Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni Rahandusministeeriumi arvele aktsiaseltsis SEB Pank nr 10220034799018 või aktsiaseltsis Swdpank nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud 13.01.2009.a. esitas SAS (endine ärinimi AS Hansapank) kohtule hagi, milles palub kostjalt M E’ilt välja mõista 83 542,71 krooni (mis koosneb põhinõudest summas 69 672,84 krooni, intressist 5 261,13 krooni ajavahemiku 15.09.2007 kuni 11.01.2008 eest, põhiosa viivisest 7 750,60 krooni ajavahemiku 15.09.2007 kuni 12.01.2009 eest, leppetrahvist 749,34 krooni, leppetrahvi viivisest 80,16 krooni ja menetlustasust – postikulu 28,64 krooni tähitud kirja saatmise eest) ning viivis protsendina põhinõudest (69 672,84 krooni) hagi esitamisest s.o. 13.01.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%). Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust . Hagimaterjalid on kostjale 20.02.2009 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 311 ja § 313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 12.03.2009. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et lugedes hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt õigeksvõetuks on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 83 514,07 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (69 672,84 krooni) hagi esitamisest s.o. 13.01.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%). Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 9 196,73 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 8 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 696,73 krooni. Samas märgib kohus, et hageja palub kostjalt välja mõista menetlustasu, milleks on postikulu 28,64 krooni tähitud kirja saatmise eest. Tulenevalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväliseks kuluks postikulu. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 9 225,37 krooni (hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 8 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 696,73 krooni, postikulu 28,64 krooni tähitud kirja saatmise eest).

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.