Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-77567
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi Artur Šakurin vastu 39 505 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; esindajad hageja esindaja Kuuno Tombak, AS If Eesti Kindlustus Tartu büroo, Raatuse 20, 51009 Tartu; kostja Artur Šakurin, kirjalik Menetlus
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 09.10.2005 kella 04.30 paiku põhjustas kostja liiklusõnnetuse Tartus, Narva mnt alguses asuval Võidu sillal. Olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, sõitis ta oma isale Jüri Šakurinile kuulunud väikebussiga VW Multivan r/m XXXXXX vastu sõidutee äärekivi. Selle tagajärjel sai vigastada bussis kaasreisijana viibinud Jüri Šakurin. Lõuna Politseiprefektuuri 11.12.2005 otsusega karistati kostjat liiklusseaduse § 74 ́1 lg 1, § 74 ́17 lg 1 ja § 74 ́19 lg 1 sätete rikkumise eest rahatrahviga. Kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli hageja 08.06.2005 väljastanud liikluskindlustuse poliisi nr E0728478101 kehtivusega 08.06.2005 – 07.06.2006. Seetõttu lasus hagejal, tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg-st 1, kohustus hüvitada kostja poolt tekitatud liikluskahju. Jüri Šakurinile osutatud raviteenuste eest tasus hageja SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum LKindlS § 31 lg 1 p 1 alusel kokku 30 957 krooni. Eesti Haigekassa nõudel hüvitas hageja neile ravikindlustuse seaduse § 26 kohaselt seoses Jüri Šakurini ajutise töövõimetusega 8107 krooni ja viimasele osutatud raviteenuste eest tasumisega haigekassa poolt 121 krooni, kokku 8228 krooni. Lähtudes LKindlS §-st 48 arvestas hageja käsitluskulusid summas 1320 krooni. Hageja tagasinõude suuruseks oli esialgu seega 40 505 krooni. 27.10.2006 sõlmis kostja hagejaga regressinõude tasumise lepingu nr 131-06, mille kohaselt ta pidi tasuma hagejale 40 505 krooni ajavahemikus november 2006 – märts 2010 järgmaksetega 1000 krooni kalendrikuus. Seda lepingut täitis kostja vaid novembris 2006. Hageja nõude jäägiks tema vastu on seega 39 505 krooni. Mainitud summa palub hageja 17.11.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjalt ka välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja on 08.04.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 01.03.2009 kostja aadressil kätte toimetatud kostja emale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid.
Hagi on tõendatud Lõuna Politseiprefektuuri teatega ELKF-le, 09.10.2005 liiklusõnnetuse aktiga, Lõuna Politseiprefektuuri 19.12.2005 otsusega, liikluskindlustuse poliisiga nr E0728478101, väljavõtetega Jüri Šakurini haiguslugudest, SA TÜ Kliinikum raviteenuste arvetega, 12.01.2006 kahju hüvitamise otsusega, hageja maksekorraldustega nr 655-669, Eesti Haigekassa 14.03.2006 nõudega, 27.06.2006 kahju hüvitamise otsusega, hageja maksekorraldustega nr 18822 ja 18823, hageja 12.10.2006 kirjaga kostjale, kostja 25.10.2006 avaldusega, regressinõude tasumise lepinguga nr 131-06, ülevaatega kostjalt laekunud summadest, ja hageja käskkirjaga käsitluskulude kohta. LKindlS § 48 lg 2 p-de 2 ning 4 kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres; ning kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39 505 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja on kohtule õigeaegselt esitanud menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 2250 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.