Hageja OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx), volitatud esindaja R Link kostja I K (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Välja mõista I K OÜ E kasuks laenu 15436,37 krooni, intressi 1584,38 krooni, seisuga 24.10.08 sissenõutavaks muutunud viivist 16479,88 krooni.
3.Välja mõista I K OÜ E kasuks alates 25.10.2008.a viivis 0,25% tähtaegselt tasumata laenusummast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ E hagi I K vastu leppetrahvi 4255,16 krooni ja kulutuste kui kahju hüvitamise nõue summas 500 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
1.Kohtule 24.10.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus võlgnetava laenusumma 15436,37 krooni, intressi 1584,37 krooni, leppetrahvi 4255,19 krooni, kulud 500 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16479,88 krooni ja edaspidiselt viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohtuotsuse täitmiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.27.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni (p 3.1). Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega, sj oli kokku lepitud intressimäär 24% aastas kokkulepitud maksegraafiku alusel. Intressi arvestatakse laenu väljamaksmise päevast kuni lepingu lõppemise päevani (lepingu üldtingimuste punkt 1.5). Laenutähtpäev oli 15.01.2008 (Lepingu punkt 5). Lepingu üldtingimuste punkt 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku üldtingimuste p 6 leppetrahvis, milleks oli 25% tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustus kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu lepingu üldtingimuste p 2.3 järgi.
3.Hageja andis laenu kostjale üle 27.09.2006 pangaülekandega kostja arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxSampo pank. Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud Laenulepingu lisa nr 1 (maksegraafik) kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale 17 020,75 krooni, millest 15 436,37 krooni moodustas osamakse ja 1584,38 krooni intress, täitmise tähtpäev 10.09.2007. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 17 020,75 krooni, millest 15 436,37 krooni moodustab põhimakse ja 1584,38 krooni intress.
4.Hageja teatas 09.10.2007 kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja huvitada tehtud kulutused. Lisaks eelnevale esitas hageja leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu ülesse ja pöördub nõudega kohtusse. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul.
5.Pooled leppisid lepingus kokku, et lepingu alusel saadud laenusumma tagastatakse koos intressidega hagejale maksegraafiku alusel hiljemalt 10.09.2007 vastavalt laenulepingu punkt 5. Kostja ei ole kohustusi täitnud ja on jätnud tagasimakse tegemata. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi ka vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täiendava tähtaja jooksul.
6.Lepingu kohaselt võib laenuandja lepingu üles öelda, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikulise maksega ja laenuandja on andnud laenusaajale kirjalikult vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb lepingu üles ja
2 (6)
nõuab kogu võla tasumist, kui laenusaaja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul vastavalt lepingu üldtingimuste punkt 8.1.a. Hageja teatas 09.10.2007 teatises, mis edastati kostjale tähitud kirjana lepingus kostja poolt oma asukohaks nimetatud aadressile, xxx, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist hagimenetluses. Pooled leppisid lepingus kokku, et teade loetakse teate adressaadiks oleva lepingupoole poolt kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana lepingupoole lepingus nimetatud asukoha või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva vastavalt lepingu üldtingimuste p 9. Kostja ei ole teatanud hagejale lepingus sätestatud korras muust aadressist.
7.Kostja on kohustatud tasuma hagejale rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu üldtingimuste punkt 5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostja viivisevõlgnevus 16 479,88 krooni ja edaspidiselt palub hageja välja mõista viivise 0,25% päevas.
8.Kostja on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi kohustuste rikkumise korral 25% tagastamata laenusummast lepingu üldtingimuste punkt 6 järgi. Hageja esitas 09.10.2007 kostjale leppetrahvi nõude summas 4255,19 krooni, mida kostja ei ole tasunud.
9.Kostja on kohustatud hüvitama hagejale kõik kulutused, mida hageja on teinud kostja kohustuste rikkumise tõttu vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (mis on kättesaadav hageja kontorites ja / või interneti kodulehel vastavalt) lepingu üldtingimuste punktid 2.1 ja 2. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on hageja teinud selliseid kulutusi ja nõudnud nende kulutustehüvitamist kostjalt 500 krooni ulatuses. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud.
10.Hageja ei ole ärakuulamist palunud (lk 29).
11.Tõendid: laenuleping 27.09.06, lisa 1 /maksegraafik/, lepingu üldtingimised, võlateatis 09.10.07 laenutaotlus. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, andmeid selle kohta, et pooled oleksid saavutanud kompromissi, ei ole kohtule esitatud. Kostja ei ole ärakuulamist palunud (lk 29). Kohtu põhjendused
13.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule võiseadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
3 (6)
nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ja tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi. VÕS § 416 lg 1, 2 kohaselt peab krediidiandja enne lepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemist võimaldama vähemalt 2 nädalat aega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et tasumata jätmisel ütleb lepingu üles.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
15.Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis on hagiavalduses toodud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja sellega tõendatud kooskõlas TsMS § 231 lg 2, 4.
