AS L(end. nimi AS L) hagi OÜ S ja IV(VV) ja IB`i vastu 56209,89 krooni ja viivise nõudes ning AS L hagi OÜ S ja IB vastu 9083,89 krooni ja viivise nõudes. 65293,78 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS L(registrikood XXX, asuk. XXX), volitatud esindaja Sirje Saan Kostjad:
1.OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX);
IV(VV), (isikukood XXX, elukoht XXX);
3.IB (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1.Välja mõista solidaarselt OÜ S , IV’lt (VV) ja IB`ilt AS-i L kasuks lepingust nr XXX tuleneva võla katteks 56 209,89 (viiskümmend kuus tuhat kakssada üheksa krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni ning viivis protsendina põhinõudest (56 209,89 kroonilt) alates 22.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas.
2.Välja mõista solidaarselt OÜ S ja IB`ilt AS-i L kasuks lepingust nr XXX tuleneva võla katteks 9083,89 (üheksa tuhat kaheksakümmend kolm krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni ning viivis 0,25% päevas põhinõudest (9083,89 kroonilt) alates 22.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta AS L menetluskulud solidaarselt OÜ S , IV (VV) ja IB`ilt kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja esitas 22.10.2008.a. Harju Maakohtule hagi, milles palus: 1) välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ S , I VV`lt (V ) ja IB`ilt OÜ S ja endise ärinimega AS L vahel 21.03.2007.a. sõlmitud liisinglepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 56 209,89 krooni ja viivise protsendina põhinõudest (56 209,89 kroonilt) alates hagi esitamisest (22.10.2008.) kuni põhinõude täitmiseni liisinglepingu nr XXX punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas); 2) välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ S ja IB`ilt end. ärinimega L ja OÜ S vahel 11.10.2006.a. sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 9083,89 krooni ning viivis protsendina põhinõudest (9083,89 kroonilt) alates hagi esitamisest (22.10.2008.) kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas). Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.OÜ S rikkus liisinglepingust tulenevat kohustust tasuda liisitud laadur- ekskavaatori Hidromek HMK102 eest vastavaid liisingmakseid kooskõlas lepingu ja maksegraafikuga ja nimelt jättis tasumata arved 8457136642, 8468967664, 8461128497, 8464787330, 8473508182 kokku summas 103416,44 krooni. Hageja ütles lepingu OÜ S üles ja 25.10.07 teatega palus võla tasuda 14 päeva jooksul, mida kostja ei teinud. Hageja tugines lepingu üldtingimuste p 7.1.3. Lepingu ülesütlemise tõttu oli kostja kohustatud andma ka vara tagasi, kuid ta ei teinud seda ja vara tagasisaamiseks pidi hageja kasutama OÜ R abi. Vara valdus taastus 03.12.07. Vara müüdi B e poolt 39000 euro e 610217,40 krooni eest. Teenuse eest tasus hageja OÜ R ja OÜ B vastavalt kokku 24087,50 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud vara jääkmaksumust ja muid võlgu olevaid summasid ja kostja vastu jäi nõue üles 56209,89 krooni, millise palub hageja lepingu p 3.7 järgi kostjalt välja mõista. Viivis oli lepingus võlgnetavalt summalt 0,25% päevas. 21.03.07 sõlmis hageja IVga ja IBiga käenduslepingu XXX, millega võtsid nad kohustuse OÜ S kohustuste täitmise tagamiseks kumbki summas 68290,54 eurot e 1068514,76 krooni. Hageja palus 29.07.08 kostjatel I. V ja I. B 56209,89 krooni ära tasuda, mida ei ole tehtud.
3.OÜ S rikkus ka järelmaksuga ostumüügilepingut 11.10.06. Lepingu esemeks oli sõiduk Ford Transit 2,5 eha 1998, mille OÜ S sai oma kasutusse, valdusse. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid, sj intressi p 1.3 järgi. Lepingu p 2.1 järgi oli viivis 0,25% päevas. Kostjal oli võlg 103416,44 krooni ja hageja ütles lepingu p 7.1.7 alusel üles ja palus p 7.5 järgi sõiduk tagastada, mida OÜ S ei teinud. Hageja kasutas OÜ R abi sõiduki tagasisaamiseks ja sai sõiduki tagasi 05.12.07. Sõiduk müüdi AMJ A abil ja OÜ S AS vahendusel vastavalt 21000 krooniga. Hageja tasus OÜ R , OÜ AMJ A ja S AS teenuste eest kokku 5408,26 krooni. Kuna vara realiseerimisest saadu ei kantud kõiki kulusid, siis jäi hagejal nõue kostja OÜ S vastu üles 9083,89 krooni. OÜ S on vastavalt lepingu p –dele 3.7, 7.4 .7.4.1 kohustud hüvitama vastavad kulud ja kahjud, kui vara realiseerimisest saadu ei kata kõiki neid kulusid, kahjusid. I. B ja I. V oli sõlmitud ka ostumüügilepingu tagatisena käendusleping XXX summas kumbki 4928,47 Eurot e 77113,80 krooni. Hageja teavitas käendajaid kohustusest 29.07.08 ja palus tasuda võla ära 14 päeva jooksul, mida käendajad ei teinud.
