L.R.`i hagi H.J. vastu 120 000 krooni võlgnevuse, 19 638,47 krooni viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 120 000 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
17. märts 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja L.R. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat T. K.; Kostja lepinguline esindaja S. V..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H.J.’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) L.R.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks põhivõlgnevus 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) krooni ning seisuga 22.07.2008.a arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis 19 638 (üheksateist tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) krooni 47 senti.
3.Välja mõista H.J.’lt L.R.’i kasuks tagastamata laenu põhisummalt (120 000 krooni) viivis alates 23.07.2008.a kuni laenu täieliku tagastamiseni VÕS §113 lg1 2. lauses sätestatud määras.
Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt H.J.’lt L.R.’i kasuks menetluskulud 62 081 (kuuskümmend kaks tuhat kaheksakümmend üks) krooni 71 senti.
5.Kohtuotsus kostjalt laenu põhiosa 120 000 krooni väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
1 (7)
2-08-50830
6.Saata kohtuotsus pooltele ja nende esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.24. juulil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 15.01.2007.a sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille kohaselt samal päeval andis hageja kostjale laenu summas 120 000 krooni, kandes selle üle kostja pangakontole. Kostja kohustus nimetatud summa tagastama kolme päeva jooksul alates laenu saamisest, s.o hiljemalt 18.01.2007.a. Kostja ei ole laenu tagastanud.
2.Hageja saatis 11.04.2008.a kostja rahvastikkuregistris registreeritud elukoha aadressile tähitud kirja, milles tehti ettepanek laenu koheseks tagastamiseks. Kostja nimetatud kirja vastu ei võtnud ning see tagatsati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Lisaks sellele on hageja korduvalt telefonitsi pöördunud kostja poole laenu tagastamise nõudega, s.h 03.05.2007.a ja 09.06.2008.a on saatnud tekstisõnumid. Kostja ei ole hageja nõuetele reageerinud.
3.Hageja esindaja palus vastavalt VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 välja mõista kostjalt: 1) laenu põhisumma 120 000 krooni; 2) ajavahemiku 19.01.2007.a-22.07.2008.a eest arvestatud viivis kogusummas 19 638,47 krooni; 3) alates 23.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
4.20. oktoobril 2008.a esitatud vastuses kostjal ei olnud vaidlust poolte vahel laenulepingu sõlmimise ega selle alusel 120 000 krooni laenu saamise üle. Kostja võttis hagi põhisummas 120 000 krooni ulatuses õigeks.
5.Kostja vastuväidete kohaselt kuna poolte vahel puudus kokkulepe laenu tagastamise tähtaja osas, siis ei nõustu kostja viivise tasumisega.
6.Kuna kostjal on 2 elukohta ja tema postkast asub xxx, ei jõudnud kostjani hageja teated, mis olid edastatud kostja teise elukohta, xxx. Kostja leidis, et hagi on esitatud kiirustades, kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
7.Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja teatas, et teeb hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja palus võimaldada pooltele mõistlik tähtaeg kompromissi sõlmimiseks.
HAGEJA SEISUKOHT
8.19. novembril 2008.a esitatud seisukoha järgi, saanud kohtult kostja vastuse, võttis hageja ühendust kostja esindajaga, selgitamaks kostja reaalset valmidust ja tingimusi kompromissi sõlmimiseks. 05.11.2008.a kohtumisel avaldas kostja esindaja valmisolekut kompromissi
2 (7)
2-08-50830 sõlmimiseks, kuid on selgunud, et kompromissi sõlmimine ei ole kostjast tingituna võimalik. Kuigi kostja tunnistab põhisummat, ei ole ta asunud seda tasuma. Kuna hageja on juba kulusid kandnud, siis ei saa ta nõustuda sellega, et kostja vabaneks viivisenõudest ja menetluskulude kandmisest ning tasuks põhivõlgnevuse 4 kuu jooksul. Seoses sellega palus hageja rahuldada hagi täies ulatuses.
9.Kuivõrd kostja oma vastuses vaidlustab laenu tagastamise tähtaja, siis palus hageja esindaja üle kuulata tunnistajatena A. T., P. P. ja A. P., kes võivad anda ütlusi hageja poolt kostjale 3päevaseks tähtajaks laenu andmise ning kostjalt laenu tagasinõudmise asjaolude kohta.
