Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-90579/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1946

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-90579

Tsiviilasi

OÜ Phagi I/K vastu lepingujärgse põhivõla 489 496,21 Eesti krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

489 496,21 Eesti krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ P(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Cardo Advokaadibüroo, Soola 3, 51013 Tartu) Kostja: I/K (registrikood xxx, asukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Soosaar

(IMG

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista I/K-lt OÜ P kasuks lepingujärgne põhivõlg summas 489 496,21 (nelisada kaheksakümmend üheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus Eesti krooni ja 21 Eesti senti) Eesti krooni ning viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 29.12.2008.a summas 199 780,66 (ükssada üheksakümmend üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend Eesti krooni ja 66 Eesti senti) Eesti krooni.

3.Välja mõista I/K-lt OÜ P kasuks alates 30.12.2008.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis arvestusega 0,2% tasumata põhivõla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 Eesti krooni ja mitte rohkem kui 100 000 Eesti krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 29.12.2008.a esitas OÜ P Harju Maakohtule hagi I/K vastu lepingujärgse põhivõla 489 496,21 Eesti krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ P(edaspidi hageja) ja I/K (edaspidi kostja) 13.02.2008.a krediidilepingu nr 932 (edaspidi leping), mille objektiks on hageja poolt vahendusteenuste osutamine diiselkütuse müümisel kostja transpordivahenditele ja selliste ostude krediteerimine hageja partnertanklates kliendikaardi alusel tingimustel ja korras, mis on ettenähtud lepingus ning täpsustatud veebileheküljel . Lepingu punkti 2.1. kohaselt kindlustas hageja kostjat võimaluste piires diiselkütusega transpordivahendite jaoks ja teenustega partnertanklates ning krediteeris kostja poolt diiselkütuse ja teenuste ostu, mis teostatakse kliendikaardi alusel partnertanklates, kuni 25 000 Eesti krooni ulatuses iga väljastatud kliendikaardi kohta. Lepingu punkti 2.2.1. kohaselt võis teenuste ja diiselkütuse kliendikaardi alusel müük kostjale toimuda sõltuvalt hageja ja iga konkreetse partnertankla vahel sõlmitud kokkuleppest nii, et hageja esitab kostjale arve kliendikaardi alusel partnertanklast soetatud diiselkütuse või teenuste eest või nii, et partnertankla esitab kostjale arve kliendikaardi alusel soetatud diiselkütuse ja teenuste eest, mille hageja maksab partnertanklale. Lepingu punkti

Seega tekkis kostjal hageja ees partnertanklatest lepingu alusel kliendikaardiga ostetud kütuse ja teenuste eest kokku 31 285,71 EUR-i ehk hagi esitamise kuupäeva seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi 489 496,21 Eesti krooni suurune võlgnevus. Hagejale inkassoteenuseid osutanud SIA Creditreform Latvija pöördus hageja esindajana korduvalt kostja poole, saates talle meeldetuletusi maksevõlgnevuse kohta, pidades kostjaga võlgnevuse tasumise küsimuses läbirääkimisi ning hoiatades kostjat võla mittetasumisel nõude esitamisega kohtusse. 16.09.2008 saatis kostja hagejat esindanud SIA Creditreform Latvija nõudele vastuseks, et kooskõlas POÜ arvete hetkeseisuga on kostja võlg hagejale 31 285, 71 EUR-i. Lisaks edastas kostja 10.10.2008 SIA-le Creditreform Latvija ka omalt poolt välja pakutud ajutise maksegraafiku, mille kohaselt andis kostja lubaduse tasuda 30.10.2008 1000 EUR-i, 30.11.2008 1000 EUR-i ja 30.12.2008 1000 EUR-i. Tänaseni ei ole kostja enda võlga tasunud. Vaatamata antud lubadustele ja hageja pingutustele lahendada asi kohtuväliselt ei ole kostja käesoleva hetkeni oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, võlgnedes hagejale hagiavalduses märgitud arvete alusel kokku 31 285,71 EUR-i ehk hagi esitamise kuupäeva seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi 489 496,21 Eesti krooni, millele lisandub vastavalt lepingu punktile 5.2. viivis 0,2% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Pooled on lepingu punktis 7.1. kokku leppinud, et lepinguga seotud vaidlused lahendatakse Tallina Linnakohtus. Vaatamata sellele, et Tallinna Linnakohut kui sellist kohtute tööpiirkondade reformi tõttu alates 1. jaanuarist 2006 ei eksisteeri, jätkab Tallina Linnakohus tegutsemist Harju Maakohtu Kentmanni ja Liivalaia kohtumajana. Kuigi lepingu punktis 7.1 on kasutatud Harju Maakohtu kohta ebaõiget tähistust, tuleb siiski tõlgendada viidatud lepingupunkti selliselt, et poolte tahteks oli lahendada käesolev vaidlus Eestis Harju Maakohtus. Lepingu punkti 6.1. kohaselt vastutab pool lepingus ettenähtud kohustuste rikkumise puhul Eesti Vabariigi õigustloovates aktides ja lepingus ettenähtud korras ja suuruses. Hageja nõuab kostjalt 31 285,71 EUR-i ehk hagi esitamise kuupäeva seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi 489 496,21 Eesti krooni tasumist ning hagiavalduses märgitud arvete tasumisega viivitamise eest viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 0,2% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on 12 768,80 EUR-i ehk hagi esitamise kuupäeva seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi 199 780,66 Eesti krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgne põhivõlg 489 496,21 Eesti krooni ning viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 29.12.2008.a summas 199 780,66 Eesti krooni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja alates 29.12.2008.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis arvestusega 0,2% tasumata põhivõla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale kostja asukohta (aadressile Xxx) hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 30 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on Läti Vabariigis kättetoimetatud 06.02.2009.a kostjale allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 3(5)

Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingujärgne põhivõlg 489 496,21 Eesti krooni ning viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 29.12.2008.a summas 199 780,66 Eesti krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 30.12.2008.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis arvestusega 0,2% tasumata põhivõla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 ja 2 järgi on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 60 714,95 Eesti krooni (sh riigilõiv hagiavalduselt 4(5)