2-07-52214/28 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

ka tasuda viivist 20 000 kr. Hageja omandas SCE Grupp OÜ nõude kostja vastu 22.06.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et tema vastu on esitatud olematu nõue. Nimetatud nõude suhtes on toimunud kolmepoolne tasaarvestus. Laenuandmise järgselt töötas Valeri Busel OÜ-s Project Elekter (endise nimega OÜ Andur), mille suhtes on välja kuulutatud pankrot. Nimetatud osaühing teostas lepingulisi töid OÜ-le SCE Grupp. Oma tööülesannete täitmiseks kasutas kostja isiklikku sõiduautot. Kuna OÜ Project Elekter ei maksnud kostjale välja ettenähtud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest pikemal perioodil, siis lepiti kokku, et toimub tasaarvestuse ning OÜ SCE Grupp omandab kostjalt isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõude, mis on suurusjärgult samaväärne laenulepinguga (ületab seda siiski); kokkuleppel laenuleping lõpetati ning laenuandja OÜ SCE Grupp tasaarvestas selle oma võlgnevusega OÜ Project Elekter ees. Nimetatud tasaarvestus on nõuetekohaselt teostatud. Seega puudub laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus laenulepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kohustus on lõppenud tasaarvestuse tegemise tõttu. OÜ Andur juhatuse 01.07.2004 otsusega on tõendatud, et OÜ Andur otsustas hüvitada kostjale isikliku sõiduauto kasutamise kulud tööülesannete täitmisel igakuiselt 2000 kr kuni töösuhte lõpetamiseni. Nimetatud otsusele allakirjutamist juhatuse liikmena kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud R. K.. OÜ SCE Grupp ja Valeri Busel vahel 07.12.2005 sõlmitud nõude loovutamise ja laenusuhte lõpetamise kokkuleppest nähtuvalt toimus nõuete tasaarveldus. Kokkuleppes sisalduvat kinnitas ka kohtus tunnistajana üle kuulatud OÜ SCE Grupp nimel kokkuleppele alla kirjutanud A. Z.. Vaatamata asjaolule, et kostja esitas ülalnimetatud dokumentaalsetest tõenditest üksnes koopiad, puudub kohtul alus kahelda antud dokumentaalsete tõendite ehtsuses, kuivõrd kohtus andsid ütlusi antud dokumentidele alla kirjutanud isikud, kes kinnitasid vande all, et nad on nendes dokumentides sisalduvad otsused vastu võtnud ja need dokumendid allkirjastanud. Hageja omapoolsete tõenditega kostja poolt kohtule esitatud tõendeid kummutanud ei ole. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või kui ringkonnakohus leiab, et uueks läbivaatamiseks ei ole põhjust asja saata, uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus tugines ebaõigesti OÜ Andur juhatuse 01.07.2004 otsuse ning OÜ SCE Grupp ja Valeri Busel vahel 07.12.2005 sõlmitud nõude loovutamise ja laenusuhte lõpetamise kokkuleppe kinnitamata koopiatele. Hageja vaidlustas 11.06.2008 toimunud kohtuistungil nimetatud dokumentide ehtsuse, väites, et need on ilmselt koostatud tagantjärele peale hagiavalduse esitamist eesmärgiga ebaseaduslikult vabaneda laenu tagastamise kohustusest, ning palus kostjal esitada originaalid. Kostja väitis, et OÜ SCE Grupp talle originaale ei väljastanud, mistõttu tal originaale ei ole. Võttes arvesse, et väidetavalt 2(5)

