Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtumenetluse käik 04.07.2008.a esitas AS SEB Liising Viru Maakohtule hagi G K vastu võlgnevuse summas 61 815,57 krooni ja viiviste 25 428,46 krooni nõudes. 05.08.2008.a. loovutas SEB Liising AS nõude Lindorff Eesti AS-le. 09.03.2009.a. kohtuistungil kohus määras TsMS § 210 lg 2 ja 3 järgi lugeda hagejaks Lindorff Eesti AS.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 28.11.2000.a. AS SEB Liisingu (end. Ühisliisingu AS) ja Ten-Autod OÜ (registrist kustutatud) vahel rendileping nr. xxxx, mille kohaselt kohustus TenAutod OÜ tasuma rendiobjekti, mis oli ära toodud rendilepingu punktis 1.1, eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule. 14.03.2002.a. sõlmisid AS SEB Liising ja Ten- Autod OÜ lepingu nr. xxxxx, millega viimane tunnistas rendilepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevust ja nõustus võlasumma tagasimaksmisega vastavalt lepingus kokkulepitule ja maksegraafikule. Lepingu tagatisena sõlmisid AS SEB Liising ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tühistamatult ja tingimusteta maksma AS-le SEB Liising Ten-Autod OÜ poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kohustatu rahalisi kohustusi AS SEB Liising ees. 07.05.2004.a. kuulutas Saare Maakohus kohtuotsusega nr. 2-1-75/04 välja Ten-Autod OÜ pankroti. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli viimasel lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest tasumata võlgnevus summas 61 815,57 krooni ja viivis summas 58 168,06 krooni. AS SEB Liising esitas pankrotimenetluses nõude kokku summas 119 983,63 krooni, millest maksti jaotise alusel 12.09.2005.a. välja 32 739,60 krooni, mille AS SEB Liising arvestas vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja lepingu punktile 1.8 osaliselt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivitusintressi eest. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise seisuga 17.11.2005.a. oli võlgnevuse jääk AS SEB Liising ees kokku summas 87 244,03 krooni, millest põhiosa 61 815,57 krooni ja viivis 25 428,46 krooni. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 108 lg 1; 113; 145; 146; 367 lg 1. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Käendusleping oli sõlmitud tagamaks võlalepingu nr. xxxx täitmist, mis oli sõlmitud 14.03.2002.a. Lepingu nr. Xxxx puhul on tegemist kestvuslepinguga, sest lepingu täitmises esineb perioodilisus ning lepingulisi kohustusi ei täideta korraga. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 12 lõikele 1 enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Hageja palub kohaldada TsÜS § 157 lg 3, mis sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Pankrotimenetluse lõpparuanne oli kinnitatud 17.11.2005.a.. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 18.11.2005.a. Hagiavaldus on esitatud 02.07.2008.a.

Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning leiab, et haginõude osas tuleb kohaldada aegumist. Kostja on seisukohal, et käendusleping hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.03.2002, s.o. enne võlaõigusseaduse jõustumist. Vastavalt VÕSRS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega leiab kostja, et kohaldada tuleb Eesti NSV tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) võlasuhteid reguleerivaid sätteid. TsK § 211 p 1 sätestab, et kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu, kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõppeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Pankrotiseaduse

