OÜ C hagi RO`i vastu 42 400 krooni ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
22 400 krooni
Asja läbivaatamine
Hageja OÜ C (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm (Õigusbüroo Tehinger OÜ ) Kostja RO (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetluses
Ärakuulamine
24.03.2009
Ärakuuulamisel osalesid
Hageja esindaja Jaanus Silm Kostja RO
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
esindajad
2.Välja mõista RO’ilt 42 400 (nelikümmend kaks tuhat nelisada) krooni OÜ C kasuks.
3.Välja mõista RO’ilt viivis 1% päevas põhinõudelt (20 000 krooni), kuni põhinõude täieliku täitmiseni OÜ C kasuks Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult RO’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-09-4641 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.01.09.2008 sõlmisid pooled laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni (tl 6-8). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 42 400 krooni, millest põhivõlgnevus on 20 000 krooni, intressid 4000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 18 400 krooni ning viivis 1% päevas põhinõudelt, kuni põhinõude täieliku täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76, § 101, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 94, § 115, § 396, § 397.
3.Laenulepingu p. 3.1 kohaselt pidi hageja tagastama laenu ja intressid hiljemalt 01.10.2008. Kostja oma kohustust kokkulepitud kuupäevaks ei täitnud. Seega edastas hageja kostjale võlateate, mille kohaselt paluti võlgnevus likvideerida 7 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei likvideerinud.
4.Vastavalt laenulepingule pidi kostja tasuma intressi 20% kuus. Kostjal on tasumata intresse laenu kasutamise eest summas 4000 krooni.
5.Vastavalt laenulepingu p 4.1 kohustus kostja tasuma viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata summast. Kostja on olnud viivituses alates 02.10.2008, mistõttu on kostjal viivisevõlgnevus 18 400 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja ei vaidle võlgnevusele vastu, kuid märgib, et on olnud juba neli kuud töötu. Kostja otsib aktiivselt uut töökohta nii Eesti Vabariigis kui välisriikides, aga hariduse ja kogemuste puudumise tõttu ei ole uut töökohta leidnud. Kostja märgib, et on seetõttu sattunud depressiooni. Samuti on kostja vastu nõuded Swedbank AS-il ja BIGBANK AS-il, mille kogusumma ületab 100 000 krooni. Seega ei ole kostja hetkel võimeline hagejale võlgnevust koos intresside ja viivistega tasuma. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-09-4641
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 01.09.2008 laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni ning millega lepiti kokku ka intress 20% kuus ning viivis 1% päevas tähtaegselt tasumata summast laenu tagasimaksmisega viivitamisel (tl 6-8).
11.Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 397 lg 1 järgi Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega ühtegi tõendit, et kostja oleks võlgnevust tasunud. Kostja väited selle kohta, et kostja on juba neli küüd töötu ning ei ole seoses hariduse ja kogemuse puudumise tõttu uut tööd leidnud ning, et kostja vastu on nõuded ka Swedbank AS-il ja BIGBANK AS-il kogusummas üle 100 000 krooni, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Tuginedes kohtule hageja poolt esitatud tõenditele asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning kostja ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 20 000 krooni, intress 4000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 18 400 krooni ja viivis 1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.