ASJA KÄIK
10.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 10.02.2009.a algusega kell 12.00. Kostja esindaja esitas 06.02.2009.a e-maili teel kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kostja haigestumisega. Tegelikult kostja haigestumine pole tõendatud. 06.03.2009.a esitas kostja esindaja enda töövõimetuslehe, mille järgi oli esindaja haige 12.02.-23.02.2009.a. Seega tegelikult ei olnud kostjal ja tema esindajal mõjuvat põhjust ega seaduslikku takistust 10.02.2009.a kohtuistungile ilmumata jäämiseks.
11.Kohus saatis kostja taotluse istungi edasilükkamiseks hageja esindajale. Hageja esindaja esitas 10.02.2009.a e-maili teel taotluse tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamiseks.
12.Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras asjas uue kohtuistungi 17.03.2009.a algusega kell 11.00, kooskõlastades istungi aja poolte esindajatega. Kohus saatis kostja esindajale hageja 10.02.2009.a taotluse asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja andis kostjale tähtaja taotlusele vastamiseks, hoiatusel, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 19.02.2009.a teatas kostja esindaja e-maili teel, et kostja ei ole nõus kirjaliku menetlusega.
13.03.03.2009.a teatas kostja esindaja, et ta on nõus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega eeldusel, kui kostjale antakse võimalus täiendavate küsimuste esitamiseks hageja tunnistajatele, sõltuvalt tunnistajate esialgselt antud kirjalikest ütlustest.
KOHTUISTUNG
14.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi.
15.Hageja esindaja jäi tunnistajate A. T. ja P. P. ülekuulamise taotluse juurde, tunnistaja A. P. ülekuulamisest hageja loobus. Esindaja seletuste kohaselt näitab kostja vastuvaidlemine viiviste osas kostja pahatahtlikkust ning mittetahtmist laenu tagasi maksta. Laenu andmisel eeldas hageja, et kuna kostja on hageja lähedane sugulane, siis probleeme laenu tagastamisel ei teki.
16.Hageja seletuste kohaselt on ta ka varem kostjale raha laenanud, esimene laen tagastati põhiosas 250 000 krooni 100%-lt. Teise laenu summas 120 000 krooni saamise vajadust kostja ei põhjendanud. Kostja pidi laenu tagastama 3 päeva pärast, 10% viivist pandi selleks, et kostjal oleks motivatsioon raha kiiresti tagasi maksta.
17.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale saadetud kohtukutse tagastati kohtule tähtaja möödumisel. Kostja esindaja seletuste kohaselt oli kostja istungi ajast ja kohast teadlik.
3 (7)
2-08-50830
18.Kostja esindaja võttis hagi põhisumma osas õigeks. Viivise osas tunnistas kostja hagi hetkest, mil kostja sai hagi kätte, sest sellest ajast alates sai kostja teada, et hageja soovib laenu tagastamist ning et kostja on viivituses. Esindaja arvamuse kohaselt on tavaline asi, et sugulased annavad laenu tähtajatult. Seega ei ole tõendatud, et nõue muutus sissenõutavaks 18.01.2007.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Laenu põhisumma väljamõistmise nõue
20.Hagiavalduse kohaselt 15.01.2007.a sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 120 000 krooni. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse nr 269 järgi 15.01.2007.a kandis hageja kostja arveldusarvele nr 221018189255 üle selgitusega laen 120 000 krooni (tl 5). Kostjal oma vastuses hagile ja kostja esindajal kohtuistungil ei olnud vaidlust poolte vahel laenulepingu sõlmimise ja selle alusel hageja poolt kostjale 120 000 laenu andmise üle.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS §8 lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
22.VÕS §396 lg1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna VÕS §396 lg1 ei sätesta laenulepingu kirjalikku vormi, siis TsÜS §77 lg1 ja VÕS §11 lg1 alusel on võimalik sõlmida laenulepingu ka suulises vormis. VÕS §82 lg7 1. lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole vaidlust laenu põhiosa sissenõutavaks muutumise üle, ta on võtnud hagi laenu põhisumma osas õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg1 tulenevalt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi põhinõude 120 000 krooni väljamõistmise osas. Viivise väljamõistmise nõue
23.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu tähtajaga 3 päeva ja kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 18.01.2007.a. Kuna seda ei ole tehtud, siis hageja leiab, et nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 19.01.2007.a. Sellest ajast alates hageja on
24.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled tahtajatu laenulepingu.
