Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 04.08.2008.a. esitas AS Hansa Liising Eesti (praeguse ärinimega Swedbank Liising AS) kohtule hagi OÜ B ja MT vastu 170 311,06 Eesti krooni ja täiendavate viiviste solidaarselt väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja OÜ B vahel sõlmitud 05.01.2007.a liisinguleping , mille esemeks oli sadulauto DAF 95 XF.480 SPACEDAB, ehitusaasta 2003. Liisingulepingust tulenev hageja nõue kostja OÜ B vastu on 170 311,06 Eesti krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 330 793,21 Eesti krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 80 135,89 Eesti krooni ja viivismaksete võlgnevusest summas 9 747,38 Eesti krooni. Müügikasum liisingulepingust oli summas 250 365,42 Eesti krooni. Kostjal OÜ B oli hagejaga sõlmitud ka liisinguleping , mis on samuti lõpetatud, kuid nimetatud liisingulepingu esemeks oleva vara tagastas kostja hagejale. Hageja realiseeris nimetatud vara ning kohustustest ülejääva summa, 250 365,45 Eesti krooni tasaarveldas käesoleva nõudega. OÜ B võlgnevus on seega kokku 170 311,06 Eesti krooni. 05.01.2007.a on hageja ja kostja MT vahel sõlmitud käendusleping , mille alusel võttis kostja MT endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga B liisingulepingust tulenevate OÜ B kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks on 58 631,81 eurot, mille ekvivalendiks on 917 388,48 Eesti krooni. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 170 311,06 Eesti krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (170 311,06 Eesti kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (0,25% päevas). Menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 9 250,00 Eesti krooni, palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 22.01.2009.a kostja MT (kes on ühtlasi kostja OÜ B seaduslik esindaja - juhatuse liige) eluruumis (aadress xxx) elavale isikule, s.o MT abikaasale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Viidatud aadress on ka kostja OÜ B registrijärgne asukoht. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna 2(4)

finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 170 311,06 Eesti krooni. Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis protsendina põhinõudest (170 311,06 kroonilt) liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (s.o 0,25% päevas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (s.o. 0,25% päevas) protsendina põhinõudest alates 04.08.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. 19.02.2008.a saatis kohus hageja esindajale elektronposti teel teate, milles andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja hageja kohtule ei esitanud, mistõttu lähtub kohus kostjate hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel hageja poolt hagiavalduses märgitust. Hageja palus hagiavalduses kostjatelt menetluskuluna solidaarselt välja mõista riigilõivu 9 250,00 krooni. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista hageja poolt kantud riigilõiv summas 9 250,00 krooni.

3(4)

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.