Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-53635 BAS-i (endine nimi B AS) hagi AT vastu võlgnevuse saamiseks Hageja BAS (endine nimi B AS, registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja A Maljukov ja J Raudam Kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX) 18.02.2009
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja J Raudam Kostja AT
3851,04 krooni ning alates 08.08.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,95% tagastamata krediidisummalt aastas ja menetluskulud. Pooled sõlmisid 14.03.2007 tarbijakrediidilepingu (tl 22-25), mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 91 956,01 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule kohaldati krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 26-27). Kostja on tasunud hagejale ainult laenu põhiosa summas 1350,83 krooni, seega kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, seega edastas hageja kostjale meeldetuletused võla sissenõudmiseks 09.01.2008 ja 12.02.2008 (tl 16-17). Kostjad kirjadele ei reageerinud. Seega edastas hageja kostjale 21.05.2008 lepingu ülesütlemisehoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu üleütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks (tl 18). Kuna kostjad võlgnevust ei likvideerinud ütles hageja 20.06.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 19). Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi, kuid märgib, seoses tervise halvenemisega ja tema pikaajalise haiguslehel viibimisega palub, et hageja jagaks võlgnevuse tasumise viie aasta peale. Kostja hetkel ei tööta, kuid otsib uut töökohta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 14.03.2007 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale krediiti 91 956,01 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta (tl 22-25). Samuti puudub vaidlus, et kostja on tagastanud hagejale laenu põhiosa summas 1350,83 krooni. . VÕS 101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg. 1 kohaselt krediidiandja võib krediidilepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme kuu üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja
puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja on tasunud hagejale ainult laenu põhiosa summas 1350,83 krooni, seega kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, edastas hageja kostjale meeldetuletused võla sissenõudmiseks 09.01.2008 ja 12.02.2008 (tl 16-17). Kostjad kirjadele ei reageerinud. Seejärel edastas hageja kostjale 21.05.2008 lepingu ülesütlemisehoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu üleütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks (tl 18). Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud ütles hageja 20.06.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 19). Eeltoodu alusel oli hagejal õigus leping üles öelda. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 90 605,18 krooni, intressi summas 19 681,65 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 6029,04 krooni ja viivis 3851,04 krooni kokku summas 120 166,91 krooni ning alates 08.08.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,95% tagastamata krediidisummalt aastas ja menetluskulud. Kostja tunnistas hagi. Kostja palub anda talle maksetähtaega kuni 5 aastat, kuna raske majandusliku olukorra tõttu hageja pakutav poole aastane tähtaeg on liialt lühike hagetava summa tasumiseks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud Tarbijakrediidilepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Kuna kostja on hagejale tagastanud laenu, vaid 1350,83 krooni, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidi-summaks 90 605,18 krooni, millele kostja vastu ei vaidle. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 90 605,18 krooni. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415. Tarbijakrediidilepingu , 14.03.2007 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta. Seega palub hageja kostjalt välja mõista intressi summas 19 861,65 krooni. Kostja nõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista tasumata intress summas 19 861,65 krooni. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause (tarbija-krediidilepingu sõlmimise ajal, 14.03.2007 kehtinud redaktsioon) kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §113 lg.1 kolmanda lause (14.03.2007 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et VÕS § 415 lg. 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg. 1 kolmandale lausele Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidi-lepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg. 1 ja VÕS § 113 lg. 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st. kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
Vaidlusaluse lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, seega on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt viivist samas määras kui lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt on antud juhul viivisemääraks kokkuleppega nr 1 kokku lepitud intress 24,95%. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on seisukohal, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 3851,04 krooni, millele kostja vastu ei vaidle. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 3851,04 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista alates 08.08.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,95% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidilepingute üldtingimuste nr S (tl 26-27) p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas (tl 20) sätestatule. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata 600 krooni 21.05.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 20.06.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Kuna kostja ei täitnud oma kohustus korrektselt, toimus lepingu sõlmimine inkassomenetluse raames. Lepingu põhitingimustes on eritingimusena välja toodud, et kostja kohustub maksegraafiku alusel tasuma krediidiandjale muuhulgas ka inkassomenetlusega seotud võla sissenõudmise kulud summas 10 858,16 krooni. Kostja on inkassotasu katteks tasunud 5429,12 krooni. Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 6029,04 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.