Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-3460
Tsiviilasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Inessa Schmock vastu 3935.69 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3073.89 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Kohtla-Järve Soojus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. märts 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Inessa Schmock (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Naaris Vastustaja (hageja) - AS Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791), esindaja Paul Paas Apellatsioonkaebus rahuldada.
esindajad
Tühistada Viru Maakohtu 26. mai 2008 otsus osas, millega jäeti haginõue osaliselt rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning välja mõista Inessa Schmockilt AS KohtlaJärve Soojus kasuks, arvestades Viru Maakohtu 26. mai 2008 otsusega väljamõistetud summat, kokku 3935 krooni
69 senti (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend viis krooni 69 senti). Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Välja mõista Inessa Schmockilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1134 krooni 20 senti (üks tuhat ükssada kolmkümmend neli krooni 20 senti). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
august 2004. Kokku on soojusenergia tarbimise eest nimetatud ajavahemikul arvestatud 10 671. 99 krooni. Nõudele ajavahemiku kohta september 1997 – juuni 2002 kohaldas kohus aegumist. Hageja tugineb hagiavalduses oma nõudes AÕS §-le 26, KOS §-le 13, TsK §-le 477, VÕS §-le 1027. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 477 sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse või vara tagamise võimatuse korral vara väärtuse hüvitamise kohustuse. Alates 01.07.2002. a kehtiva VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Asjakohatud on hageja viited AÕS §-le 26 ja KOS §-le 13. Kuni 30.06.2002 kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt pidi asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused ning lg 2 kohaselt kui nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Vastavalt 01.07.2001 jõustunud KOS §-le 13 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud ja kannab kaasomandi majandamise kulutused. Kuni 30.06.2002 kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 sätestatut. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Kostja vaidlustab soojusenergia arvestust (15% määra rakendamist), kuna küte oli välja lõigatud. 26.11.1997 on kostja korterisse paigaldatud soojamõõtur. Hageja lähtus arvestustes Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998. a määruse nr 44 p-st 11 ja majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast“. Lisaks on alates aprillist 2001 arvetele lisatud soojusenergia jaotamise teenustasu 10.80 krooni. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt peaks korteri väljalülitamisel kaugküttesüsteemist nende osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20-70%, mistõttu 15% rakendamine hageja poolt on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust arvestab hageja korteri soojuskoormuse jääkväärtuseks 15% korteri (XXX XX ) üldpinnast 65.50 m2 (15% 65.50-st) ehk 9.82 m2. Hageja poolt esitatud arvestuste ja arvete alusel on kostjale perioodil juuni 2002 – september 2004 (augustikuu eest) arvestatud soojusenergia eest kokku 3 603.50 krooni. Nimetatud ajavahemikul on kostja poolt laekunud 2 741.70 krooni. Tasumata on seega 861.80 krooni (3 603 50 – 2 741.70). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
2) on kohus vääralt kohaldanud aegumist. Maakohus tuvastas ja apellant ei vaidlusta, et hagetavaks võlgnevusperioodiks on september 1997 kuni august 2004. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
Antud juhul on kostja säästnud oma vara seoses sellega, et tarbis soojusenergiat, kuid ei ole selle eest tasunud.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.