2.Mõista kostjalt VA hageja Korteriühistu kasuks välja Tallinnas aadressil Xxx
asuva
korteriomandiga
seonduvate
kommunaalteenuste võlgnevus ajavahemiku
majandamiskulude
ja
21.09.2006-01.10.2008 eest
kogusummas 16 767,54 krooni (kuusteist tuhat seitsesada kuuskümmend seitse krooni ja 54 senti).
3.Tagastada kostja esindajale Taira Aasa tema poolt 9. märtsil 2009.a kohtule elektrooniliselt edastatud menetlusdokumendid. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VA kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. märtsil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18. augustil 2006.a esitas Korteriühistu (KÜ) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VA(kostja) vastu 7003,07 krooni saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite ning 18. septembri 2006.a määrusega andis kohtunikuabi hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 30. oktoobri 2006.a määrusega jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses. 3. jaanuaril 2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu 4600 krooni saamiseks. Hageja on oma nõudeid tsiviilasja menetlemise käigus korduvalt muutnud ning 8. detsembril 2008.a toimunud eelistungil loobunud esitatud viivisenõudest. Viimases hagi täpsustuses (esitatud 19. jaanuaril 2009.a) palub hageja kostjalt tasumata majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest välja mõista 16 767, 54 krooni.
2-06-21874
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli kostja hagi esitamise ajal KÜ liige. KÜ on reorganiseeritud Elamuühistust (EÜ) eluruumide erastamise seaduse § 218 lg 2 alusel ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistuna 21. septembril 2004.a ning talle laieneb Elamukooperatiivi ja hilisema EÜ õigusjärglasena korteriühistuseaduse (KÜS) § 17 lg 7 kohaselt kõik korteriühistu kohta sätestatu. Kostjale kuulub Tallinnas aadressil Xxx asuv 4-toaline korter üldpinnaga 79,7 m2. Korteriomand on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse ning selle kohta on avatud 28. oktoobril 2003.a registriosa nr. 14611901. Korteriomand moodustab 797/98987 mõttelist osa Tallinnas aadressil Xxx asuvast kinnistust. KÜ põhikirjale lisatud KÜ koosseisu kuuluvate elamute nimekirjast nähtuvalt kuulusid nimetatud korteriühistusse ka aadressil Xxx asuva elamu korteriomanikud. KÜS § 2 kohaselt on korteriühistu korteriühistuseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 lg 5 järgi võib korteriühistu asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi (kui korteriühistu on asutatud korteriomanike poolt korteriühistuseaduse nõuete kohaselt). Seega kostja oli KÜ liige ning talle laienesid kõik korteriühistu liikmele seaduses sätestatud kohustused. Hageja väitel ei tasu kostja järjepidevalt korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Tasutud maksed on ebakorrapärased ja suvalised. Kostja võlgnevus majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest Xxx asuva korteri osas moodustab 19. jaanuari 2009.a seisuga 16 767, 54 krooni. Võlg on tekkinud perioodil 21.09.2006-01.10.2008 igakuuliste majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest maksete täielikust või osalisest mittetasumisest. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kostja kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka KÜ põhikirja punktist 3.2.3. Sama tuleneb mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg-st 4, mille kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Ka asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KÜS §151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruksioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜ põhikirja punkt 4.2 kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse volikogu otsusega. Sama sätestab
2-06-21874 ka põhikirja punkt 5.3.5. KÜ volinike koosoleku otsuste järgi on remondimaksu suuruseks olnud 4 krooni üldpinna ruutmeetrilt ning see on kajastatud ühistu liikmetele esitatud arvetel. Hagile on lisatud aastate 2006-2008 KÜ igakuulised arved kostjale Tallinnas aadressil Xxxasuva korteriomandi majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Arvetelt nähtub arve esitamise kuupäev ja number, kulude ja teenuste nimetus ning summa, arvestatud viivis, võlgnevuse suurus ning viimati tasutud summa, samuti millise kuu eest kulud on arvestatud. Esitatud arvetes on toodud kulud suuremate ja põhiliste kulutuste koondina või üksikute kulude lõikes. Majandamiskuludest on toodud halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, üldelekter, maamaks, remondimaks, prügivedu ja TV ning kommunaalteenustena vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ja soojus. Maksete arvestus ja tasumine on kajastatud samaaegselt raamatupidamisarvestuse koondtabelites iga korteri lõikes. Kostjale kuuluva Xxxkorteri saldo väljavõtted on lisatud 2006-2008 aastate kohta. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele KÜS § 13 lg 4 kohaselt kohustuslikud. Sama tuleneb KÜ põhikirja punktist 3.2.1. Seega polnud kostjal alust keelduda ühistu üldkohustusliku otsusega kinnitatud maksete tasumisest. Kulude arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava (eelarve). Nii on 2006.a majanduskulude eelarve kinnitatud KÜ volinike koosoleku otsusega 15. detsembril 2005.a. 2007.a eelarve on kinnitatud volinike koosoleku otsustega 8. jaanuaril 2007.a ja 12. märtsil 2007.a. Volinike koosoleku otsusega jäid 2007.a kulud 2006.a eelarve tasemele. 2008.a eelarve on kinnitatud 16. juuli 2008.a volinike koosoleku otsusega. Seega arvel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad KÜ volinike koosoleku poolt kinnitatud suurustest. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Maamaksu kohustus tuleneb maamaksuseadusest. Kuna KÜ koossisu kuulub nii üheksakui viiekordseid elamuid, siis on seda kulude erisusest arvestatud. Aasta jooksul ühistu elamute haldamiseks ja hoolduseks tehtud kulutused jaotatakse ning arvestatakse reaalselt igale elamule tehtud kulutustega.