4.Tõendid: liisinglepingud, maksegraafikud, arved, OÜ R , BRC OÜ, AS S ja AMJ A OÜ arved, käenduslepingud, teated võla tasumiseks ja lepingu ülesütlemise avaldused, lepingute üldtingimused., vara üleandmis-vastuvõtu aktid, müügiaktid, fotod asjadest.
Kostjate vastuväited hagile
5.Kostjad palusid majanduslangusest tulenevalt võimaldada võla tasumist 1,5 aasta peale. Muid vastuväiteid ja tõendeid esitanud. Kohtu põhjendused
6.VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning öelda leping üles ja p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi alusel kokkulepitud viivist.
7.VÕS § 361 järgi kohustub liisinglepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingeseme kasutamise eest tasu. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
8.Kuna kostjad ei ole vastuväiteid hagile esitanud, on hagis toodud asjaolud nende poolt omaksvõetud ja sellega tõendatud järgnevad asjaolud kooskõlas TsMS § 231 lg 2, 4.
9.Hageja (end. ärinimi AS L) ja OÜ S vahel oli 21.03.2007.a. sõlmitud liisingleping nr XXX. OÜ S rikkus liisinglepingust tulenevat kohustust tasuda liisitud laadurekskavaatori Hidromek HMK102 eest vastavaid liisingmakseid kooskõlas lepingu ja maksegraafikuga ja jättis tasumata arved 8457136642, 8468967664, 8461128497, 8464787330, 8473508182 kokku summas 103416,44 krooni. Hageja ütles lepingu OÜ S üles 25.10.07 teatega, milles palus võla tasuda 14 päeva jooksul, mida kostja OÜ S ei teinud. Jättes tasumata oma tasu maksmise kohustuse, on OÜ S rikkunud lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100, 361 järgi ja selle tõttu oli hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi lepingu üles ütlema. OÜ S ei tagastanud vara hagejale nagu lepingus oli kokku lepitud, hageja pidi selleks kandma kulusid, võlg on siiani tasumata. Vara tagastamiseks kasutas hageja OÜ R abi ja vara valdus taastus 03.12.07. Vara müüdi B e poolt 610217,40 krooni eest, mille eest kandis hageja kulusid kokku 24087,50 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud vara jääkmaksumust ja võlgu olevaid summasid ja mainitud vara tagastamise ja realiseerimise kulusid ja kostja OÜ S vastu jäi nõue üles 56209,89 krooni, mis on siiani kostja poolt hüvitamata ning millise hüvitamise kohustus tuleb OÜ-l S lepingu p-st 3.7. Kuna kostja ei ole täitnud lepingu p 3.7 tulenevat kohustust ja on hageja ees võlgu seni 56209,89 krooni, millega on rikkunud lepingut, siis on hageja õigustatud nõudma OÜ S kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja VÕS § 361 lg 1 ja 4 alusel.
10.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist
kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 149 lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Vastavalt VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija ning lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksumuses.
11.21.03.07 sõlmis hageja IVga ja IBiga käenduslepingu XXX, millega käendajad võtsid täita OÜ S kohustuste mainitud liisinglepingust, täitmise tagamiseks kokku summas 68290,54 eurot e 1068514,76 krooni. Mõlemast käenduslepingust nähtub, et kummagi käendaja vastutus on piiratud eelpool märgitud summaga (lk 31, 33). Hageja palus 29.07.08 kostjatel I. V ja I. B 56209,89 krooni ära tasuda, mida ei ole tehtud. Seega on vaidluses tõendatud, et käendajate kui tarbijate käendus on summaliselt piiratud, leping on kehtiv ja et käendajad on teadlikud neil lasuvast kohustusest - tasuda OÜ S võlg 56209,89 krooni hagejale, kuid nad ei ole seda täitnud, millega on rikkunud käenduslepingust tulenevat kohustust. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist käendajailt VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 141 lg 1, 145 ja § 65 lg 1 järgi.
12.Kuna kõik kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, siis tuleb neilt solidaarselt hageja kasus välja mõista 56209,89 krooni.
