lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-4641/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-4641/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-4641

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

03. aprill 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-4641

Tsiviilasi

OÜ C hagi RO`i vastu 42 400 krooni ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

22 400 krooni

Asja läbivaatamine

Hageja OÜ C (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm (Õigusbüroo Tehinger OÜ ) Kostja RO (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetluses

Ärakuulamine

24.03.2009

Ärakuuulamisel osalesid

Hageja esindaja Jaanus Silm Kostja RO

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

esindajad

2.Välja mõista RO’ilt 42 400 (nelikümmend kaks tuhat nelisada) krooni OÜ C kasuks.
3.Välja mõista RO’ilt viivis 1% päevas põhinõudelt (20 000 krooni), kuni põhinõude täieliku täitmiseni OÜ C kasuks Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress

Edasikaebamise kord

Menetluskulud jätta täielikult RO’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2-09-4641 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

1.01.09.2008 sõlmisid pooled laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni (tl 6-8). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 42 400 krooni, millest põhivõlgnevus on 20 000 krooni, intressid 4000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 18 400 krooni ning viivis 1% päevas põhinõudelt, kuni põhinõude täieliku täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76, § 101, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 94, § 115, § 396, § 397.
3.Laenulepingu p. 3.1 kohaselt pidi hageja tagastama laenu ja intressid hiljemalt 01.10.2008. Kostja oma kohustust kokkulepitud kuupäevaks ei täitnud. Seega edastas hageja kostjale võlateate, mille kohaselt paluti võlgnevus likvideerida 7 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei likvideerinud.
4.Vastavalt laenulepingule pidi kostja tasuma intressi 20% kuus. Kostjal on tasumata intresse laenu kasutamise eest summas 4000 krooni.
5.Vastavalt laenulepingu p 4.1 kohustus kostja tasuma viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata summast. Kostja on olnud viivituses alates 02.10.2008, mistõttu on kostjal viivisevõlgnevus 18 400 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja ei vaidle võlgnevusele vastu, kuid märgib, et on olnud juba neli kuud töötu. Kostja otsib aktiivselt uut töökohta nii Eesti Vabariigis kui välisriikides, aga hariduse ja kogemuste puudumise tõttu ei ole uut töökohta leidnud. Kostja märgib, et on seetõttu sattunud depressiooni. Samuti on kostja vastu nõuded Swedbank AS-il ja BIGBANK AS-il, mille kogusumma ületab 100 000 krooni. Seega ei ole kostja hetkel võimeline hagejale võlgnevust koos intresside ja viivistega tasuma. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-09-4641

10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 01.09.2008 laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni ning millega lepiti kokku ka intress 20% kuus ning viivis 1% päevas tähtaegselt tasumata summast laenu tagasimaksmisega viivitamisel (tl 6-8).
11.Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 397 lg 1 järgi Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega ühtegi tõendit, et kostja oleks võlgnevust tasunud. Kostja väited selle kohta, et kostja on juba neli küüd töötu ning ei ole seoses hariduse ja kogemuse puudumise tõttu uut tööd leidnud ning, et kostja vastu on nõuded ka Swedbank AS-il ja BIGBANK AS-il kogusummas üle 100 000 krooni, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Tuginedes kohtule hageja poolt esitatud tõenditele asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning kostja ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 20 000 krooni, intress 4000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 18 400 krooni ja viivis 1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja