Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-80474
Tsiviilasi
GR’e hagi EV’i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
1 274 173.33 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja GR (XXX, elukoht XX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Kaarel R (XXX) Kostja EV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Jüri
L
(Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni tn 4, 10119 Tallinn, elektronpost [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
kulgemist.
GR esitas 28.11.2008 maakohtule hagi EV’i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada lubamatuks EV’i täitmisavalduse alusel Harju Maakohtu 21.09.2007 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-15366 resolutsiooni punkti 3 täitmiseks toimuv täitemenetlus 1 274 173.33 krooni osas. Harju Maakohus otsustas 21.09.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15266 lõpetada kaasomandi hagejale GR’ele ja kostjale EV’ile kuulunud Tallinnas Mängu 5 asuva kinnisasja suhtes, jättes kogu kinnisasja GR’ele ja pannes talle kohustuse maksta EV’ile kaasomandiosa kaotuse eest 2 777 778 krooni. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 19.05.2008 menetlusest keelduva määrusega tsiviilasjas nr 7-12-136-08. Hageja sai 30.05.2008 kohtutäitur Kaire Põlts’ilt täitmisteate. Täitemenetlus oli ajavahemikul 02.06.2008 kuni 06.11.2008 peatatud Harju Maakohtu kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 205-15366. 06.11.2008 esitas hageja kostjale ja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks alusel, et 18.09.2008 toimunud rahaliste nõuete tasaarvestusega on kogu võlg summas 1 274 173.33 krooni tasutud. Kohtutäitur Kaire Põlts teatas 20.11.2008 kirjas hagejale, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2008/3622, kuna EV on GR 18.09.2008 tasaarvestuse avalduse vaidlustanud.
11.12.2008 esitas kostja hagile vastuse ning taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise kohta. Kostja viitab asjaolule, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 kohaselt võib TMS § 221 lg 1 kohase hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteade on võlgnikule 29.05.2008 isiklikult teatavaks tehtud ja võlgniku esindajale 30.05.2008 allkirja vastu kätte toimetatud. Selles on ka selgitus hagi esitamise tähtajast. Võlgnik on hagi esitanud 28.11.2008, see on rohkem kui 180 päeva pärast täitmisteate 29.05.2008 võlgnikule kättetoimetamist. TMS § 221 lg 3 sätestatakse hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-07). Sama otsuse p 11 märgitakse, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega, võlgniku poolt hagi aegumistähtaja möödumisel hagi esitamisel ja kui sissenõudja tugineb nõude aegumisele, tuleb jätta hagi rahuldamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 taotleb kostja aegumise kohaldamist ja GR hagi aegumise suhtes vaheotsuse tegemist. Kostja vaidleb nõudele ka sisuliselt vastu. Kostja vaidleb hageja tasaarvestusele vastu. Hageja väidetav nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
Hageja vaidleb hagi aegumise taotlusele vastu ja palub jätta aegumine kohaldamata. Kui kohus tuvastab, et täitemenetluse peatanud kohtumäärus ei peatanud samas täitemenetluses lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemist, palub hageja ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaja vastavalt 28.11.2008 hagiavalduses esitatud taotlusele. Hagiavalduses on hageja taotlenud seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist TsMS § 67 lg 1 tulenevalt. Hagi ei ole hageja arvates esitatud pärast aegumistähtaega. Hageja kinnitab, et sai täitmisteate kätte 30.05.2008, samas peatati maakohtu määrusega tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuse täitemenetlus 02.06.2008. Hageja esitas koheselt, s.o 06.11.2008 kostjale ja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna viimane osa võlast tasuti
tasaarvestuse teel. Enne täitemenetluse peatamist oli tähtaeg kulgenud vaid 3 päeva. Üheaegselt täitemenetluse enda peatamisega peatus 02.06.2008 ka võimaliku täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemine. Täitemenetluse peatamise lõppemisega, 06.11.2008, kulges edasi ka võimaliku täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg. Pärast täitemenetluse uuendamist kulges edasi 23 päeva, kokku seega mitte üle 26 päeva. Järelikult on hagi esitatud 30 päevast aegumistähtaega järgides. TsÜS § 168 lg 1 tulenevalt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatatud aegumistähtaja hulka. Jõustunud kohtuotsuse alusel tekkis hagejal ka esmakordselt võimalus täitemenetluse lubamatuks tunnistamist nõuda. Kuna täitmine oli peatatud, puudus hagejal ka vajadus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ning teeb asjas lõppotsuse. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) 21.09.2007 Harju Maakohtu otsusega kohustati hagejat tasuma kostjale 2 777 778 krooni (t lk 9-27). Kohtotsus jõustus 19.05.2008; 2) 26.05.2008 Harju Maakohtu määrusega pikendati maksmise tähtaega kuue kuu võrra (t lk 28-30). Nimetatud määruse tühistas maakohus 19.09.2008 määrusega ning see jõustus 03.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t lk 36-38, 4750); 3) Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/3622 EV’i täitmisavalduse alusel ning 22.05.2008 täitmisteate on hageja kätte saanud 30.05.2008 (t lk 31); 4) 02.06.2008 Harju Maakohtu määrusega on täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/3622 peatatud kuni 26.05.2008 kohtumääruse jõustumiseni (t lk 32-34). Nimetatud määruse tühistas maakohus 19.09.2008 määrusega ning määrus jõustus 03.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t lk 39-42; 43-46); 5) 20.06.2008 on kohtutäitur täitemenetluse otsusega peatanud (t lk 35); 6) Hageja on teinud nõude tasaarvestuse avalduse 10.10.2008 (t lk 61); 7) Täitemenetlus on uuendatud 05.11.2008 kohtutäituri otsusega (t lk 62). TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. TMS § 221 lg 3 sätestatud 30-päevaline tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ei ole menetlustähtaeg, mida saaks TsMS § 67 lg 1 tulenevalt ennistada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-07). TMS § 221 lg 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Nimetatud asjaolule on kohus ka viidanud 01.12.2008 hagi tagamise määruses, et kohus ei saa hagi esitamise tähtaega hageja taotlusel ennistada (t lk 66-67).
Kostja on TMS § 221 lg 3 tulenevalt esitanud aegumise kohaldamise taotluse. Tulenevalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi saab lugeda esitatuks TsMS § 362 lg 1 ja 3 kohaselt 28.11.2008. Asjaolu, et täitemenetlus oli kohtumäärusega perioodil 02.06.2008 kuni 06.11.2008 peatatud , ei anna alust lugeda, et käesoleva nõude aegumine sellega peatus. Nimetatud asjaolu ei ole võrdsustatud hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 2). Asjas oli olemas jõustunud kohtuotsus, mille alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. Täitemenetlus on 26.05.2008 ja 02.06.2008 kohtumäärustega TMS § 45 alusel ajatatud ja seejärel on täitemenetlus peatatud. See ei oma mõju käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtajale. Kuna hageja sai täitmisteate kätte 30.05.2008, oli tal sellest päevast 30-päevaline tähtaeg hagi esitamiseks, mis lõppes 29.06.2008 kell 24:00. Hagi on kohtusse jõudnud 28.11.2008. Hageja oleks pidanud pärast täitmisteate kättesaamist valima kohase õiguskaitsevahendi. Kuna kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ning kuna kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei anna teistele poolte seisukohtadele ja vastuväidetele õiguslikku hinnangut. Käesolev kohtuotsus on käsitletav lõppotsusena ja kohus asja edasi ei menetle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.