2-08-74045
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-74045
Tsiviilasi
B AS hagi TL, M R ja HL vastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks 72 112.23 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja B AS (registrikood xxx, asukoht xxx) • Hageja esindaja K Verma • Kostja TL (isikukood xxx, elukoht xxx) • Kostja M R (isikukood xxx, elukoht xxx) • Kostja HL (isikukood xxx, elukoht xxx) 12.03.2009.a
B AS esitas hagi TL, M R ja HL vastu solidaarselt 104 802.63 krooni väljamõistmiseks. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet leppetrahvi võrra summas 14 142.45 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja TL 24.12.2004.a. tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale 55 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 28,92% krediidisummast ühe aasta kohta. Pooled on sõlminud kokkuleppe, millega suurendati krediidisummat 50 000 krooni võrra ja muudeti intressimäära. Kokkuleppe kohaselt kohaldati lepingule B AS Krediidilepingute üldtingimusi S. Pärast kokkuleppe sõlmimist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 80 772.67 krooni ning uueks intressimääraks loeti 27,66% aastas. Hageja sõlmis 21.12.2004.a käenduslepingu M R ja 24.12.2004.a HL . Kostjad ei täitnud lepingut. Hageja saatis 17.07.2008.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andis võla likvideerimiseks täiendava tähtaja ja ütles 28.08.2008.a lepingu üles. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista:
Kostja TL teatas 12.03.2009.a kohtuistungil, et hageja nimetatud summadele vastu ei vaidle. Teised kostja ei ole oma seisukohti kohtu määratud tähtajaks esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud.
Kuna kostjad ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • B AS ja TL sõlmisid 24.12.2004.a. tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale krediiti 55 000 krooni. Kokkuleppega suurendati krediidisummat 50 000 krooni võrra. Lepingule kohaldati üldtingimusi S. • Hageja sõlmis 21.12.2004.a käenduslepingu M R ja 24.12.2004.a HL . • Hageja on kostjaga sõlmitud lepingu 28.08.2008.a üles öelnud. Ülesütlemise hetkel oli kostja põhivõlg 70 712.23 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised ja võla sissenõudmisega seotud kulud. Käenduslepingud VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna kostjad ei ole väitnud, et käenduslepinguga oleks ette nähtud teisiti, loeb kohus tuvastatuks, et käendajad vastutavad põhivõlgnikuga solidaarselt ning hagejal on õigus nõuda kõigi summade väljamõistmist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Põhivõlg Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et nad ei ole tagastanud hagejale põhivõlga ning hageja lepingu üles öelnud, tuleb TsMS § 231 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hagi selles
osas rahuldada. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 70 712.23 krooni. Hagiavalduse tekstis on tagastamata krediidisumma suuruseks nimetatud ka 78 350 krooni, kuid kohus lähtub nõuete suuruse osas hagiavalduse resolutsioonist. Intress Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 27,66% krediidisummast ühe aasta kohta kokku 14 507.59 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääraks 27,66% krediidisummast. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Seega tuleb kostjatelt välja mõista tasumata intress 14 507.59 krooni. Viivised Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seisuga 04.11.2008.a kokku summas 4040.36 krooni üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 27.66 % võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja viivist hinnakirjas sätestatud määras, tarbija seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0,25% päevas. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Kohus leiab, et nimetatud lauset võib tõlgendada mitmeti. VÕS § 113 lg 1 ning sama seaduse § 415 lg 1 on võimalik tõlgendada ka viisil, et kui pooled on kokku leppinud intressi määras, on hagejal õigus nõuda ka viivist samas intressi määras. Kuna lepingust selgub poolte tahe ning selline viivise arvestus ei ole võlaõigusseaduse imperatiivsete normidega sõnaselgelt vastuolus, rahuldab kohus hagi viiviste väljamõistmiseks. Kostjatelt tuleb välja mõista viivised 4040.36 krooni. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist alates 04.11.2008.a 27,66% aastas tagastamata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on koostanud eelpool käsitletud viiviste arvetuse seisuga 04.11.2008.a, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised alates 05.11.2008.a.
Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sisenõudmisega seotud kuluna palub hageja kostjat saadetud kirjade näol välja mõista 1400 krooni, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 9.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Üldtingimuste p 9.3. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale.
Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 1400 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Kohus jätab hageja nõude kostjatelt 1400 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt oleks põhjendatud solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 70 712.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 507.59 krooni ja viivised 4040.36 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.