Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tsiviilasi nr 2-08-88022 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 aktsiaseltsis Swedbank, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Pooled on 02.02.2007 sõlminud laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale 43 000 krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.05.2010. Lepingu sõlmimise päeval koostati kostjale maksegraafik, mida isik kohustus järgima. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksetega tasumisega võlgnevusse alates 11.09.2007. 23.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega hageja võimaldas kostjale krediidilimiidi 4 000 krooni. 15.09.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 10.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu, millega hageja võimaldas kostjale krediidilimiidi 2 500 krooni. 10.10.2007 jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse. 22.11.2007 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas kostjat võlgnevusest ning palus tasuda võlgnevus hiljemalt 07.12.2007. Kostja võlgnevust ei tasunud ja seisuga 18.12.2008 on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 49 966.12 krooni. Arvestades eeltoodut palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 4 289,48 krooni ja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning menetluskulud. Hagimaterjalid on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

Tsiviilasi nr 2-06-8798 või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 919.15 krooni, milleks on maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõiv summas 419.15 krooni ja hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 2 500 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2 919.15 krooni.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.