lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-20235/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-20235/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-20235

SEB Pank AS-i hagi TOÜ vastu lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, viivise väljamõistmiseks

Hind

208832,67 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja – AS SEB Pank (XXX), esindaja K Martinson Kostja – TOÜ (XXX)

esindajad

Istungi aeg, osalenud isikud 11.02.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja K Martinson

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ T SEB Pank AS-i kasuks krediidivõlga 208832,67 krooni, Viivist 56872,56 krooni ja alates 20.05.2008 tagastamata krediidivõlalt viivist 72% aastas kuni selle kohustuse täitmiseni.
3.Jätta SEB Pank AS menetluskulud TAS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused.
1.05.09.2007.a. saatis hageja AS SEB Pank (endine AS SEB Eesti Ühispank) kostjale internetipanga vahendusel VISA Gold krediitkaardi pakkumise krediidilimiidiga 100,000 EEK. Samal päeval vastas kostja TOÜ AS 'i isikus hagejale samuti internetipanga teel, et aktsepteerib panga pakkumist Visa Gold kaardi saamiseks. Kostja avaldas soovi saada lisakrediitkaart ka AÕ . AS on kostja juhatuse liikme poolt AS-i SEB Pank määratud allkirjaõiguslik isik. 05.09.2007.a. sõlmisidki hageja ja OÜ T krediitkaardilepingu , mille alusel väljastati kaks krediitkaarti XXX (kasutaja AS), XXX (kasutaja AÕ) mõlemad kasutuslimiidiga 100 000 krooni kuus. Kuu jooksul kasutatud summade

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-08-13116

maksetähtpäev on järgmise kuu 20. kuupäev ja eelmise kuu kasutatud limiit tuleb selleks päevaks tagasi maksta, vastasel korral on pangal õigus nõuda viivist 0,2% päevas. ASi kasutuses oleva kaardiga tehti tehinguid 07.09.07-15.11.07 ja AÕ kasutuses oleva kaardiga vastavalt 07.09.07 -03.12.07. Nende tehingute eest ei tasunud saadud krediiti kostja tagasi ja pank sulges kaardid 20.12.2007. Nõue tasutu tagasimaksmiseks esitas pank kostjale vastavalt 26.10.07, 26.11.07. 27.12.2007 ja 20.02.08 ja teatas, et ütleb lepingu üles. Kostja on teadlik lepingu ülesütlemisest, kuna päev pärast seda palus võla refinantseerimist, kuid vastavale lepingule alla kirjutama ei ilmunud. Kostja võlg on 20.05.08 seisuga 265705,23 krooni, millest 56872,56 krooni on viivis. Hageja palub välja mõista 265705,35 krooni ja alates 20.05.08 viivis 72% aastas põhivõlalt 208832,67 krooni kuni selle tasumiseni, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Viivise arvestus on eraldi esitatud tabelina.

2.Tõendid: krediitkaardi leping, pangakaartide väljastamise tõendid, konto väljavõtted pangkaardiga tehtud tehingute kohta, lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus 20.02.08 Kostja vastus
3.TOÜ ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused.
4.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. 2 (3)

2-08-13116

6.Kuna kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud, siis on asjas omaksvõtuga tõendatud (TsMS § 231 lg 2,4), et poolte vahel on sõlmitud krediidileping , mille alusel väljastati kostjale krediidi kasutamiseks kaks krediitkaarti: nr XXX, mida kasutas AS ja nr XXX mida kasutas AÕ, sh mõlemad kasutuslimiidiga 100 000 krooni kuus. Vaidlust pole ka selles, et pooled on lepingus kokkulepingud igakuise kasutatud krediidi tasumise tähtajas selliselt, et eelmises kuus kasutatud krediidisumma tuleb tasuda pangale tagasi vastavalt järgmise kuu 20. kuupäevaks ning samuti on kokku leppinud maksetähtaja rikkumise korral viivises 0,2% päevas. Vaidlus puudus ka selles, et kostja kasutas ASi kasutuses oleva kaartidega krediiti ja tegi tehingud 07.09.07-15.11.07 ning kostja kasutas krediiti AÕ kasutuses oleva kaardiga 07.09.07 -03.12.07. Kokku kasutas kostja krediiti eelmärgitud kaartidega 208832,67 krooni, milles samuti vaidlus puudus ning et krediit on lepingus kokkulepitud tähtajaks maksmata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltel oli leping, lepingus oli kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaeg, kostja kasutas krediiti summas 208832,67 krooni, kuid ei maksnud seda kokkulepitud tähtajaks hagejale tagasi, mis on lepingust tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses ja kostja on seega kohustuse täitmisega viivituse.
7.Vaidlus puudus ka selles, et hageja ütles kostjaga lepingu üles vastava kirjaliku avaldusega 20.02.08, mis on lubatav kohustuse rikkumise korral VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel, sest kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda. Seega on tõendatud, et pooltevaheline leping on lõppenud.
8.Kuna kostja on kohustust rikkunud ja on kohustuse täitmisega viivituses, leping on ülesütlemisega lõppenud, on hageja õigustatud nõudma võla tasumist VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1, § 369 lg 1 ja 401 lg 1, 3 alusel, st saadud krediidi tagastamist ning VÕS § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel õigustatud nõudma lepingus kokkulepitud viivist. Vaidlus puudus ka selles, et seisuga 20.05.08 on viivis 208832,67 krooni ja seega on märgitud asjaolu tõendatud.
9.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamisele kuuluva krediidisumma 208832,67 krooni ja seisuga 20.05.08 sissenõutavaks muutunud viivist 56872,56 krooni.
10.TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hageja märkis, et viivis on 0,2% päevas ja palus välja mõista viivise aastas 72% ulatuses. Kui viivis on päevas 0,2%, siis on see aastas 73%, kuid kohus on piiratud hageja nõuetega ja väidetega, ja seega tuleb viivis välja mõista põhivõlalt alates 20.05.08 kuni põhivõla rahuldamiseni hageja poolt nõutavas ulatuses - 72% aastas.
11.Hagi kuulub seega rahuldamisele. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, luges kohus hageja poolt hagis esiletoodud väited kostja omaksvõtuga tõendatuks ja selle tõttu ei pea kohus andma hageja esitatud tõenditele täiendavat hinnangut.
12.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja