Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 03.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-25477/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 03.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3973

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

PANKROTIMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud

Menetlustoiming Resolutsioon

2-08-25477 03. aprill 2009, Narva

TAMARA ŠABAROVA

Osaühingu (OÜ) INFORKOM BALT, Maaelu Edendamise Sihtasutuse (SA) ja Aktsiaseltsi (AS) Triverk avaldused AS-i Triverk pankrotiks tunnistamise nõudes Avaldaja I: võlausaldaja OÜ INFORKOM BALT (rk xxx, asukoht xxx) Avaldaja I lepinguline esindaja volikirja alusel: Anatoli Pahmurko Avaldaja II: võlausaldaja Maaelu Edendamise SA (rk xxx, asukoht xxx) Avaldaja II esindaja: advokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, asukoht xxx) Avaldaja III: võlgnik AS Triverk (rk xxx, asukoht xxx) Avaldaja III seaduslik esindaja: juhatuse liige Igor Kalinin (tel xxx) Asjast puudutatud isik I: võlgnik AS Triverk (rk xxx, asukoht xxx) Asjast puudutatud isiku I seaduslik esindaja: juhatuse liige Igor Kalinin (tel xxx) Asjast puudutatud isik II: ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (isikukood xxx, pankrotihalduri tunnistus nr 170, postiaadress xxx) Hagita menetlus 01.04.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Avaldaja I esindaja A. Pahmurko, avaldaja II esindaja advokaat V. Särgava, avaldaja III ja asjast puudutatud isiku I esindaja I. Kalinin, ajutine pankrotihaldur T. Villman AS Triverk pankroti väljakuulutamise otsustamine

1.Kuulutada välja Aktsiaselts Triverk (rk xxx, asukoht xxx) pankrot 03. aprillil 2009.a kell 16.00.

2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördusin erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse ning muude asjaomaste institutsioonide ja organisatsioonide poole. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et Võlgnikul: 1) pankades avatud arved: Seb Pank 21 kontot mil 12.03.2009 seisuga jääk kokku 6827 kr, Swedbank 06.03.2009 26877 kr, kontod arestitud kohtutäiturite ja Maksu- ja Tolliamet korralduse alusel; Kohustused pankadele puuduvad. 2) Maksu- ja Tolliametile kohustused: 30.03.2009 seisuga põhivõlg 304593 kr, intressid 22020 krooni, nõude sissenõudemenetlus võlanõude osas. 3) Osalused äriühingutes puuduvad (puuduvad andmed selle kohta). 4) Ehitisregistri andmed: varad puuduvad. 5) Kinnistusraamatu andmetel kinnistud: kinnistu nr 1680131, nimetus Paeniidu, Sõmeru vald, Andja küla, suurus 19,63 ha, kinnistusraamatus hüpoteek Maaelu Krediteerimise Sihtasutus kasuks summas 2000000 kr (28.02.2002 avalduse alusel), käsutamise keelumärge Urmas Rehvid oü kasuks (22.08.2008 avalduse alusel). Võlgnikul olnud veel 2 kinnistut ja 1 hoonestusõigus, viimasena müüdud hoonestusõigus, leping 16.04.2007). 6) ARK andmebaasis andmed: võlgniku omandis 3 veoautot (MAZ vl.a.1986.a., Volvo F-12 vl.a. 1984.a., MAZ vl.a. 1987.a.), sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustus, varadele kantud reistris käsutamise keelumärked. Võlgniku omandis on olnud mitmeid sõidukeid, mis võõrandatud. 2007-2008.a. aastal võõrandatud õidukid on: veoauto Mercedes-Benz vl.a. 2004.a. xxx, registriandmetel uueks omanikus sai 17.09.2008 AS Narva Kaubanduskeskus, sõiduk müüdi edasi, Eesti registrist 12.02.2009 viidud seoses müügiga väisriiki, veoauto Mercedes-Benz vl.a. 2000.a. xxx, registriandmetel uueks omanikus sai 20.09.2008 AS Narva Kaubanduskeskus, sõiduk müüdi edasi, veoauto Mercedes-Benz vl.a. 2002.a. xxx, registriandmetel uueks omanikus sai 20.09.2008 AS Narva Kaubanduskeskus, sõiduk müüdi edasi, veoauto Mercedes-Benz vl.a. 1998.a. xxx, registriandmetel uueks omanikus sai 08.10.2008 SVŠ Veod AS, 4(11)

