Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
02.aprill 2009.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-87558
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi T Va vastu 105 754.82 krooni nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA AS SEB Pank, reg.kood xxxx, asukoht Rakvere Turuplats 2; esindaja B S . KOSTJA T Va, isikukood xxxx, viimane teadaolev elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata. Hagi hind 105 754.82 krooni Kirjalik menetlus
hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks Lepingust 1 tekkinud võlgnevus kogu summas 94 926.99 / üheksakümmend neli üheksasada kakskümmend kuus 99/ krooni, Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks viivis 16% aastas (ehk 0,04445% päevas) võlgnetavast põhinõudest (Lepingu 1 järgne põhinõue 80,754.82 krooni) alates 18.12.2008.a. kuni nõude tasumiseni Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks Lepingust 2 tekkinud võlgnevus kogu summas 27 096.63 / kakskümmend seitse tuhat üheksakümmend kuus 63/ krooni Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks viivis 17% aastas (ehk 0,04723% päevas) võlgnetavast põhinõudest (Lepingu 2 järgne põhinõue 25 ́000 krooni) alates 18.12.2008.a. kuni nõude tasumiseni Välja mõista T Va ́lt hageja kasuks menetluskulude katteks 6569.86 /kuus tuhat viissada kuuskümmend üheksa 86/ krooni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse Ametlikes Teadaannetes avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Hageja nõuded 19.12.2008 kohtusse saabunud hagis on esitatud järgmised nõuded: Laenulepingust 1 tuleneva nõude aluseks olevad asjaolud 08.05.2007.a. sõlmiti T Va ja AS SEB Eesti Ühispank vahel laenuleping nr L070024725 (edaspidi Leping 1) . Lepingu 1 kohaselt väljastas Hageja Kostjale laenu summas 95 000 krooni. Vastavalt Lepingu 1 punkti 5.2 kohaselt kohustus Kostja tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 01.06.2007.a. kuni 01.05.2011.a. iga kalendrikuu 1. kuupäeval. Intressimääraks lepiti kokku 16% aastas (Lepingu 1 punkt 4.1). Intressi tasumine pidi toimuma igakuiselt alates 01.06.2007.a. Vastavalt Lepingu 1 punktile 17.3 a) kohustus Kostja tagama tasutavate maksete tähtpäevadel Lepingus 1 märgitud Kostja kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Kostja nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. 25.03.2008.a. saatis Hageja Kostjale Lepingu 1 erakorralise ülesütlemise teate, milles nõudis kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 14.aprillil 2008.a. Tulenevalt Lepingu 1 punktist 21 b) loetakse teade teise poole (Kostja) poolt kätte saaduks, kui see on saadetud liht-või tähitud kirjana lepingus nimetatud või muul Kostja poolt kirjalikult teatatud aadressile ning teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Ühtlasi pakkus Hageja Kostjale võimaluse läbirääkimiste pidamiseks. Põhjusel, et Kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ning Hagejaga kokkuleppe saavutamiseks ühendust ei võtnud, ütles Hageja Lepingu 1 erakorraliselt üles 15. aprillil 2008.a. Hagi esitamise seisuga on Lepingust 1 tulenev võlgnevus kokku 94,926.99 krooni, milles põhiosa moodustab 80,754.82 krooni, intressid 5,103.20 krooni ning viivised summas 9,068.97 krooni. Viiviste arvestamise kohta on hagile lisatud vastav tabel. Laenulepingust 2 tuleneva nõude aluseks olevad asjaolud 19.01.2007.a. sõlmiti T Va ja AS SEB Eesti Ühispank vahel U-Neti kaudu digitaalallkirjaga laenuleping nr A070000277 (edaspidi Leping 2). Lepingu 2 kohaselt võimaldas Hageja Kostjal kasutada konto jäägist suuremat summat laenulimiidi ulatuses Lepingus 2 määratud tähtaja jooksul. Vastavalt Lepingu 2 p 6.2. kohaselt pikenes laenu tagastamise tähtaeg laenu tähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt 1 (üks) kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada. Kostja nimetatud soovi ei avaldanud. Lepingu 2 p 3.1 kohaselt määrati laenulimiidiks 30 ́000 krooni. Lepingu 2 p 4.1 järgi kohustus Kostja iga kalendrikuu 1. kuupäeval (p 4.3) tasuma kasutatud laenulimiidilt intressi määras 17% aastas. Lepingu 2 punkti 13.2.2.1 kohaselt kohustus Kostja laenulimiidi kasutamise võimaldamise eest tasuma Hagejale igakuiselt limiiditasu Lepingus 2 kokkulepitud
tähtpäevadel. Lepingu 2 punkti 5 kohaselt oli limiiditasu maksmise tähtpäev iga kuu 1. kuupäev (p 5.3) ja limiiditasu määr 1% aastas (p 5.1). Lepingu 2 punkti 15.3 a) järgi kohustus Kostja tagama Lepingu 2 alusel tasutavate maksete tähtpäevadel Lepingus 2 märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu. Kostja rikkus lepingut ega tasunud Lepingust 2 tulenevaid makseid kokkulepitud kuupäevadel, mille tõendamiseks esitab Hageja laenumaksete aruande. 