Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi S B`i vastu võlgnevuse 2 981.60 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt on pooled 11.11.1999 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved, millest enne hagi esitamist oli kostja tasunud 0 krooni. Hagiavalduse esitamisel oli kostjal hageja ees põhivõlga summas 1 491.30 krooni. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Kohtuvälises menetluses saatis hageja kostjale võlanõude, milles teatas tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja viivisevõlg hageja ees on 19 105.06 krooni. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning TsMS § 133 lg 2 lauses 2 sätestatust, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1 490.31 krooni. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07. 2002, Tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohutsuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ja kostja leppisid kokku viivise määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2981.60 krooni, millest põhinõue moodustab 1491.30 krooni ning viivis 1490.30 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri. Kohtukulude tõendamiseks on lisatud hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud leping õigusabikulude arvestamise kohta 17% hagi rahuldatud osalt, s.o. 506.87 krooni, millele lisandub käibemaks 18% summas 91.24 krooni, kokku 598.11 krooni. Samuti on hageja lisanud maksekorralduse hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 krooni. II Kohtumenetluse käik Kohus võttis oma korraldava määrusega 13.03.2007 hagi menetlusse ja väljastas selle kostja registrijärgsel elukoha aadressil (Põhja Allee 7-28, Kohtla-Järve) kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks..

Kostja hagile ei vastanud, samuti ei ole teatanud vastuse mitteesitamise põhjustest. Kostja elukoha aadressil on hagimaterjalid vastu võetud 21.06.2007. 09.07.2007 esitas hageja taotluse hagi vähendamiseks. Taotluse kohaselt on kostja peale hagi kohtusse esitamist tasunud võlgnevuse põhiosa summas 1491.30 krooni ja viivistest 17.70 krooni. Hageja vähendab nõuet 1 509 krooni võrra ning taotleb kostjalt hagiavalduses nõutud viiviste katteks 1472.60 krooni väljamõistmist, samuti kohtuotsusega menetluskulude jaotuse esitamist Kohus väljastas hageja vähendatud nõudega avalduse kostjale tutvumiseks, selgitades ühtlasi, et taotlusele 10 päeva jooksul vastuväidete mitteesitamisel rahuldab kohus hageja vähendatud nõude tagaseljaotsusega. Kohtu poolt korduvalt väljastatud materjalid koos kohtu selgitava kaaskirjaga tagastati AS-i Eesti Post poolt hoiutähtaja möödumisel. 09.02.2009 teatas hageja, et ta jääb vähendatud nõude juurde ning, kostja tegeliku elukoha tuvastamise võimatuse korral, palub hagimaterjalid kostjale kätte toimetada avalikult Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Ida Politseiprefektuuri teatel on kostja elukohaks Kohtla-Järve linn Põhja Allee 7-28. Nimetatud aadressil kohtukordniku vahendusel edastatud hageja taotlus koos kohtu selgitava kirjaga on vastu võetud 10.03.2009. III III Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on hagimaterjalid saadetud rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile, kus need on vastu võetud 21.06.2007. Dokumente vastu võtnud isik on allkirja andes märkinud „abikaasa“. Vaatamata kostja hoiatamisele tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalusest, ei saatnud kostja kohtu määratud tähtajaks (20 päeva jooksul) hagile vastust. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning kohus on nimetatud tähtaega ka järgninud. Kostjale vastuse esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul saabus hagejalt avaldus hagi vähendamiseks ja viivisnõude väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt väljastas kohus hageja sellekohase taotluse kostjale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kostja elukoha aadressil saadetud avaldus tagastati vastuvõtmatult. Alles 10.03.2009 on samal aadressil väljastatud kiri koos hageja avaldusega (viivisnõudega) vastu võetud. Kohus palus kostjal esitada vastus 10 päeva jooksul avalduse kättesaamisest, ühtlasi selgitades, et nimetatud tähtaja jooksul kostja poolt vastuse mitteesitamise korral rahuldab kohus hagi vähendatud nõudes (summas 1472.60 krooni) tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 407 lg 1 sätestatule (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis) ning juba varem väljastatud korraldavas määruses märgitule. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad liitumislepingust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kostja vastu esitatud vähendatud nõue (viivisnõue) summas 1472.60 krooni on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja märgitud asjaoludel ja ulatuses. Viivisnõue oli hageja poolt esitatud juba hagiavalduse esitamisel ning kostja ei ole viivisnõudele vastuväiteid esitanud.

Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kostja on hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse tasunud, on see osaline hüvitamine toimunud alles hageja poolt kohtusse pöördumise järel, mistõttu jäävad asja menetluskulud hagi täielikul rahuldamisel ka täielikult kostja kanda. Kuna kohus ei ole hagejale antud asjas TsMS § 174-1 sätestatud täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks andnud ning hagiavaldusele kohtukulude nimekirja ei ole lisatud, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 317; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.