3.Tsiviilasja menetluse kestel on toimunud KÜ kui mittetulundusühingu jagunemine eraldumise teel. Eraldumisotsuse kohaselt on korteriühistust eraldunud Xxxmaja. Jagunemine on jõustunud KÜ registrikaardile jagunemiskande tegemisega 8. augustil 2008.a. Samast kuupäevast on kantud mittetulundusühinguna registrisse Korteriühistu (KÜ) Xxx(registrikood xxx). KÜ ja KÜ Xxxvahel on sõlmitud 29. septembril 2008.a elamu haldamise ja majandamise üleandmise akt. Vastavalt aktile lõpetas KÜ Xxxasuva elamu haldamise ja majandamise 30. septembri 2008.a seisuga. Aktiga määrati kindlaks üleantav dokumentatsioon, rahalised vahendid ja muu. Akti punktis 4.7 sisalduva kokkuleppe kohaselt Xxxkorteriomanike poolsed majandamiskulude võlgnevusi KÜ-le Xxxüle ei antud ning need jäid sissenõutavaks KÜ poolt. Nähtuvalt akti lisast on kostja võlgnevus 16 767,54 krooni, millele lisandub viivis 637,18 krooni. Need summad jäid endiselt KÜ poolt sissenõutavaks. Kuna Xxxelamu eraldus KÜ-st ning selle korteriomanikud moodustasid uue korteriühistu (KÜ Virbi 18), siis 2008.a augustis ja septembris jätkas hageja kooskõlastatult uue asutatud ühistuga elamu haldamist ning teenuste osutamist kuni haldamise ülevõtmiseni. Haldamise lõpetamine päevapealt ei ole võimalik, kuna tuleb lõpetada sõlmitud lepingud tarnijatega, uuel ühistul sõlmida uued lepingud, organiseerida haldamise sujuv üleandminevastuvõtmine, täpsustada vastastikused kohustused nii, et poleks häiritud või katkestatud korteriomanike pidev teenindamine ja varustamine kommunaalteenustega. Seega pärast Xxxelamu eraldumist ja uue ühistu registreerimist 8. augustil 2008.a. kuni haldamise
2-06-21874 ülevõtmiseni ei olnud välistatud KÜ kohustused korraldada haldamist ega loonud Xxxelamu korteriomanikele õigust säästa oma raha, jättes haldamiskulud ja kommunaalteenused tasumata. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda säästetu välja alusetu rikastumise sätete alusel. Nimetatud majandamis- ning kommunaalteenuste nõue vastavalt 2008.a augusti ja septembri kuu eest moodustab 2084,95 krooni, s.h augusti majandamiskulud 905,70 kr. ning septembri majandamiskulud ning kommunaalteenuste tasu augusti eest kokku 1179,25 kr. Nimetatud summa 2084,95 krooni sisaldub täpsustatud üldise haginõude (16 767,54 krooni) koosseisus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata.