5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur saanud põhiosas andmed kolmandatelt isikutelt. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutise halduri päringule omapoolset vastust ega muid andmeid võlgniku majandustegevuse osas. Võlgnikult saadud andmed pärinevad kõik võlgniku pankrotiavaldusest, muud andmed pärinevad kolmandatelt isikutelt. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles rahvusvahelise autotransporditeenuse osutamisega, seda peamiselt vedudel Vene Föderatsiooni suunal. Võlgnik majandustegevus toimus erinevatelt liisingfirmadelt liisitud sõidukitega. Võlgnikul oli kasutuses 12 sõidukit, millest 9 oli liisitud. Võlgniku esitatud andmetest tulenevalt on on jäänudki ebaselgeks, millal võlgnik muutus maksejõuetuks – kas 2007 või 2008 aastal. Võlgnik märkinud, et makseraskused algasid 2007 aastal. Pankrotiavalduse esitanud Inforkom Balti OÜ tasumata arved pärinevad märts 2008.a.-st. Pankrotiavalduse esitanud Maaelu Edendamise Sihtasutus täitmata võlanõuded on septembrist 2007.a. Ajutine haldur leiab, et nimetatud ebaselgus ei ole takistuseks, mis ei võimaldaks kohtul võtta seisukohta võlgniku pankroti otsustamise küsimuses. Selles on võimalik selgust saada ka edasise pankrotimenetluse käigus. Nimetatu muutub oluliseks võimaliku juhatuse liikme vastutuse osas. Ajutine haldur nõustub üldjoontes juhatuse liikme välja toodud põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Samas esmapilgul ajutisele haldurile tundub, et üheks maksejõuetuse süvenemise põhjuseks võivad olla juhtimisvead. Samas selles osas puudub veel täielik ülevaade, kuna võlgnikult ei ole saadud täit andmeid võlgniku majandustegevuse osas. Ajutisel halduril on hetkel raskusi lõpliku hinnagu esitamisega Võlgniku maksevõimetuks muutumise põhjuste osas. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest (maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt) või rasketest juhtimisvigadest. Ajutine halduri hinnagul ei ole võlgniku juhatus kohe kindlasti täitnud Äriseadustik § 180 lg 51 sätestut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Ajutine halduril on hetkel väga raske anda hinnanguid võlgniku tehingute osas, kuna puudub sisuliselt terviklik ülevaade tehingutest. Ajutine halduri esmahinnagul on olemas alused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Ajutine haldur on saanud teavet Võlgniku tehingutest ainult kolmandatelt isikutelt. Saadud info kohaselt on võlgnik selge maksejõuetuse kestel (2008 aasta 2. poolaasta) teinud mitmesuguseid makseid oma emaettevõttelel AS Narva Kaubanduskeskus, mis võiks kuuluda tagasivõitmisele. Võlgnik on ka september-oktoober 2008.a. müünud enda omandis olnud sõidukid AS Narva Kaubanduskeskus. Samas puudub info, kas nendest tehingutest on tekkinud otsene kahju võlgniku võlausaldajatele. Ajutisel halduri on käesoleva pankrotimenetluse staadiumis raske anda hinnangut tagasivõitmise edukuste osas. Ajutisel halduril hetkel puudub info vara osas, mida oleks võimalik tagasi nõuda pankrotivarasse. Kokkuvõtvalt: Esialgse saadud andmete põhjal on ajutisel halduril raske anda lõpliku hinnangut Võlgniku maksejõuetuse põhjuste osa. Ajutine haldur ei välista, et see võib tuleneda kuriteo tunnustega tegudest või tegudest, millel raske juhtimise tunnused. 7(11)

6.Avaldada pankroti teade ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2(kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Samuti 30.03.2009 oli esitatud taotlus tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest Taotluse kohaselt vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu-hüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatud – Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 1000 krooni tund. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Nimetatu seondub järgnevaga:

Tulenevalt eeltoodust palun kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 16000.- EEK ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 2500.- EEK, seda pankrotivara arvelt. Kohtuistung 01.04.2009 kohtuistungil ajutine pankrotihaldur toetas oma ettekandes ja taotluses palutud, jäi põhjenduste juurde. Menetlusosalised kinnitasid, et on tutvunud ettekandega ja on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul 01.03.2009.a. seisuga kohustusi summas 8 299 469 krooni, kuid võlgniku esitatud võlausaldajate nimekiri ei ole täielik, kolmandatelt isikutelt saadud info kohaselt võlgnikul suured kohustused liisingfirmadele. Tuginedes ainult võlgniku esitatule on tal varasid summas 3 671 722,90 krooni. Seega Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgniku enda avaldatu kohaselt 01.03.2009 seisuga kohustused ületavad varasid 4 627 746 krooni võrra. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku majanduslik olukord on pidevalt halvenenud. Võlgnik ei ole tõendanud et maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 32 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist 9(11)

võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriseadustik § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et AS Triverk puhul tegemist on juhatuse liikmete (ajavahemikul 28.03.2006 kuni 01.04.2008) S M ja alates 01.04.2008 Igor Kalinini poolt ÄS § 306 lg 31 sätestatud kohustuse täitmata jätmine, mis tuleb käsitada raske juhtimisveana vähemalt raske hooletuse tõttu. Ei S. M ega ka I. Kalinin seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldust ei esitanud. Võlgnik ise märkinud, et makseraskused algasid 2007.aastal. Pankrotiavalduse esitas 20.06.2008 võlausaldaja OÜ Inforkom Balt ning 23.01.2009 võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutuse. AS Triverk esitas pankrotiavalduse alles 02.03.2009. Ajutine pankrotihaldur on samuti arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täitnud ÄS § 180 lg 51 sätestatut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et S M ja Igor Kalinin on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotihaldur ei välista, et maksejõuetus põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasinõudmise ja –võitmise ning muude nõuete esitamise võimalused. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud AS Triverk pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.