Tsiviilasi nr.2-08-1192
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-1192
Tsiviilasi
AS C hagi VG, E A ja L P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS C (registrikood: XXX, asukoht: XXX); Hageja esindaja: Tiit Kull Kostja 1: VG (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja 2: E A (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja 3: L P (isikukood: XXX, elukoht: XXX)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasjas on peetud kohtuistung 21.01.2009.
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostja 1 sõlmisid 25.07.2007 laenulepingu , mille alusel laenas kostja 1 hagejalt 50 000 krooni. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks leppisid pooled kokku 25.09.2007. Hageja sõlmis kostjaga 2 ja kostjaga 3 käenduslepingud laenulepingu täitmise tagamiseks. Laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud osaliselt. Kostja 1 on jätnud tasumata põhivõla summas 25 757,58 krooni ja intressid summas 7566,28 krooni. Hageja saatis 15.10.2007 kostjatele meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning andis kostjatele tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostjad on olnud kohustuse täitmisega viivituses alates 26.09.2007 ning hageja palub kostjatel välja mõista viivise 1 % tasumata põhinõudelt päevas alates 26.09.2007 kuni 27.10.2008 summas 15 391,67 krooni. Hageja loobus kohtumenetluse käigus leppetrahvi nõudest ning palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
Kostja 2 esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et ta hagi ei tunnista. Hageja nõude suurus on ebaselge, hagiavalduses esitatud nõude põhjendused ei ole vastavuses nõude suurusega. Kostja 2 ei vastuta solidaarselt viiviste eest, sest solidaarvõlgnik ei vastuta solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt. Kostja 2 ei ole laenu tasumise kohustust rikkunud. Kostja 1 ja kostja 3 ei ole kohtule vastuväiteid esitanud.
Poolte 21.01.2009 toimunud kohtuistungil antud nõusolekul arutab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahe ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 ja hageja sõlmisid 25.07.2007 laenulepingu 50 000 krooni laenamiseks ja hageja ja kostja 2 ning kostja 3 sõlmisid käenduslepingu laenulepingu täitmise tagamiseks. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud väikelaenu leping. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda kui tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 mõistes. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud hageja laenulepingu kohta koostatud graafikust nähtub, et lepingu lõppemise ajaks oli kostjal 1 tasumata laenu jääk 25 757,58 krooni. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus asub seisukohale, et kostja 1 on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta osaliselt täitmata, mis on lepingu mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse mittekohasel täitmisel kohustuse täitmist, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenusumma tagastamist. Kohtule esitatud meeldetuletusest nähtub, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS § 114 lg 1 sätestatule.
VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingu p 1.8 kokku leppinud intressimääras 75 % aastas. Intressi tuleb tasuda laenusumma kasutamise eest, mis tähendab, et hageja on õigustatud nõudma intressi alates laenusumma väljamaksmisest 25.07.2007 kuni laenulepingu lõppemiseni 25.09.2007. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seadusest erineva intressimäära. Sellisel juhul tuleb kohaldada, lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest, lepingus kokku lepitud intressimäära. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 1.7 kokku leppinud viivise määras 1 % tasumata laenusummalt päevas. VÕS § 415 lg 1 piirab tarbijakrediidilepingus kokku lepitava viivise määra selliselt, et see ei tohi ületada lepinguga kokku lepitud intressi määra. Pooled on kokku leppinud intressimääras 75 % aastas, mis teeb 0,2 % päevas. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole õigustatud nõudma suuremat viivist kui 0,2 % tasumata laenusummalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses vähendanud viivist. Kohus leiab, et hageja poolt vähendatud viivise suurus ei ületa VÕS § 415 lg 1 sätestatud piirangut. VÕS § 142 lg 1 sätestab käendajate solidaarkohustuse põhinõude, intresside ja viiviste tasumise kohta. Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtub, et käendajate vastutus on piiratud 100 000 krooniga. Hageja nõue ei ületa käendajate käenduse piirmäära. Kohus asub seisukohale, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 25 757,58 krooni, intressid 7566,28 krooni ja viivis 15 391,67 krooni. TsMS § 165 lg 3 järgi kannavad solidaarkohustuse puhul kostjad menetluskulud solidaarselt. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.