Hageja: OÜ Viva Elektroonika (RK xxx, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 4b – 17, 13522 Tallinn) Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin;
vastu
3 302,44
Kostja: R.R. (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
1.Kohaldada aegumist OÜ Viva Elektroonika hagis R.R. ́i vastu materiaalse kahju 3 302,44 krooni hüvitamiseks ja jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud OÜ Viva Elektroonika kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OÜ Viva Elektroonika esitas 28.03.2008.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku R.R. ́i vastu 3 302.44 krooni ja menetluskulude 840 krooni tasumiseks.
2.Viru Maakohtus tegi 08.04.2008.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 23.04.2008.a vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu Viru Maakohtu 28.04.2008.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
3.Viru Maakohtu 02.05.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.t nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.20. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt tuvastas hageja Jõhvi kaupluses 10.10.2007.a läbiviidud inventuuri käigus kaupade puudujäägi kogusummas 21 900,66 krooni. Läbiviidud sisejuurdluse käigus kuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Vastavalt hageja ja kostja vahel 24.04.2007 sõlmitud töölepingule nr. 24/04/1/07, kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingule nr. 40/15032007 ning Töökoodeksi §128 lg 1 p 6 ja lg 2 vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest täielikult koos teiste töötajatega, proportsionaalselt tema kuupalgale ja töötatud ajale, mis antud juhul moodustab 3 602,44 krooni. Sellest summast on tagasi makstud 300,20 krooni. Töölepingu lõpetamisel 12.01.2008 keeldus töötaja kahju hüvitamisest.
5.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks materiaalse kahju hüvitamiseks 3 302,44 krooni ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
6.16.juuni 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tema ei ole puudujäägi tekkimises süüdi. Enne töölt lahkumist lubasid tööandja esindajad J. M. ja A. S., et tema käest puudujääki välja ei mõisteta. Tööandja ei täitnud omapoolseid täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingust tulenevaid kohustusi: - ei loonud töötajatele tingimusi, mis on vajalikud vara täieliku säilimise tagamiseks, töötajatel oli võimalik viibida kaupluse ruumides väljaspool töö aega; - ei teostanud ei plaanilisi ega plaaniväliseid inventuure töötaja lahkumisel töölt 2007.a septembri-oktoobri inventuur oli esimene pärast kaupluse avamist, kuigi töölt oli lahkunud 7 töötajat (U. P., Ü. A., R. R., R. T., M. L.; M. R. ja K.); - ei rakendatud abinõusid vara säilimist ähvardavate asjaolude kõrvaldamiseks, kostja oli teinud ettepaneku valvekaamerate paigaldamiseks, kuid seda ei tehtud. Osadelt töötajatelt, kes sõlmisid täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu, ei nõuta puudujäägi tasumist, samuti ei vastuta lahkunud töötajad. Puudujäägi tasumist ei nõuta ka F. L. ́ilt. 300 krooni on kostjalt kinni peetud ebaseaduslikult, kuna ta ei andnud palgast kinnipidamiseks kirjalikku nõusolekut.
7.23.veebruaril 2009 esitas kostja täienduse vastusele, milles leiab, et esitatud hagi on aegunud. Hagiavalduse kohaselt tuvastati puudujääk, mille osalist hüvitamist kostjalt nõutakse, 10.10.2007.a inventuuriga. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 28.03.2008.a, see
2 (6)
on Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § rikkumisega.
2-08-11676 6 lg 1 sätestatud neljakuulise tähtaja
KOHTUISTUNG
8.09.märtsi 2009 kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde. Esindaja selgitas, et puudujäägi summa oli jaotatud töötajate vahel, kostja osa moodustas 3602,44 krooni. Kostja andis nõusoleku 300 krooni kinnipidamiseks. Oli tehtud juhatuse otsus ja kostja nõustus sellega, kirjutades dokumendile alla. Materiaalse vastutuse leping oli sõlmitud V. ja R., kuid vastutavad olid kõik. Sellist avaldust kostja ei teinud, et ta on nõus puudujäägi palgast kinnipidamisega.