13.Pooltel puudus vaidlus viivise suuruse üle, seega on viivis 0,25% päevas, mille hageja palus välja mõista alates hagi esitamisest protsendina. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hagi on esitatud 22.10.08, seega tuleb märgitud ajast arvates kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,25% päevas põhinõudest 56209,89 krooni kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kuna kostjad vastuväiteid ei esitanud, on nende poolt TsMS § 231 lg 2, 4 järgi omaksvõetud ja tõendatud järgmised asjaolud. Hageja ja OÜ S vahel oli 11.10.06 sõlmitud järelmaksuga ostumüügileping nr XXX. Lepingu esemeks oli sõiduk Ford Transit 2,5 eha 1998, mille OÜ S sai oma kasutusse, valdusse. Lepingust nähtub, et hageja esines lepingus liisinguandjana, kelle kohustuseks oli finantseerida OÜ S kui ostja ost-müüki ja tulenevalt lepingu p 6.1 sõlmida müüjaga asja omandamiseks müügilepingu. Seega on kohtu arvates tegemist liisinglepinguga VÕS § 361 tähenduses. Kostja ei tasunud lepingust tulenevad makseid, sj intressi lepingu p 1.3 järgi. Lepingu p 2.1 järgi oli viivis 0,25% päevas. Kostjal oli võlg 103416,44 krooni ja hageja ütles lepingu p 7.1.7 alusel üles ja palus p 7.5 järgi sõiduk tagastada, mida OÜ S ei teinud. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat tasu ja intressi maksmise kohustust ja hageja oli õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles ütlema, pärast mida ei tagastanud OÜ S vara, millega rikkus omakorda lepingu p 7.5 tulenevat kohustust. Hageja kasutas OÜ R abi sõiduki tagasisaamiseks ja sai sõiduki tagasi 05.12.07. Sõiduk müüdi AMJ A OÜ abil ja OÜ S AS vahendusel 21000 krooniga. Hageja tasus OÜ R , OÜ AMJ A ja S AS teenuste eest kokku 5408,26 krooni. Kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud kõiki kulusid, siis jäi hagejal üles nõue kostja OÜ S vastu 9083,89 krooni. Selliste kulude hüvitamise kohustus tulenes OÜ-l S lepingu p-dest 3.7, 7.4, 7.4.1, mille kohaselt tuleb liisingvõtjal pärast lepingu rikkumise tõttu lepingu liisingandjapoolse lepingu ülesütlemise korral siis, kui vara realiseerimisest saadu ei kata kõiki neid kulusid, kahjusid, need vastavalt liisingandjale hüvitada. Kuna kostja ei ole hüvitanud hagejale kulutusi ega tasunud müügist saadu ja kantud kulude vahet 9083,89 krooni, on ta rikkunud eelmainitud lepingu tingimusi 3.7, 7.4 , 7.4.1. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõuda kohustuste täitmist OÜ S poolt 9083,89 krooni vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1., 367 lg 1, 4. Vaidluse puudumise tõttu on asjas tõendatud, et OÜ-l S oli ülalmainitud lepingus hagejaga kokku lepitud viivises 0,25% päevas ja seega on hageja õigustatud nõudma ka hagi esitamisest alates 22.10.08 kostjalt viivist 0,25% päevas võlalt 9083,89 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi.
15.I. B ja I. V oli hagejal sõlmitud ka eelmärgitud lepingu tagatisena käendusleping XXX summas 4928,47 Eurot e 77113,80 krooni, mis oli kummagi käendaja vastutuse piirimäär. Seega on leping kehtiv. Hageja teavitas käendajaid kohustusest 29.07.08 ja palus tasuda võla 14 päeva jooksul, mida käendajad ei teinud ja seega on nad rikkunud oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal on õigus nõuda käendajatelt ja OÜ S solidaarselt kohustuse täitmist ja viivist § VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 141 lg 1, 145 ja § 65 lg 1 järgi. TsMS § 367 järgi võib viivise välja mõista protsendina põhivõlast.
16.Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 9083,89 krooni ja sellelt viivist 0,25% päevas alates 22.10.08 kuni kohustuse täitmiseni.
17.Eeltoodu alusel kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele.
18.Kostjad palusid võla ajatamist, küll aga ei pea kohus võla ajatamist võimalikuks ja seega määrata otsuse täitmise korda, viisi, sest kostjad ei ole ise hageja poolt pakud kompromissettepanekule reageerinud (lk 90, lk 99, 106), mille kohus väljastas kostjatele.
19.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 tuleb hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna hagi kuulus solidaarvõlgnike vastu rahuldamisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.