Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
06. aprill 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-8192
Tsiviilasi
AS E havi TPi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1349,10 krooni Hageja AS AS E( RK XXX, asukohtu XXX) Hageja esindaja R Reinsalu Kostja TP (IK XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või
Lihtmenetlus
menetluse liik
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TPi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 1349,10 krooni. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 27.03.2006. Kostja on olnud viivituses 827 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1670,54 krooni. Hageja arvestanud kostjale viivist 0,15 % päevas (0,15% päevas x 1349,10 krooni = 2,02 krooni päevas). Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet ning palub kostjalt viiviste tasumist summas 1349,10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud põhivõlg 1349,10 krooni ja viivis 1349,10 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja oma vastuses 02.03.2009 võtab hagi õigeks summas 1349,10 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma viivist ega menetluskulusid. Hageja oma kirjalikus seisukohas 26.03.2009 jäi hageja oma nõudmiste juurde.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on põhivõla 1349,10 krooni osas hagi õigeks võtnud ning selles osa rahuldab kohus hagi vastavalt TsMS § 440 lg 1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma viivist ja menetluskulusid. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. E teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta saanud võlgnevust tasuda, sest on viibinud kinnipidamisasutuses. Seega peab kohus hindama, kas viibimine kinnipidamisasutuses on vääramatu jõud VÕS § 103 tähenduses. Kohus leiab, et viibimine kinnipidamisasutuses ei ole vääramatu jõud VÕS § 103 tähenduses, kuivõrd see ei pruugi automaatselt kaasa tuua kohustuse täitmise võimatust, sest isikul on võimalik korraldada kohustuse täitmine esindaja kaudu või sidevahendi abil. Vääramatuks jõuks ei ole varaliste vahendite puudumine ka siis, kui see on osaliselt või täielikult tingitud kinnipidamisasutuses viibimisega kaasnevast võimatusest teenida oma tööga sissetulekuid. Kohus leiab, et viivise arvestus vastab VÕS §-le 113 lg 1 ja E teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.13 ja et kostjalt tuleb välja mõista viivistena 1349,10 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kasuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib, et kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele, sest kostja ei ole õigeks võtnud viivise nõuet ja on sellega põhjustanud vajaduse kohtusse pöörduda.
2 (3)
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.