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping ning VÕS § 416 lg 1 järgi on selle ülesütlemine võimalik siis, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega ja krediidiandja on tarbijale andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Täiendava tähtaja andmisel tuleb tarbijat hoiatada lepingu ülesütlemisest. Kostja on väidetavalt edastanud hagejale 16.01.2008 ülesütlemisteate, andes selles tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Hageja möönab, et ta võis olla võlgnevuses kolme üksteisele järgneva osamakse tegemisega, sest viibis alates 11.01.2008 Eestist eemal ja tal puudus püsiv juurdepääs oma pangakontole. Hageja oli korraldanud laenumakse tasumiseks raha laekumise oma kontole kolmanda isiku kaudu, kuid raha laekumine oli takistatud. Hageja jäi laenumaksete tegemisega viivitusse temast mitteolenevatel põhjustel. Hageja tasus osa võlgnevuses koheselt, kui oli teada saanud viivitusest. Hageja poolne viivitus laenumaksete tasumisega oli vabandatav, sest viivitus tekkis kolmanda isiku tõttu, kes ei kandnud õigeaegselt raha hageja kontole. Rikkumine on vabandatav, sest hageja ei olnud teadlik oma rahaliste vahendite seisukorrast kolmanda isiku tegevuse tõttu. Laenulepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mille kehtivuse eelduseks on TsÜS § 69 lg 1 ja lg 3 järgi selle kättesaamine isiku poolt, kellele tahteavaldus on suunatud. Hageja ülesütlemisteadet kätte ei saanud, sest see oli saadetud tema kodusele aadressile ja hageja ei viibinud Eestis. Hagejal puudus mõistlik võimalus ülesütlemisteatega tutvuda. Hageja viibis alates 11.01.2008 Saksamaal ja hiljem alates 7.02.2008 USA-s. Hageja poolt 9.09.2008 esitatud vastuses märgib hageja, et kostja kohustus oli tagada ülesütlemisteate kättesaamise kohta tõendite esitamine, sest laenulepingu punkt 25, mis sätestab, et kõik lepinguosaliste lepingus märgitud aadressile postitatud teated loetakse 3 päeva jooksul kättesaaduks, on hagejat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 11 mõttes.
4.VÕS § 416 lg 2 järgi pidi kostja võimaldama hagejale läbirääkimiste pidamist koos täiendava
kohustuse täitmise tähtaja andmisega. Hageja viibis küll Ameerika Ühendiriikides, kuid tal oli võimalus lugeda oma e-kirjavahetust ning ta oli kättesaadav telefoni teel. Tarbija kahjuks seadusest kõrvale kalduv kokkulepe on tühine, seega on tühine ka laenulepingu ülesütlemine juhul, kui läbirääkimisi ei võimaldatud. Hageja võttis kostjaga koheselt ühendust, kui sai teada laenulepingu ülesütlemisest.
5.Laenulepingu ülesütlemine on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Kostja ei ole olnud kompromissialdis ning hageja tasumata osamaksete suurus ei ole märkimisväärselt suur, hageja on olnud pikaajaline kostja klient. Hageja likvideeris kõik oma vanad võlgnevused kostja ees 2008.aasta märtsis pärast seda, kui sai teada täitemenetluse alustamisest.
6.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes. Hageja on tüüptingimustes teada saanud, sest on laenulepingu allkirjastanud ja lepingut läbi laenumaksete tasumise täitnud. Laenulepingu p 25 (b) sätestab, et teade loetakse teate adressaadiks oleva lepinguosalise poolt kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana teise lepinguosalise lepingus nimetatud asukoha või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Hageja leiab, et selline tüüptingimus on hagejat ebamõistlikult kahjustav. Sellises sõnastuses tüüptingimuse puhul lasub hagejal kohustus tõendada negatiivset asjaolu st seda, et ta ei ole teise lepinguosalise poolt saadetud teadet kätte saanud. Juhul, kui tüüptingimus on tühine, siis kuulub kohaldamisele seadus. TsÜS § 69 lg 3 järgi peavad tahteavalduse kättetoimetamiseks olema täidetud kaks tingimust: tahteavalduse peab olema toimetatud hageja elukohta ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja elas küll vaidlusalusel ajal Ameerika Ühendriikides, kuid tema elukohas elas hageja elukaaslane, kes samuti ei saanud ülesütlemisteadet kätte. E-kirja teel teavitamist ei saa lugeda tahteavalduse kättetoimetamiseks TsÜS § 69 lg 3 mõttes.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt on hageja välja toodud faktilised asjaolud õiged. Kostja ütles laenulepingu üles seetõttu, et hageja oli olulises viivituses laenu osamaksete tasumisega. Hageja on laenumaksete võlgnevuse omaks võtnud. Kostja leiab, et laenulepingu ülesütlemise materiaalõiguslik alus oli seega VÕS § 416 lg 1 mõttes olemas.
