Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

OÜ R esitas 29.12.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ P vastu võla 46 376,78 krooni ja viivise 2456,85 krooni väljamõistmiseks. 20.02.2009.a teatas hageja kohtule, et pärast hagi menetlusse võtmist tasus kostja hagejale põhivõla summas 46 378.25 krooni. Seega kostja võla jäägi moodustab viivis summas 2456,85 krooni. 16.03.2009.a esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise avalduse. Avaldusest nähtuvalt loobub hageja hagist seoses kostja poolt viivise tasumisega. Hageja kinnitab, et on teadlik loobumise tagajärgedest. Hageja palub kohtul hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetluse lõpetada. Samuti palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1375 krooni. Kostja oma seisukohta hageja 16.03.2009.a avalduse osas esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-08-90901

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus leiab, et hageja esindaja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 29.12.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv (ROÜ hagi P OÜ vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 2750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1375 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.