9.Kostja selgitas, et faksi teel saadeti maksegraafik, nemad sellele alla ei kirjutanud. 300 krooni peeti kinni üks kuu. Juhatuse esimees käis poes ja ütles, et kinni peetud 300 krooni oli trahv ja rohkem neilt midagi ei võeta. Kui kostja andis lahkumisavalduse, siis keegi temalt seda raha ei küsinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama seadustiku § 5 lg1 tulenevalt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagejal on küll õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ettenähtud korras kohtusse hagi esitamisel peab hageja välja tooma neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded kostja vastu, põhistama hagi ja esitama selle tõendamiseks vastavaid tõendeid (TsMS § 230 lg1).
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude töölepingu, kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingu ja Töökoodeksi § 128 lg1 p 6 ja lg2 alusel.
13.24.aprillil 2007.a määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr. 24/04/1/07 alusel asus kostja hageja juurde tööle müüja ametikohale kauplusesse asukohaga Narva mnt 8, Jõhvi (t.lk. 28-31). Pooltel ei ole vaidlust kostja müüjana töötamise üle. Kostja (müüja) ametijuhendit ei ole pooled kohtule esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tööleping lõpetati 12.01.2008.a.
14.TööK § 1281 lg 1 sätestab võimaluse sõlmida kollektiivse varalise vastutuse lepingu töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega ning kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ja sõlmida temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut.
3 (6)
2-08-11676
15.Kostja ei töötanud kaupluses üksi. Hagiavalduse kohaselt tuvastati hageja Jõhvi kaupluses 10.10.2007.a läbiviidud inventuuri käigus puudujääk 21 900.66 krooni, mille hageja jagas kaupluses töötanud 5 töötaja vahel lähtudes igaühe kuupalgast ja töötatud ajast (tl 36). Hagejalt nõutava kahju suuruseks on 3302,44 krooni. Puudujäägi tõendamiseks esitas hageja 24.08.2007.a ja 08.10.2007.a inventuuride tulemused (tl 32,78). Kostja leiab, et tema ei ole puudujäägi tekkimises süüdi.
16.24.04.2007.a sõlmis hageja oma töötajatega täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu nr 40/15032007.a (t.lk. 34-35). Inventuuri läbiviimise ajal töötasid kaupluses peale kostja veel S. J., Fj. L., M. I.-B. ning N. V.. Nimetatud töötajatest oli 24.07.2007 sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse lepingule alla kirjutanud kostja ja N. V.. Kollektiivse materiaalse vastutuse lepingus puuduvad igasugused viited sellele, millal oli enamus lepingule allakirjutanud töötajatest töölt lahkunud ning, et kollektiiviga hiljem liitunud töötajad oleksid lepingu allkirjastanud. Hageja on küll esitanud S. J.iga sõlmitud töölepingu ning kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu lisa 1 (tl 74-76,77), kuid kohtu hinnangul ei piisa sellest töötaja suhtes täieliku materiaalse vastutuse tekkimiseks, kuna töötaja peab selgelt aru saama, kellega koos ta ühiselt kollektiivset materiaalset vastutust kannab. 05.09.2007 toimunud inventuuri ajal on kaupluses töötanud ka K. K. ((tl 78), kelle kohta pole teada, millal ta tööle asus, töölt lahkus ning, et temaga oli sõlmitud .kollektiivse materiaalse vastutuse leping. Kostja puhul peaks ta justkui kandma kollektiivset materiaalset vastutust teiste isikute eest, kellega tal ühine kollektiivne materiaalne vastutus puudub.
17.Riigikohus on oma 12.11.2007 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-96-07 märkinud, et kollektiivse varalise vastutuse lepingu sõlmivad tööandja ja töökollektiiv. Seega on tegemist mitmepoolse kirjaliku lepinguga, millele peavad alla kirjutama tööandja ja kõik kollektiivi liikmed. Sellise lepingu muutmine on võimalik üksnes kõigi lepingupoolte kirjalikul nõusolekul. Kollektiivse varalise vastutuse lepingu muutmiseks on ka kollektiivi liikmete koosseisu muutmine. Antud juhul pole kohtule esitatud tõendeid, et kostja poleks andnud K.K., S. J., Fj. L. ́i ja M. I.–B. tööle asumisel kirjaliku nõusoleku lepingu muutmiseks.