8.Kostja leiab, et hageja ei tõlgenda seadust tahteavalduse kättetoimetamise kohta õigesti. TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. On mõistlik eeldada, et hagejal oli oma kodus võimalik tutvuda temale adresseeritud tahteavaldusega. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, kuidas nad teavitavad lepinguosalisi poolte rekvisiitide muutusest. Laenulepingu p 19.1. (b) järgi peab laenusaaja teatama kostjale 5 päeva jooksul elukoha- ja postiaadressi muutusest. Kirjalikus vormis edastatud teated loetakse vastaspoolele kättetoimetatuks lepingu p 25 (b) järgi 3 päeva jooksul postitamisest. Kolmapäeval 16.01.2008 postitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade jõudis hagejani 21.jaanuaril. Kostjale teadaolevalt on hageja elukoht ja postiaadress endiselt sama, mis laenulepingus märgitud elukohta ja postiaadress.
9.Laenulepingu ülesütlemise teates märgib kostja, et on valmis pidama läbirääkimisi. Kostja on saatnud hagejale 43 võla tasumise nõuet ja 3 lepingu ülesütlemise teadet, millest kaks ülesütlemise teadet on kostja poolt tagasi võetud pärast hagejapoolseid selgitusi. Laenulepingu järgi on hageja kohustuseks tagada laenu osamakse tasumiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma kontol. Hagejal oli võimalik kontrollida oma konto rahalist seisu ID kaardi vahendusel internetipangas. Kogu laenulepingu kehtivuse aja on kostja pidanud jätkuvaid
läbirääkimisi hagejaga võlgnevuste kustutamise üle. Kostja leiab, et seetõttu ei saa olla laenulepingu ülesütlemine vastuolus ka heausu põhimõttega. Hageja põhivõlgnevus kostja ees oli 13.03.2008 seisuga 2 274 717,80 krooni ja intressivõlgnevus 58 387,41 krooni, millele lisandusid viivised. 13.03.2009 seisuga on hagejal laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees 2 601 574,19 krooni suuruses summas. Hageja ei ole näidanud üles huvi kohtumenetluse ajal kokkulepete sõlmimiseks, sest ei ole kostja poolt 18.09.2008 esitatud laenulepingu jätkamise tingimustele vastanud. Hageja kontod on arestitud 547 068,61 krooni ulatuses, tema varale on seatud mitmeid hüpoteeke.
10.Kostjale on arusaamatu TMS § 221 lg 1 ette nähtud hagi esitamine, sest kostjal on kehtiv nõue hageja vastu, mida ei ole tasaarvestatud, tasutud ega ajatatud. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Hageja ei ole põhjendanud, miks tema arvates laenuleping ja selle lisaks olev maksegraafik endiselt kehtib. Hageja ei ole kogu vaidluse aja teinud ühtegi lepingujärgset laenu osamakset kostjale. 11.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudus mõistlik võimalus tema elukoha postiaadressile edastatud teatega tutvuda. Hageja väited tema USA-s viibimise kohta ei ole tõendatud. Tähitud kirjade saatmine on ebapraktiline ja aeganõudev, sest klient peab postiasutusse kirjale järgi minema. Lihtkirja teel teadete edastamine on olnud kiire ja usaldusväärne. Panga jaoks on oluline, et klient saaks panga teated kätte kiiresti. Tähitud posti kättesaamine võib nõuda kliendilt oma igapäevaste toimetuste ümberkorraldamist, et minna positasutusse selle lahtioleku aegadel. Tähitud posti saatmisel saab väljastusteade kinnitada, et edastatud on teadmata sisuga ümbrik. Hageja ei ole väitnud, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Hageja viibis võlgnevuse tekkimise ajal Eestis ja pidi teadma, et võlgnevus on tekkinud. Hageja oli viivituses laenu osamaksete tasumisega alates 25.oktoobrist 2007, seega ei ole oluline, kas hageja viibis lepingu ülesütlemise teate saatmise ajal Eestis või mitte. Kostja leiab, et on üldiselt teada, et e-posti on võimalik kasutada vaid interneti vahendusel. Hageja on oma hagiavalduses ja 08.09.2008 vastuses väitnud, et tal oli USA-S viibimise ajal juurdepääs oma e-postile. Internetipangale on juurdepääs samuti interneti vahendusel. Seega ei ole õige hageja väide, et tal puudus võimalus kontrollida oma konto seisu välismaal viibides. Hageja on teinud oma väidetava USA-S viibimise ajal makseid oma AS-i Swedbank kontolt.
