Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Secure Invest hagi Revel Ehitus OÜ ja Ain Tammiku vastu 24 237,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas kostjad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et Revel Ehitus OÜ menetlusdokumendid on 27.01.2009. a vastu võtnud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Ain Tammiku. Kostja Ain Tammiku menetlusdokumendid on talle 27.01.2009. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 26.02.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 04.03.2009. a määrusega kohustas kohus hagejat tasuma täiendav riigilõiv 2 500 krooni seoses 04.09.2008. a esitatud viivise nõude suurendamisega 40 961,40 krooni võrra. Hagejat hoiatati, et täiendava riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata jätmisel loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses (põhivõlg 24 237,50 krooni ja viivis 24 237,50 krooni). Hageja täiendavat riigilõivu nõude suurendamiselt tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud arvesaatelehega nr 2006201403, nõude loovutamise lepinguga ja Ain Tammiku 04.01.2008. a kinnitusega käenduse kohta.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ Secure Invest hagi Revel Ehitus OÜ ja Ain Tammiku vastu 24 237,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lõige 3). TsMS § 162 lõike 1 ja TsMS § 165 lõike 3 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 500 krooni, kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest 290 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulud 8 024 krooni, kokku seega 9 814 krooni. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1 ning menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulu suurus tuleneb kohtutäituri seadusest, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 1 790 krooni (1 500 + 290). TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 24 237,50 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 8 024 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 8 024 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ning asja keerukuse astmega. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja õigusabi teenus seisnes kliendiga kohtumises, materjalidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises ning kohtule edastamises, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ning eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 8 024 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 9 814 krooni (1 500 + 290 + 8 024). TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.