16.Eeltoodu alusel on tõendatud järgmise asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2006.a tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 20 000 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli koos intressiga 15.01.2008.a, samas tuli laenu ja intressi tasuda ositi vastavalt maksegraafikule. Seega oli poolte vahel sõlmitud krediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi, kuna laenuks anti raha ja sellelt tuli tasuda intressi. Kostja ei täitnud oma laenulepingujärgseid kohustusi ja jäi 10.09.07 seisuga hagejale võlgu laenu 15436,37 krooni ja vastavalt ka intresse 1584,38 krooni. Esitatud maksetraagikust nähtub, et igakuine laenuosa makse oli 1582,46 ja 1854,45 krooni vahemikus, seega ületab võlg kolme makset. Eeltoodust järeldub, et kostja rikkus lepingust tulenevat laenu ja intressi tasumise kohustust. Hageja teatas 09.10.2007.a kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada ka hageja tehtud kulutused 500 krooni ja hoiatas kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul ütleb hageja lepingu üles ning lisaks esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 4255,19 krooni. Märgitud kirjast nähtub, et tagastamise tähtaeg oli antud 19.10.07 ja samuti oli tehtud hoiatus juhuks kui võlga tähtaja jooksul ei tasuta, et leping öeldakse üles. Seega on hageja täitnud enne lepingu ülesütlemist VÕS § 416 lg 1, 2 tuleneva kohustuse kostja kui tarbijast krediidisaaja ees. Leping on kostjale üles öeldud 09.10.07 kirjaga. Leppetrahvi suuruses olid pooled kokku leppinud lepingu üldtingimuste p –s 6 vastavalt 25% tagastamata laenusummast vastavalt. Lepingus olid pooled kokkuleppinud ka viivises vastavalt 0,25% (lepingu üldtingimiste p 5) iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tasumata summast. Kuna kostja on rikkunud lepingut, jättes tasumata laenu ositi tasumise maksmise kohustuse ja intressi maksmise 4 (6)
kohustuse, ja hageja oli lepingu selle rikkumise tõttu pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist üles öelnud, oli hageja õigustatud lepingut kostjaga üles ütlema kooskõlas § 416 lg 1,2 ja § 101 lg 1 p 4 ja seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1p 1, 108 lg 1 ja 369 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 alusel laenuvõla 15436,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud intressi 1584,38 krooni tasumist. Eeltoodu alusel tulebki kostjalt välja mõista põhivõlg 15 436,37 krooni, intressi laenu kasutamise eest summas 1 584,38 krooni.
17.Hageja palus välja mõista leppetrahvi summas 4 255,19 krooni. Kuna tegemist on käesoleval juhul tarbijakrediidilepinguga, siis on leppetrahvi kokkulepe on tühine. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja seega ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi nõue, mistõttu tuleb märgitud nõue jätta rahuldamata.
18.VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Vaidlus puudus selles, et pooled olid kokku leppinud viivises 0,25% võlgnetavalt laenusummalt päevas, seega on hageja õigustatud nõudma kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja 415 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Vaidlus puudus selles, et viivis oli hagi esitamise ajaks 24.10.08 16479,88 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 mis sätestab kohtu võimaluse hageja palvel välja mõista protsendina kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu alusel tuleb alates 25.10.08 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus välja mõista lepingu järgi hinnakirja järgsed kulud, mis on hageja kandnud 500 krooni ulatuses seoses teadete saatmisega kostjale. VÕS § 115 lg 1 ja 76 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta VÕS § 113 lg 5, mille korral siis, kui viivisenõue on suur, saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja väidab, et kulud on 500 krooni, millele ei ole kostja iseenesest vastu vaielnud, seega on need vaadeldavad hageja kahjuna, mida sai ja pidi kostja ka ette nägema, et kui ta rikub kohustust, võib hagejal tekkida kulutuste näol kahju kooskõlas VÕS § 127 lg 3 (rikkumise korral kahju tekkimise ettenähtavus 128 lg 3 järgi). Küll aga leiab kohus, et VÕS § 115 lg 1 tulenevalt ei ole võimalik märgitud 500 krooni kostjalt välja mõista, kuna väljamõistmisele kuuluv viivis ületab märgitud 500 kroonist kahju ja seega jääb kulutuste kui kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud, hagihind
19.TsMS §162 lg 1 ja 163 lg 3 alusel jäävad menetluskulud osalise hagi rahuldamise korral osaliselt hageja kanda ja osaliselt kostja kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 87,6% (33500,63/38255,82*100), seega jäävad hageja menetluskulud 87,6% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 12,4% ulatuses hageja kanda.
20.Hagihind on TsMS § 133 lg 1 tulenevalt 19691,56 krooni (põhivõla ja intressivõla summa, millest kulutuste, viivise ja intressi summa on väiksem).
5 (6)
Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.