12.Hageja poolt lepingu mittetäitmine ei ole vabandatav. Hageja konto väljavõttest nähtub, et kolmas isik, kes pidi tagama rahaliste vahendite olemasolu hageja kontol oli OÜ C, mille juhatuse liige ja üks osanik on hageja ise. Teiseks osanikuks on OÜ J, mille üks juhatuse liige ja osanik on samuti hageja.
13.Laenulepingu p 25 reguleerib mõlema lepingupoole õiguseid ja kohustusi, mitte ei reguleeri VÕS § 35 lg 1 mõttes ühe poole õigusi teise lepingupoole kahjuks.
MENETLUSE KÄIK
14.Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Hageja esindaja on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Hageja esindaja teatas pärast kohtukutse kättesaamist, et on lõpetanud kliendilepingu hagejaga, hagejat on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast. Hageja 25.03.2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles asja läbivaatamist ja sisulise otsuse tegemist. Kohus leidis, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele. Asja saab arutada hageja osavõtuta, sest hageja ei ole teavitanud kohut istungile ilmumata jätmisest ega palunud kohtuistungit edasi lükata. Kohus teavitas hagejat kohtuotsuse teatavaks tegemise kuupäevast.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja esindaja ja uurinud kohtule esitatud
dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli oma laenulepingust tuleneva kohustuse täimisega viivituses. Hageja võtab omaks 2.12.2008 vastuse p 3, et oli viivituses laenu osamaksete tasumisega. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele. Kohus leiab, et poolte omaksvõtuga on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 26.05.2004 laenulepingu summas 2 550 000 krooni. Tallina notar S Ormani juures sõlmiti 2.06.2004 kokkulepe liisinglepingu lõpetamiseks, kinnistu müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (edaspidi leping), millega ostis hageja kinnistu asukohaga Sambliku 6 Tallinnas ning kinnistusraamatusse seati esimesele järjekohale kostja kasuks hüpoteek summas 3 315 000 krooni. Kostja ütles 8.2.2008 laenulepingu üles ja esitas 18.02.2008 kohtutäitur E Vilippusele täitmisavalduse laenulepingust tuleneva nõue täitmiseks summas 2 375 888,92 krooni, millele lisandusid viivised. Hageja sai täitemenetlusest teada 22.02.2008.
17.Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, väites, et laenulepingu ülesütlemine on tühine, ülesütlemine on hea usu põhimõttega vastuolus ning laenulepingu p 25 (b) on tühine. Järelikult tuleb asja lahendamiseks välja selgitada, kas olid täidetud laenulepingu lõpetamise materiaalõiguslikud ja vormilised eeldused mh kas laenulepingu rikkumine oli vabandatav ning kas hageja on kostja tahteavaldusest laenuleping erakorraliselt üles öelda, teada saanud. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas laenulepingu p 25 (b) sätestatud tüüptingimus on hagejat ebamõistlikult koormav ning seetõttu tühine.
18.Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 25 (b) sätestab, et lepinguosaliste lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis. Teade loetakse teate adressaadiks oleva lepinguosalise poolt kätte saaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana teise lepinguosalise lepingus nimetatud asukohta või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressile ja teate postitamisest on möödunud kolm tööpäeva. Informatsioonilise iseloomuga teateid, mille edastamisel teisele lepinguosalisele ei ole õiguslikke tagajärgi, võib edastada ka telefaksi või e-posti teel või elektroonilise informatsiooni edastamise kanaleid kasutades. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingu p 25 on koostatud kostja poolt ning selle üle ei ole pooled läbirääkimisi pidanud. Kohus leiab, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Pooled on lepingule alla kirjutanud, järelikult on tüüptingimused saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kui sellega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. VÕS § 44 sätestab, et kui tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Tüüptingimuse kehtivuse kontroll on kohtu kohustus.