07.12.2005 sõlmitud kokkuleppes kinnitas kostja oma allkirjaga, et ta oli saanud ühe originaaleksemplari endale, ei ole kostja vastupidine väide usutav. Seetõttu ei ole kostja põhjendus originaaldokumentide mitteesitamiseks usutav, mistõttu puudub 07.12.2005 kokkuleppel dokumentaalse tõendina tõendusjõud ja sellest tulenevalt ei ole tõendatud kostja vastuväide, et hagetav nõue on lõppenud. Maakohus tugines ebaõigesti tunnistajate A. Z.i ja R. K.e ütlustele. Nimetatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb jätta tähelepanuta. Ei ole usutav, et tunnistajad mäletavad täpselt, millistele dokumentidele millise sisuga nad 3 kuni 4 aastat tagasi alla kirjutasid. Seega ei saa tunnistaja ütlusi võtta arvesse dokumentide sisu tuvastamisel. Samuti ei saa tunnistajate ütlused sisuliselt asendada originaaldokumenti, kui hageja on kostjalt taotlenud originaali esitamist. Tunnistaja saab oma allkirja õigsust kinnitada üksnes originaaldokumendi põhjal, kuna tänapäevaste laialdaselt levinud arvutiprogrammide juures ei ole mingi probleem koostada mistahes sisuga ja allkirjadega koopiaid. Samuti ei saa tunnistajad tagantjärgi kinnitada väidetavat tahteavaldust äriühingu nimel, mille juhatuse liikmeks nad tunnistuse andmise ajal enam ei ole. Seega on tingimata vajalik dokumentide originaaliga tutvumine asja õigeks lahendamiseks. Tunnistaja R. K.e ütlused ei ole usaldusväärsed ka seetõttu, et ei ole usutav, et äriühingu juhataja koostab otsuse isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise kohta ning mitte ühtegi korda neid kulutusi reaalselt ei hüvita. Samuti kinnitas ta, et mingeid käskkirju sõitude ja hüvitiste kohta ei peetud, kuigi seda nõudis Vabariigi Valitsuse 20.12.2002 määruse nr 426 § 2. Lisaks ei osanud tunnistajad kuidagi seletada, kuidas toimus väidetav nõude tasaarvestamine SCE Grupp OÜ ja OÜ Andur vahel. Võttes arvesse, et toimikus olevate dokumentide kohta oskasid tunnistajad millegipärast väga kindlaid ütluseid anda, siis muude väidetavalt tol ajal toimunud asjaolude kohta ei osatud seisukohti anda või olid need vastukäivad. See muudab mitteusaldusväärseks ka tunnistajate teised ütlused. Maakohus jättis ebaõigesti menetlemata hageja 22.10.2008 kohtuistungil esitatud taotlused võtta asja juurde täiendavad dokumentaalsed tõendid ja kuulata üle tunnistaja. Hageja palus juurde võtta: 01.12.2004 sõiduki kasutusvalduse leping SCE Grupp OÜ ja kostja vahel, millega hageja soovis tõendada, et tegelikult oli kostja kasutuses oma tööülesannete täitmiseks SCE Grupp OÜ omanduses olev kaubik Hundai Getz; kaubiku Hundai Getz registreerimistunnistus; kostja poolt täidetud arvestus sõiduauto tööülesannete täitmiseks kasutamise kohta detsembris 2004; kostja poolt esitatud kviitungid bensiini ostmise kohta 03.12, 06.12, 10.12, 14.12, 18.12, 21.12, 24.12, 29.12, 31.12.2004 koos kostja allkirjadega pöördel; Andur OÜ palgalehed august, september, oktoober, november 2004 ja jaanuar 2005, millest nähtuvalt kostja ei töötanud OÜ-s Andur juulis 2004, kui väidetavalt koostati OÜ Andur juhatuse otsus isikliku sõiduauto kulude hüvitamise kohta. Nimetatud tõenditega soovis hageja seada kahtluse alla tunnistajate ütluste usaldusväärsuse. Taotletud dokumentide esitamine enne tunnistajate ülekuulamist ei olnud võimalik, kuna vastasel juhul oleks kostja saanud need edastada tunnistajatele, kes oleks saanud anda ütlusi vastavalt hageja esitatud dokumentidega, mistõttu ei ole tõenäoliselt sellisel juhul hagejal mingit võimalust seada tunnistajate ütluseid kahtluse alla. Taotletud dokumentidega soovis hageja tõendada, et tegelikult kasutas kostja alates detsember 2004 tööülesannete täitmiseks SCE Grupp OÜ-le kuuluvat sõiduautot. Seetõttu puudus kostjal või OÜ-l Andur tegelikult vajadus ja põhjendus isikliku sõiduauto kasutamiseks. Samuti kinnitas tunnistaja A. Z., et kostja kasutuses ei olnud firma autot, ning esitatud dokumentidega, mis tõendavad vastupidist, saab kahtluse alla seada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Samuti esitatud dokumendid kinnitavad, et kostja töötas OÜ-s 3(5)

