Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

igakuuline tariif (4,80 kr/m2). Kostja võlgnevus seisuga 01.10.2008.a. elamuhoolduse eest on 20501,30 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 20501,30 krooni ning menetluskulud (riigilõiv 1500 krooni ja õigusabikulud summas 1180 krooni). Kostja vastus Kostja oma vastuses /tl. 20/ hagi ei tunnistanud. Pärast korteri erastamist ei ole ta hagejaga hoolduslepingut sõlmitud ning OÜ Sompa Maja ei ole teenuseid kostjale osutanud. Kõik maksud kuni 1997 aastani olid makstud. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja vastuse /tl. 23-24/ kohaselt ei vasta kostja väited tõele. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS Sompa Maja vahel on 01.02.1996.a. sõlmitud hooldusleping. Kostja on korteri omandanud 17.04.1997 ostu-müügilepingu alusel. Kostja kohustus tasuda elamuhoolduse eest tuleneb vastavalt KOS § 13 ja EES § 15 lg 1. Hageja seisukoht on, et kostja väide, et kõik maksud kuni 1997.aastani oli tasutud ei ole asjakohane, kuna võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 2005.a. kuni august 2008.a. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus koos menetluskuludega. Kohtuistung 29.01.2009.a. Hageja esindaja jäi hagis toodud seisukohtadele. Hageja esindaja selgituste kohaselt jätkati teenuste osutamist. Kostja ei esitanud hagejale teenuste osutamise lõpetamiseks avaldust. Pooled ei ole hoolduslepingut sõlminud. Hageja hooldada on elektriline varustussüsteem, mis tuleb majja sisse kuni kostja korteri elektriarvestini. Hageja hooldada on kõik elamu ühiskonstruktsioonid – seinad, katus, suitsuärastusseadmed Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütluste kohaselt ostis ta korteri 1993 a., millel oli leping tolleaegse majavalitsusega. Üürilepingus on korteri pindalaks märgitud 75 m2. Kostja kirjutas 1997.a kohe peale ostu-müügilepingu sõlmimist elamuvalitsusse avalduse ja ei oma sellest ajast mingeid suhteid elamuvalitsusega ega hagejaga. Ta ehitas kaks korterit kokku, selleks on kõik nõutud kooskõlastused olemas. Tegelik üldpind on 110 m2. Kui hageja väidab, et on kostjale mingeid teenuseid on osutanud, peab ta oma väidet tõendama. Kostja ei ole mingeid hageja esitatud dokumente allkirjastanud. Majas on tsentraalvesi, sooja vett ei ole. Kostja maksab otse Viru Biopuhastusele ilma hageja vahenduseta. Veearvesti on korterite peale ühine, keskkütet ei ole, mingeid töid ei ole OÜ Sompa Maja teinud. Kogu kinnistu on erastatud koos maaga, sinna ei tule keegi võõras kaevama. Alates juulist 2005.a. kuni hagi esitamiseni on kostja kõik kulud veega ise kandnud. Kilbist kuni korterini tulevad elektrijuhtmed ja seadmed on vahetamata 50 aastat. Kaasomandisse kuuluvate ühiskommunikatsioonide hooldamist ei toimugi. Neil ei ole selleks ka kohustust. Hageja poolt on esitamata tõendid, mis kinnitaks nõuet. Kostja täiendava vastuse kohaselt /tl. 34-37/ on hageja nõue tõendamata, mistõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Nõude loovutamist ei ole hageja tõendanud. 01.02.1996.a. leping N 25 oli sõlmitud vastavalt tsiviilkoodeksile, mis osaliselt kaotanud oma jõu Võlaõigusseaduse vastuvõtmisega ja selle täieliku jõustumisega 2005.aastal. Kõik lepingud oleksid pidanud selleks ajaks olema ümber vormistatud ning viimane pöördumine kohtusse võlanõuetega vanade lepingusuhete alusel ei või olla hiljem kui 2005.a. Nõue on aegunud. Peale erastamist otsustab omanik ise, kes hakkab teenindama tema eluruume või siis tema ise — see omaniku tahe, mis tuleneb selle notariaallepingust. Kostja 1997.a. kirjutas avalduse AS-ile 2 (4)