§ 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks OÜ Ten-Autod pankroti väljakuulutamisega 07.05.2004.a. Tuginedes TsK § 211 p 2 oleks hagejal tulnud esitada nõue käendaja vastu seega hiljemalt 07.08.2004.a. Et hageja esitas nõude käendaja vastu alles 02.07.2008.a., lõppes käendus vastavalt TsK § 211 punktile 2 1 aasta jooksul pärast käenduslepingu sõlmimist, s.o. 13.03.2003.a.. Kostja leiab, et kuna käendusleping on lõppenud, ei vastuta kostja OÜ Ten-Autod kohustuse eest ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb vaidlusasjas aegumise kohaldamist.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. AS SEB Liisingu (end. Ühisliisingu AS) ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping 14.03.2002.a., tagamaks samal kuupäeval AS SEB Liisingu ja OÜ Ten-Autod vahel sõlmitud lepingust nr. xxxx tulenevaid võlgnevusi, milles lepiti ka kokku, et käendusleping kehtib kuni põhivõlgniku kõigi lepingu järgsete rahaliste kohustuste täitmiseni. OÜ Ten-Autod pankrotimenetluses on AS-le SEB Liising jaotise alusel välja makstud 32 739,60 krooni. Seisuga 17.11.2005.a. oli võlgnevuse jääk AS SEB Liising ees kokku summas 87 244,03 krooni, millest põhiosa 61 815,57 krooni ja viivis 25 428,46 krooni. Nimetatud nõude loovutas AS SEB Liising peale hagi esitamist 15.08.2008.a. Lindorff Eesti AS-le. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõude aluseks olev käendusleping sõlmiti enne võlaõigusseaduse jõustumist 14.03.2002.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas käenduslepingu näol on tegemist kestvuslepinguga, millist seadust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ning kas nõue on aegunud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 leidnud, et VÕS § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr. 3-2-1-102-07 leidnud, et käendusleping võib olla kestvuslepinguks juhul, kui käendatakse mitte konkreetset kohustust, vaid teatavat liiki tulevikus tekkivaid kohustusi, eriti pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et käenduslepinguga tagatav laen muutus sissenõutavaks pärast võlaõigusseaduse jõustumist ei ole iseenesest aluseks pidada lepingut kestvuslepinguks. Käesoleval juhul ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et 14.03.2002.a. sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga. Käendusleping on sõlmitud juba tekkinud võlgnevuse tagamiseks. Samuti märgib kohus, et ka põhilepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud konkreetse võlasumma tasumises, määrates ära ka võlasumma täieliku tagasimakse tähtaja (15.03.2004.a.). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 14.03.2002.a. sõlmitud käendusleping ei ole kestvuslepinguks. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks. Seega tuleb vaidlus lahendada tsiviilkoodeksi käendust reguleerivate sätete alusel. Vastavalt TsK § 211 punktile 2 lõpeb käendus, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. TsK § 211 punkt 2 ei keelanud käenduslepingu pooltel sõlmida kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 punktis 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Käenduslepingus on pooled kokku leppinud, et leping kehtib kuni Kohustatu ehk OÜ-u Ten-Autod kõigi lepingujärgsete rahaliste kohustuste täitmiseni. TsK § 211 punktis 2 sätestatud tähtaeg seega praeguses vaidluses ei kohaldu. Kohus nõustub hagejaga, et lepingust nr. xxxx tulenevad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded alluvad TsÜS § 157 lõike 3 regulatsioonile, kuid ei saa nõustuda käsitlusega, et seega kohaldub ka käenduslepingust tulenevatele nõuetele sama aegumistähtaeg. Käenduslepingu sõlmimise ajal, 14.03.2002.a. kehtinud vana TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, v.a. nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a Kehtiva TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käesoleval juhul olid AS SEB Liising ja OÜ Ten-Autod käenduslepinguga tagatavas võlalepingus nr.L02101873 kokku leppinud võlasumma täieliku tagasimakse tähtajaks 15.03.2004.a, millest arvates muutus eelnimetatud lepingus kokkulepitud tasumata võlasumma sissenõutavaks. Pankrotiseaduse § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kuivõrd OÜ Ten-Autod pankrot kuulutati välja 07.05.2004.a., muutusid nimetatud kuupäevast sissenõutavaks ka kõik arvestatud intressid ja viivised. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 14.03.2002.a. poolte vahel sõlmitud käenduslepingust kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemise alguseks tuleb lugeda, arvestades kehtiva TsÜS § 147 lõikes 1 sätestatut, 08.05.2004.a. kell 00.00 ja lõpuks 08.05.2007.a. kell 24.00. Hagi on esitatud kohtusse 04.07.2008.a., seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning nõude aegumine ei vabasta põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vaide esitada. Aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõiguse mõistliku aja jooksul maksma panemiseks. Kohus leiab, et hagejal oli piisavalt aega, et oma nõue käendaja vastu esitada, kuivõrd jaotise alusel nõude osaline rahuldamine pankrotimenetluses toimus 12.09.2005.a, pankrotimenetluse

lõpparuande kinnitamine 17.11.2005.a. ning hiljemalt viimasest kuupäevast oli hagejale ka teada, kui suures summas sai ta oma nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses rahuldatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 18.märtsil 2010.a. Riigikohtu otsusega. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.