Andur alates jaanuar 2005, mistõttu juhatuse otsus 01.07.2004 kostjale isikliku sõiduauto kasutamise kohta on tõenäoliselt koostatud tagantjärgi, mäletamata täpseid üksikasju. Samuti muudab nimetatud fakt ebausaldusväärseks tunnistaja R. K.e ütlused, kes kinnitas, et kostja töötas OÜ-s Andur 2004. aastast. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks tõendite enne tunnistajate ütluste andmist mitteesitamisel. Maakohus jättis ebaõigesti menetlemata hageja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Hageja esitas 30.04.2008 elektrooniliselt kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Nimetatud e-kirjale oli lisatud taotlus kolmanda isiku kaasamiseks hageja juhatuse liikme Oleg Kuzmini digitaalallkirjaga ja sama taotlus Microsoft Wordi doc formaadis eraldi, st ilma digitaalallkirjata. Eksituse tõttu saatis Oleg Kuzmin nimetatud e-kirja kohtunik Liili Lauri emaili aadressile [email protected], mitte aga kantselei üldmeilile või asja menetlenud kohtuniku Tiia Mõtsniku e-mailile. Nimetatud asjaolu selgus 11.06.2008 toimunud kohtuistungil. Samal istungil andis kohus hageja esindajale aega kuni 12.06.2008 taotluste esitamiseks. Hageja volitatud esindaja Janek Väli sattus 11.06.2008 kohtuistungi toimumise päeval haiglaravile ning oli töövõimetu kuni 12.09.2008, mille kohta on esitatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.06.2008 teatis. Samuti on kohtule esitatud töövõimetuslehed, millest nähtuvalt oli Janek Väli töövõimetu alates 11.06. – 12.09.2008. Kuna kohus ei olnud kolmanda isiku taotlust lahendanud, esitas hageja selle uuesti 17.10.2008, kus viidati samuti hageja töövõimetusele kuni 12.09.2008. 22.10.2008 kohtuistungil otsustas kohus, et taotlust ei menetleta TsMS § 331 alusel. Kolmanda isiku kaasamist põhjendas hageja sellega, et kostja esitas menetluse käigus üllatava vastuväite, et nõue on lõppenud. Vastavalt hageja ja AKKO Invest OÜ (endine ärinimi SCE Grupp OÜ) vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu p-le 3.1 kinnitas nõude loovutaja, et loovutatav nõue on kehtiv. Seega nähtub nimetatud punktist, et nõude loovutamise hetkel ei olnud ei hageja ega endine võlausaldaja teadlikud mingist nõude tasaarvestusest. AKKO Invest OÜ kolmanda isikuna kaasamine oli põhjendatud, kuna hagejal on AKKO Invest OÜ vastu esitada nõude loovutamise lepingust tulenev nõue. Samuti oli tema kaasamine põhjendatud seetõttu, et AKKO Invest OÜ saab anda selgitusi selle kohta, kas kostja poolt viidatud auto rendileping ja nõuete tasaarvestamise leping on sõlmitud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigus norme. TsMS § 273 lg.5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Tunnistaja A. Z., kes oli SCE Grupp OÜ juhatuse liige, kinnitas kostjaga kokkuleppe sõlmimist, millega kostja loovutas laenuandjale oma nõude oma tööandja OÜ Andur vastu 4(5)