Sompa Maja, milles märkis, et saades eluruumide omanikuks, enam ei vaja nende teenuseid. Pretensioone AS-ilt Sompa Maja ei saabunud. Kostja palub teha kindlaks õigussuhte puudumine OÜ Sompa Maja ja kostja vahel. Kohtuistung 26.03.2009.a. Hageja esindaja selgituste kohaselt hageja kohustused maja hooldamiseks tulenevad Kohtla-Järve linna ja AS Sompa Maja vahel 1996 sõlmitud lepingust. Hageja esindaja jäi hagis esitatud seisukohtade juurde. Teeninduslepingut enne erastamist ei olnud. Ühelt poolt ei olnud lepingut keegi tühistanud, erastatud korteri omanikelt ei laekunud avaldust, et nad ei soovi elamu hooldust. Sellepärast jätkati ka peale 31.12.2002 lepingu täitmist. OÜ Sompa Maja osutatud teenused puudutavad üldkommunikatsioone, üldkonstruktsioone, prügi väljavedu, üldist valgustust, ventilatsioonisüsteeme. Kohtule arveid ei ole esitatud, sest toimingud on ettevõttesisesed. OÜ Sompa Maja ei ostnud teenust sisse, kojamees või korstnapühkija on oma töötaja. Hageja palus hagi rahuldada hagis esitatud ulatuses. Kostja esindaja jäi vastuse ja esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Mingit hoolduslepingut ei olnud. Kostja keeldus kohe peale korteri ostmist lepingust Sompa Majaga. Hageja ei ole esitanud ühtegi maksekorraldust osutatud teenuste eest kostja nimele. Arveid ei ole korteriomanikule esitatud. Hageja raamatupidamises peavad olema säilinud tõendid kostjale teenuse osutamise kohta. 1996 a hooldusleping ei saa olla võlanõude aluseks. Kostja seadusliku esindaja I.I. seletuste kohaselt ei ole mingeid teenuseid ega ka arveid vaidlustataval perioodil Sompa Maja poolt edastatud. Kostja ise parandas katust ja niitis muru ning tegi kõike, mida oli maja juures vaja teha. Kostja seletuste kohaselt koos ostu-müügilepinguga mingit teeninduslepingut ei saanud. Vee eest tasus otse Viru Biopuhastusele. Perioodi eest 1997 kuni 2001 ei olnud hagejal meile kui omanikele mingeid pretensioone.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole omavahel korterelamu hoolduslepingut sõlminud. Hageja hageb VÕS §-de 1027 ja 1028 alusel kostjalt võlgnevust perioodil jaanuar 2005 kuni august 2008 eest summas 20 501,30 krooni. VÕS § 1027 kohaselt peab isik VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb. Hageja leiab, et tal oli EES §-st 15 lg.1, KOS § 13 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenev kohustus jätkata korterelamule, kus kostja elab elamuhoolduse teenuse osutamist. EES § 15 lg.1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002 aasta 31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. 3 (4)

KOS § 13 lg.1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Maakohus leiab, et hagejal puudus tegelikult alates 31.detsember 2002 seadusest tulenev kohustus 3-korteriga korterelamule ilma vastava lepinguta hooldusteenust osutada. Asjakohased ei ole hageja viited AS Sompa Maja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996 sõlmitud hoolduslepingule. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka eelpool nimetatud lepingu p 3.2.23 järgi tulnuks hagejal või tema õiguseellasel peale korterite erastamist sõlmida teenuse osutamiseks korteriomanikega vastavad lepingud. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või pidi saama. VÕS § 1042 lg.1 kohaselt Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kostja vaidles vastu hagi väitele, et hageja on osutanud korterelamule, kus hageja elab, hooldusteenust või kandnud majandamise kulusid. TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et ta on osutanud korterelamule, kus asuvad kostjale kuuluvad korterid, hooldusteenust või kandnud majandamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Ekslik on kostja seisukoht, et võlgnevuse nõue perioodi eest jaanuar 2005 kuni august 2008 on aegunud. Hagi esitati kohtusse 25.11.2008. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maakohus juhindus otsuse tegemisel TsMS §-dest 434, 436 lg.1, 442 ja 632 lg.1

Olev Mihkelson Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.