18.Hageja on tekitatud materiaalse kahju suuruse tõendamiseks esitanud dokumendi, mis kannab nimetatust „kuluks 1301“. Kohtule pole esitatud tõendeid inventuuride läbiviimise korra kohta. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, kes olid määratud 08.10.2007 määratud inventuuri läbiviimise komisjoni. Ka ei anna kohtule esitatud tõend (tl 32) vaieldamatut alust väita, et selles märgitud summa 21900, 66 krooni näol oli tegemist puudujäägiga. Nimetatud dokumendi alusel moodustab puuduolevate kaupade (märgitud miinusmärgiga) summa kokku 16 237,94 krooni. Seega ei hageja vaieldamatult tõendanud ka tekitatud materiaalse kahju suurust.
19.Võlasuhe tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduses (VÕS), mille §3 p1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlaõigusseadus kehtestab küll üldnorme lepingutele, kuid tööseadused on erinormid võlaõigusseaduse suhtes. Kuna kahju hüvitamise nõue on esitatud töökoodeksi (TööK) §128 lg1 p 6 ja lg 2 sätestatud õiguslikel alustel, siis eeldab hageja, et kahju sai tekitatud kostja poolt TLS §48 lg1 p3 ja §50
4 (6)
2-08-11676 toodud kohustuste rikkumise tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka esitatud tõenditest ei nähtu, et kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega (TööK §128 lg1 p 6). Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kahju tekitati tööülesannete täitmisel.
20.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §142 lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Töölepinguseaduse (TLS) §143 lg 1 alusel sama seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud teada saama. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul (töölepingu lõpetamine ja palga maksmine). ITLS § 7 lg1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
21.Kostja on taotlenud hageja nõudele aegumise kohaldamist. Hageja nõue tugineb OÜ Viva Elektroonika Jõhvi kaupluses seisuga 10.10.2007 vormistatud inventuuri, millega väidetavalt tuvastati kaupade puudujääk 21 900 krooni, tulemustele. Seega tulnuks hageja nõue kostja vastu esitada töövaidlusorganisse hiljemalt 11.02.2008.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.03.2008.a, s.o pärast TLS §143 lg1 sätestatud tähtaja möödumist. Menetluse käigus väitis hageja, et aegumine katkes kostja poolt nõude tunnustamisega, kuna kostjalt peeti 01.11.2007 tekitatud kahju hüvitamiseks kinni 300 krooni ning kostja pole seda nõuetekohaselt vaidlustanud. Palgaseaduse § 36 lg 2 kohaselt tööandja võib töötaja palgast kinni pidada /.../ töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Kohtule kirjalikke tõendeid selles, et kostja oleks hageja nõuet tunnistanud , samuti et ta on andnud kirjaliku nõusoleku tekitatud kahju palgast kinnipidamiseks, esitatud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole tema palgast 3000 krooni kinnipidamist seaduses sätestatud korras vaidlustanud, ei saa lugeda kostja poolseks tahteavalduse väljenduseks (TsÜS § 69 lg 1) ning hageja nõude summas 3302,44 krooni tunnustamiseks. Asjas ei ole samuti tõendamist leidnud, et kostjale oleks 12.01.2008 töölepingu lõpetamisel tehtud ettepanek tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks, millest kostja keeldus.
22.TsÜS §143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on kohtumääruses 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-807 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleva otsuse punktis 21 toodud põhjendustel kuulub kostja taotlus rahuldamisele ja hageja nõue tuleb aegumise tõttu jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
5 (6)
2-08-11676 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (TsMS § 174 lg 1).
25.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 162 lg1, lg2, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt..
Helgi Vinni Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.