Tahteavalduse kättetoimetamist reguleerivad TsÜS § 69 sätted. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 25 (b) ei muuda TsÜS § 69 lg 3 sätestatud tõendamiskoormust. Hagejal oli laenulepingu p 19.1 (a) järgi kohustus teavitada kostjat oma aadressimuutusest. Hageja ei ole menetluse väitnud, et tema aadress oleks muutunud. Üksnes asjaolu, et hageja peab tõendama negatiivse asjaolu esinemist, ei tee tõendamist ebamõistlikult raskeks. Näiteks saab asjaolu, et hageja ei teadnud laenulepingu ülesütlemisest tõendada sellega, kui hageja oleks jätkanud oma laenulepingust tuleneva kohustuse (osamakse tasumine) täitmist vastavalt maksegraafikule. Sellises olukorras, kus lepingu pool vaatamata lepingu lõppemisele, lepingut edasi täidab, võib arvata, et ta ei ole lepingu lõpetamisest teada saanud.
19.Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise teatest on näha, et see on saadetud hageja lepingu näidatud aadressile. Hageja ei ole tõendanud, et ta viibis Eestist eemal enne 7.02.2008, mil ta saabus USA-sse. TsÜS § 69 lg 4 sätestab, et kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Laenulepingu järgi oli hagejal kohustus teatada oma asukoha ja aadressi muutusest. Hageja ei ole kostjale selliseid teateid esitanud. Kättetoimetamise riski kannab järelikult hageja, kes pidi oma elu korraldama selliselt, et tal oleks olnud võimalus tutvuda temale saadetud postiga. Teate edastamisega hageja kodusel aadressil tema postkasti, oli hagejal mõistlik võimalus saadetisega tutvuda. Mõistlik võimalus tähendab, et hagejal oli võimalik korraldada oma elu selliselt, et tal püsis võimalus tutvuda temale saadetud postiga ka välismaal viibides. Hageja on ise menetluses väitnud, et lepingus näidatud aadressil elas vaidlusalusel ajal tema elukaaslane st tema pereliige. Kohus asub seisukohale, et hagejal oli võimalus teada saada temale saadetud laenulepingu ülesütlemisest ja seega on laenulepingu ülesütlemine kehtiv.
20.Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja kohustuseks oli p 5.1 ja 5.3. järgi teostada maksegraafikus kokku lepitud laenu tagasimakse osamakseid ning lepingu p 19.3 (a) järgi oli tal kohustus tagada osamaksete jaoks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma kontol. Järelikult oli hageja kohustuseks nii tagasimakse tegemine kui ka vastava rahasumma olemasolu tagamine hageja kontol. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Hageja selgituste kohaselt ei olnud hageja kontol piisavalt rahalisi vahendeid kolmanda isiku tegevuse tõttu. Hageja ei ole välja toonud, kes oli nimetatud kolmas isik. Kostja on välja toonud,
et kolmandaks isikuks võis olla OÜ C ja OÜ J. Hageja ei ole oma 2.12.2008 seisukohtades neid väiteid ümber lükanud. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta on seotud OÜ-ga C ja OÜ-ga J juhatus liikme ja osanikuna. Kolmanda isiku tegevust, liiatigi, kui selle kolmanda isiku tegevust saab suunata hageja ise, ei saa pidada vääramatuks jõuks. Vääramatuks jõuks saab pidada eelkõige loodusõnnetusi või muid objektiivseid asjaolusid, mille tekkimine ja lõppemine ei allu hageja kontrollile. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on korduvalt rõhutanud, et tal oli võimalus suhelda kostjaga e-posti teel, järelikult oli hagejal ka võimalus interneti vahendusel jälgida rahalisi laekumisi oma kontole. Seega on hageja enda seisukohad vastuolulised, kui ta väidab, et tal puudus Eestist eemal viibimise tõttu võimalus hoida end kursis oma rahalise seisuga. Hageja oleks pidanud korraldama oma elu selliselt, et tema kohustuste täitmine kostja ees oleks olnud tagatud. Kostja on kohtule esitanud hageja internetipangaga liitumise lepingu.
21.Kohus asub seisukohale, et kostja poolt laenulepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja läbi viidud vastavalt poolte poolt kokku lepitud vorminõuetele. Järelikult on laenulepingu ülesütlemine kehtiv ning kostjal oli õigus pöörduda kohtutäituri poole laenulepingu sundtäitmiseks.
22.Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.