Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-82737/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1073

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2009.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-82737

Tsiviilasi

VK(K , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi L K (K , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 8 410 krooni saamiseks

Hagihind

6 500 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg

11. märts 2009.a

Kohtuistungil osalenud

Hageja V K Kostja L K Kostja lepinguline esindaja advokaat U Simon

isikud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista L K lt 8 410 krooni VK kasuks.

3.Jätta rahuldamata taotlus 11.03.2009 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud L K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused Augustis 2004 pöördus kostja hageja poole palvega ette valmistada hagi OÜ G vastu kahju hüvitamiseks summas 170 347 krooni. Kostja maksis hagejale 3 500 krooni materjalide ettevalmistamise eest. 13.08.2004 registreeris Harju Maakohus hagi. Kohtumenetlus lõppes kohtuliku kompromissiga, mille kohaselt tasus OÜ G kostjale 100 000 krooni. Hageja tasu oli lepingu järgi 10% summast, mille ta saab kätte hagi võitmise korral. Seega on tasu suurus 10 000 krooni ning kostja võlgnevus 6 500 krooni. Hageja nõuab ka seadusest tulenevat

Sarnased lahendid

Võlaõigus

viivist summas 1 910 krooni, kokku 8 410 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Pooltevaheline õigussuhe sai alguse juba varem, kui hagis märgitud. 24.07.2003 esitas kostja hageja vahendusel politseile avalduse metsavargusest. Kostja tasus kaebuse esitamise eest nii kriminaal- kui tsiviilmenetluses hagejale 3 500 krooni. Juba siis soovis kostja sõlmida hagejaga lepingu, kuid hageja seda ei soovinud. Kuna metsavargust kriminaalkorras menetlusse ei võetud, soovis kostja esitada kohtusse hagi, mida hageja ka tegi. Ka selle eest soovis hageja saada 3 500 krooni, mida kostja ka tasus. Leping sõlmiti tagantjärgi. Lepingus oli märgitud hageja tasu 10% hagi võitmise tagajärjel saadavast summast, kuid antud asi lõpetati kompromissiga ning kostjal ei ole kohustust hagejale tasu maksta. Pärast kompromissi leppisid pooled suusõnaliselt kokku, et hageja on töötasuna saanud 7 000 krooni ning muid pretensioone pooltel teineteisele ei ole. Kostja peab hageja nõuet pahatahtlikuks, sest 2 aasta ja 9 kuu jooksul pole hageja oma nõuet esitanud. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.10.2005 lepingu, millega hageja osutas kostjale õigusabi teenust (t lk 6-8). Hageja koostas kostja nimel hagiavalduse Harju Maakohtusse OÜ G vastu ning antud asi lõpetati kohtuliku kompromissiga (t lk 9-10). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhtes käsundussuhteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi. Kostja väidab, et tal puudub tasu maksmise kohustus, kuna lepingu p-s 5 on märgitud hageja honorar 10% hagi võitmise tagajärjel saadavast summast. Kostja mõistab „hagi võitmisena“ hagi rahuldamist, hageja leiab, et „hagi võitmine“ tähendab kohtumenetluse tulemusena saadud raha. Antud lepingusätte tõlgendamisel nõustub kohus hageja positsiooniga. Kui kostja pidas silmas tasu maksmist vaid hagi rahuldamise korral, pidanuks kostja selle lepingusse ka selliselt kirja panema. „Hagi võitmine“ on laiem mõiste ja lähtub tava- mitte erialakeelest, kuna menetlusseadustikud sellist mõistet ei sisalda. Seetõttu on põhjendatud hageja laiem tõlgendus, mille kohaselt hõlmab „hagi võitmine“ igasugust hagimenetluse tulemusena saadud raha. Puudub vaidlus, et kompromissi kohaselt tasus OÜ G kostjale 100 000 krooni. Kohus leiab, et pooltevahelise lepingu p 5 alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 10 000 krooni. Kostja väidab, et on hagejale tasunud kokku 7 000 krooni ning sellega on pooled vastastikused kohustused lugenud täidetuks. Hageja eitab viimatinimetatud suulist kokkulepet ning selline kostja väide jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Puudub vaidlus, et vaidlusaluse lepingu järgi on kostja hagejale tasunud 3 500 krooni. Vaidlus on selles, kas ülejäänud 3 500 krooni on tasutud antud lepingu raames või mitte – hageja nimelt leiab, et see summa on tasutud teise pooltevahelise lepingu raames, millega kostja volitas hagejat esindama kriminaalmenetluses. Kostja leiab, et kogu summa tasutud on käesoleva lepingu alusel. Kohus nõustub hagejaga. Hageja on esitanud kostja poolt allkirjastatud tellimuse, millega kostja volitas hagejat ennast esindama kriminaalmenetluses metsavarguse faktis ning garanteerib 3 500 krooni tasumise (t lk 26-27). 01.10.2005 lepingu objektiks on aga esindamine tsiviilkohtumenetluses ja mitte kriminaalmenetluses ning kokku on lepitud eraldi tasu. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga, mille eest tuli eraldi tasu maksta. Vaidlusaluse lepingu raames ei ole leidnud tõendamist rohkem, kui 3 500 krooni tasumine kostja poolt. Seda järeldust ei väära ka hageja poolt esitatud order-kviitungid 3 500

krooni maksmise kohta, mis on tasutud enne kirjaliku lepingu vormistamist (t lk 37), kuna mõlemad pooled on tunnistanud lepingulise suhte olemasolu enne selle kirjalikku vormistamist, süüdistades kirjaliku vormistamisega viivitamises vastaspoolt. Kokkuvõtvalt tunnistab hageja, et kostja on tasunud vaidlusaluse lepingu järgi 3 500 krooni ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid kostja poolt täiendava 3 500 krooni tasumist selle lepingu järgi, samuti ei ole tõendatud kokkulepe tasu vähendamiseks (kohustused loetakse täidetuks 7 000 krooni tasumisega). Kohus leiab, et 01.10.2005 lepingu järgi on kostja hagejale tasunud 3 500 krooni. Kohus leiab, et lepingu järgi on kostjal kohustus tasuda hagejale 6 500 krooni. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Hageja nõuab ka VÕS § 113 lg 1 järgi viivist 1 910 krooni. Kostja leiab, et see nõue on pahatahtlik, kuna kostja pole nõuet esitanud 2 aasta ja 9 kuu jooksul. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust viivise väljamõistmata jätmiseks. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et aegumistähtaja sees ei saa olla täiendavat tähtaega nõude esitamiseks lähtudes hea usu põhimõttest. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus hageja vastuoluline käitumine viivise nõudmisel, kuid seda tuvastatud ei ole. Kuivõrd põhjust ei ole rääkida aegumisest, tuleb viivis välja mõista. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja viivisearvestusele. Kohus mõistab viivise kostjalt summas 1 910 krooni välja. Seega rahuldab kohus hagi täielikult. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Ühtlasi lahendab kohus TsMS § 442 alusel lahendamata taotluse 11.03.2009 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja soovib nimelt protokolli täiendada ning dikteerib teksti, mida protokolli kanda. Kostja taotlusega ei nõustunud, kuna hageja ei ole kohtuistungil selliseid sõnu väljendanud, mida ta protokolli kanda tahab. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Vastavalt TsMS § 55 saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Kohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata, kuna ka kohtul puudub kindlus, et hageja taotluses märgitut kohtuistungil tegelikult väitis. Taotlus protokolli parandamiseks lisatakse protokollile.