13.10.2008.a. saatis Hageja Kostjale Lepingu 2 erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevuse tasumist hiljemalt 06. novembril 2008.a. Ühtlasi andis Hageja Kostjale võimaluse läbirääkimiste pidamiseks. Põhjusel, et Kostja Lepingust 2 tulenevat võlgnevust eelpool nimetatud tähtpäevaks ära ei tasunud ning Hagejaga läbirääkimiste pidamise osas ühendust ei võtnud, ütles Hageja Lepingu 2 erakorraliselt üles 07. novembril 2008.a. Hagi esitamise seisuga on Lepingust 2 tulenev võlgnevus kokku 27,096.63 krooni, millest 25 ́000 krooni moodustab põhiosa võlgnevus, intressi võlgnevus 1,612.42 krooni ning viiviste võlgnevus 484.21 krooni. Viiviste arvestamise kohta on esitatud käesolevale hagile vastav tabel. Lepingust 1 ja Lepingust 2 tulenevalt on Kostja kogu võlgnevus 18.12.2008.a. seisuga alljärgnev: Põhiosa võlgnevus kokku:105`754.82 krooni; Intressi võlgnevus kokku 6 715.62 krooni; Viiviste võlgnevus kokku 9553.18 krooni. Kõik kokku: 122 023.62 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ning § 76 lg 1 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja tagasi maksma sama rahasumma. Tuginedes eeltoodud paragrahvidele on Kostja Lepingut 1 ja Lepingut 2 rikkunud – jättes tagamata Lepingus 1 ja Lepingus 2 kokkulepitud maksepäeval ning arvelduskontol vaba raha olemasolu ning ei ole hagi esitamise päeva seisuga Lepingu 1 ning Lepingu 2 alusel väljastatud laenu ning sellega kaasnevaid kõrvalkohustusi Hagejale tagastanud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb Majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu 1 punktis 4.1 fikseeriti intressimääraks 16% aastas ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi Lepingus 1 määratletud tähtpäeval, milleks oli 1. kuupäev. Lepingu 2 punktis 4.1 fikseeriti intressimääraks 17% aastas ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi Lepingus 2 määratletud tähtpäeval, milleks oli 1. kuupäev. VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 annavad Hagejale õiguse Kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Juhul kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Seega tulenevalt Lepingus 1 ning Lepingus 2 fikseeritud intressimäärast on Lepingu 1 järgne viivisemäär 16% aastas ning Lepingu 2 järgne viivisemäär 17% aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Hageja palub välja mõista Lepingust 1 tuleneva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 16% põhinõudelt aastas (ehk 0,04445% päevas) ning Lepingust 2 tuleneva
viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 17% põhinõudelt aastas (ehk 0,04722% päevas). VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus leping üles öelda. VÕS § 416 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui võlgnik on viivituses olnud vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning võlausaldaja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg 2 järgi peab võlausaldaja pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Põhjusel, et Kostja oli Lepingust 1 ja Lepingust 2 tulenevate maksetega viivituses rohkem kui kolm osamakset ning Kostja Hageja poolt täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning Hagejaga läbirääkimiste pidamise osas ühendust ei võtnud, oli Hageja sunnitud Lepingu1 ja Lepingu 2 üles ütlema. Kui Kostjale ei õnnestu tähitud kirjaga menetlusdokumente kätte toimetada, palub Hageja menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult. TsMS §403 lg 1 kohaselt võib poolte nõusolekul kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks Lepingust 1 tekkinud võlgnevus kogu summas 94,926.99 krooni, Välja mõista T Va`lt viivis 16% aastas (ehk 0,04445% päevas) võlgnetavast põhinõudest (Lepingu 1 järgne põhinõue 80,754.82 krooni) alates 18.12.2008.a. kuni nõude tasumiseni Välja mõista T Va`lt AS SEB Pank kasuks Lepingust 2 tekkinud võlgnevus kogu summas 27,096.63 krooni Välja mõista T Va`lt viivis 17% aastas (ehk 0,04723% päevas) võlgnetavast põhinõudest (Lepingu 2 järgne põhinõue 25 ́000 krooni) alates 18.12.2008.a. kuni nõude tasumiseni Kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 819.86 krooni) jätta T Va kanda. Menetluse käigus 16.01.2009 esitatud taotluse kohaselt on menetluskulude suuruseks 6569.86 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kohus ei pea vajalikuks korrata hagiavalduses esitatud nõude õiguslikku põhjendust.
TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega avaldanud 13.02.2009 Ametlikes Teadaannetes. Teate kohaselt kohus teatas menetlusosalisele, et kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata, tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 02.04.2009 kohtukantselei kaudu. TsMS § 317 lg.3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg.4 p.3 kohaselt peab väljavõttes olema märgitud lahendi resolutsioon TsMS § 415 lg.2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. TsMS § 407 lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud pooltevaheliste lepingute ja võlgnevuse arvestusega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus määrab, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt täies ulatuses. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19. mail 2009.a Nooremreferent
/allkiri/
M.Leimann I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.