25.Vastavalt VÕS §13 lg1 lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS §186 p6 tulenevalt võlasuhe lõpeb muu hulgas ka lepingu ülesütlemisega. VÕS §398 lg1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §230 lg1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Nendest sätetest tulenevalt viivise nõude osas hagi rahuldamata jätmise nõudmisel lasub tõendamiskoormis kostjal. Kostja pidi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama tähtajatu laenulepingu sõlmimise fakti ja ka seda, et pooled ei ole tähtajatu laenulepingut üles öelnud, mistõttu laen ei ole sissenõutavaks muutunud ja hagejal ei ole tekkinud viivise nõudeõigust kostja vastu.
26.Et hageja ütles laenulepingu üles ja andis kostjale vastavalt VÕS §82 lg3 mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, ei ole tuvastatud, tsiviilasja raames ei ole selle kohta tõendit esitatud. Vaatamata sellele, kostja on võtnud hagi põhinõude osas õigeks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja nõue sai sissenõutavaks hagi kostjale kätte toimetamisega, sest seadusest tulenevalt hagi esitamisega nõue sissenõutavaks ei muutu, vastupidi hagi saab esitada üksnes pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
27.TsMS §229 lg2 1. lause alusel tsiviilprotsessis võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtustungil üle kuulatud hageja tunnistaja A. T. ütluste kohaselt laenas hageja kostjale raha summas 120 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et raha tagastatakse kolme päeva jooksul (tl 119).
28.Kostja õigeksvõtt põhinõude osas kinnitab seda, et tegelikult pooled sõlmisid tähtajalise lepingu, millest tulenev nõue muutus sissnõutavaks enne hagi esitamist. 11.04.2008.a tegi hageja esindaja kostjale ettepaneku laenu hiljemalt 28.04.2008.a tagastamiseks (t.lk. 7-9). Hageja käitumisega enne hagi esitamist ja hageja tunnistaja A. T. ütlustega on tuvastatud, et tegelikult sõlmisid pooled tahtajalise laenulepingu ja laen on muutunud sissenõutavaks 19.01.2007.a.
29.VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 19.01.2007.a-30.06.2007.a eest lähtudes viivise määrast 10.5% aastas, ja edasi 11% aastas. Hageja on eksinud viivise määras. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS §94 lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga
5 (7)
2-08-50830 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne 01. juulit 2007.a 4%, alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%, alates 10.12.2008.a 2.5%.
30.Eeltoodu alusel peab kostja tasuma hagejale viivist alates 19.01.2007.a kuni 22.07.2008.a määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 19 836 krooni (551 päeva x 120 000 krooni x 0.030%). Hageja on eksinud viivise suuruses 197.53 krooni võrra (19 836 – 19638.47). TsMS §439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja on nõudnud kostjalt kuni 22.07.2008.a arvestatud viivist 19 638.47 krooni, mis on kostjale soodsam, rahuldab kohus hagi viiviste osas selles ulatuses. Alates 23.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS §113 lg1
2.lauses sätestatud määras. Menetluskulud
31.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 ja lg2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
33.19.03.2009.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 6 250 krooni ja õigusabikulud 55 831.70 krooni (tl 125-131). 15.01.2008.a tasus hageja riigilõivu hagi põhinõudelt (120 000 kroonilt) 6 250 krooni (t.lk. 5). 02.08.2008.a kandis hageja oma esindajale üle õigusabi eest 23 440.70 krooni ja 19.03.2009.a 32 391 krooni (t.lk. 129). Kokku lepingulise esindaja kulud 55 831.70 krooni.
34.TsMS §175 lg1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS §175 lg1 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 (Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) 1. lõike järgi tsiviilasja hinna 100 000- 200 000 krooni puhul on lepingulise esindaja kulu piirmääraks 70 000 krooni. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja menetluskulude suurusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 62 081.70 krooni. Taotlust TsMS §177 lg2 alusel menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §113 lg1 ettenähtud ulatuses viivise väljamõistmiseks ei ole hageja esitanud.
35.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444 lg4, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
6 (7)
2-08-50830 Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.