Tsiviilasi nr 2-08-76911
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
7. aprill 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-76911
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Martti Kask vastu võlgnevuse 24 677,83 krooni, leppetrahvi 7500 krooni ja kõrvalnõuete nõudes
Tsiviilasja hind
32 177,83 krooni hageja AS Krediidikassa (RK 11344317, asukoht Jõe tn 3, 10151 Tallinn); hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ, Jõe tn 3, 10151 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Martti Kask Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
AS Krediidikassa ja Martti Kask sõlmisid 11.03.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 25 000 krooni. Laenulepingu järgi kohustus kostja võetud laenu koos intresside ja lepingu sõlmimise tasuga 300 krooni tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja ei täitnud kohustust tasuda laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja reageerinud ei ole. Hageja ütles vastavalt laenulepingu p-le 4.1.2 laenulepingu üles ja saatis kostjale sellekohase teatise. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja AS-le Krediidikassa võlana 24 677,83 krooni, leppetrahvi 7500 krooni, intressi 3250,77 krooni ja viivise 280 krooni. Hageja arvestab viiviseid alates kostjale laenulepingu ülesütlemise teates antud võlgnevuse tasumise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Intressimääraks laenulepingu p 1.3.1 kohaselt on 4,5% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 32 177,83 krooni, intressid 3250,77 krooni, viivised 280 krooni ning kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 2000 krooni ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest 7500 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 396 lg 1. 03.02.2009 esitas hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ kohtule taotluse, milles on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud ajaks ei vasta. 02.04.2009 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on vastavalt laenulepingu punktis 1.8.1 ette nähtud viivis tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras, s.o 0,03% päevas. Vastavalt laenulepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu- ja alusetult saadud summa × viivitatud päevade arv × 0,03% päevas. Viivis 0,03% päevas tasumata jäägilt 24 677,83 krooni, tasumise tähtajaga 16.05.2008, viivitatud päevade arvuga 179 on 1325,15 krooni. Vastu tulles võlgnikule vähendas hageja viivist 280 kroonini. Hagiavalduse punktis 2.3 on ekslikult viidatud, et laenulepingus kokku lepitud intressi määraks on 4,5%, õigeks tuleb lugeda 4,0%.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohtunik kohustas kostjat 18.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 18). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 03.12.2008 (tl 19). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2(4)
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 11.03.2008 laenulepingust koos laenu tagastamise graafikuga (tl 9-13), hinnakirjast (tl 13), kostja isikut tõendavast dokumendist (tl 14), 04.08.2008 teatisest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 15). Võlaõigusseaduse § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 7500 krooni väljamõistmiseks. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i Krediidikassa hagi Martti Kask vastu 28 208,60 krooni (24 677,83 + 3250,77 + 280) väljamõistmiseks. Hageja on hagis taotlenud mõista kostjalt kohtukuluna välja riigilõiv 2000 krooni ja AS Krediidikassa poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 7500 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks 1500 krooni. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (79% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja 3(4)
kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2765 krooni (s.o 79% 3500 kroonist). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.