4.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja poolt elamule väidetavalt tehtud hooldus- ja remonditööd suures osas tegemata või tehtud mittevastava kvaliteediga, mistõttu on elamu (s.h kostja korter) väga halvas tehnilises seisundis. Kostja on seisukohal, et hageja on maja hoolduseks ja remondiks kogutud rahalisi vahendeid kasutanud mittesihipäraselt ja taotleb seetõttu tema poolt remondifondi ja hoolduskuludeks kantud summade arvel võla tasaarvestamist. Hageja on kohtule esitanud Xxxelamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti koos lisadega, mille hulgas on ka Xxxelamu remonditööde loetelu ajavahemikul 1995-2008. Samas ei tõenda nimetatud loetelu selles märgitud tööde tegemist või sisseostmist KÜ poolt. Kostja on pöördunud eriteadmisega isiku poole elamu Xxxtehnilise seisundi kindlakstegemiseks ja KÜ poolt remonditööde loetelus märgitud tööde tegeliku teostamise kontrollimiseks. Kostja hinnangul on ebaõige hageja seisukoht, et poolte vahel 6. novembril 2002.a sõlmitud teenuste osutamise leping on õigustühine. Pooled ei ole mainitud lepingut lõpetanud, ka ei ole leping vastuolus korteriühistuseaduse ühegi sättega. Samuti on hageja esialgses hagiavalduses viidanud sellele lepingule kui hagi õiguslikule alusele. Teenuste osutamise lepingu punkti 1.3 kohaselt sõlmib täitja (s.t hageja) lepinguid, tagab tegevusi, vahendab ja osutab teenuseid kooskõlas lepingu lisaga nr 1. Lepingu punkti 2 järgi kohustub tellija tasuma täitja poolt vahendatud teenuste eest igakuiselt talle esitatud arvete järgi. Sama lepingu lisa nr 1 punktide 2.2, 2.2.6 ja 2.3.7 järgi on täitja volitatud sõlmima lepinguid elamu ja selle tehnosüsteemide hooldustööde ning remondi teostamiseks. Samas kohustub täitja tagama üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldrid, tehnilised korrused, abiruumid, liftid, sanitaarseadmed jms) korrasoleku. Kostja leiab, et hageja ei ole kõnealuse lepingu lisas nr 1 nimetatud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vajalike hooldustööde tegemata jätmise tõttu on Xxxelamu tervikuna väga halvas seisukorras. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine hageja poolt annab kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel õiguse keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel puudub käesoleval juhul vaidlus selles, et kostja oli alates hageja moodustamisest kuni KÜ Xxxasutamiseni ja registrisse kandmiseni (8. augustil 2008.a) Tallinnas aadressil Xxxasuva korteriomandi omanikuna KÜ liige. Samuti ei ole kostja vaidlustanud seda, et ta on jätnud majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest hagejale perioodil 21.09.2006-01.10.2008 tasumata kokku 16 767,54 krooni.
2-06-21874
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õiguslik kohustus tasuda hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 16 767,54 krooni.
9.Kohtu hinnangul on hageja nõue hagi alusena toodud faktilistel asjaoludel piisavalt õiguslikult põhjendatud ning kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. KOS § 8 lg 1 teisest lausest tuleneb, et korteriühistu seaduse kohaselt korteriühistu moodustamise korral valitsevad elamu korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. KÜS § 2 lg-st 1 lähtudes on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu võib asutada ka mitme maja korteriomandite majandamiseks (KÜS § 3 lg 5). KÜS § 13 lgst 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sisuliselt sama tuleneb ka KÜ põhikirja punktist 3.2.1. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud sama seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg-s 2 sisalduva täpsustuse järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.
10.Vaidlustamata asjaoludel on kostja KÜ liige. KÜ põhikirja V peatükist nähtuvalt täidab korteriühistus üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek. Põhikirja punktist 5.3 tulenevalt on volinike koosolekul üldkoosolekule seadusega kehtestatud pädevus. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vastavalt MTÜS § 25 lg 1 esimesele lausele võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. KÜS § 15 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu majandustegevuse aastakava ning esitab selle korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks. Aastakava peab muu hulgas sisaldama andmeid korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavate tulude ja kulude kohta, samuti korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel (KÜS § 15 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja poolt esitatust nähtuvalt on 2006.a majandustegevuse aastakava (eelarve) kinnitatud KÜ volinike koosoleku otsusega 15. detsembril 2005.a (vt toimik, II k, lk 113), 2007.a majandustegevuse aastakava volinike koosoleku 8. jaanuari 2007.a ja 12. märtsi 2007.a otsustega, kusjuures 2007.a. kulud on jäänud 2006.a aastakavaga kinnitatu tasemele (vt toimik, II k, lk 100 ja lk 107). 2008.a majandustegevuse aastakava on kinnitatud 16. juuli 2008.a volinike koosoleku otsusega (vt toimik, II k, lk 94). Seega tulenevad kostjale esitatud arvetel märgitud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad KÜ volinike koosoleku otsustest. Kinnitatud aastakavadest nähtuvalt on remondimaksu (remondifondi maksete) suuruseks olnud 4 krooni korteri (eluruumi) üldpinna ruutmeetrilt (vastav määr on kajastatud ka kostjale esitatud arvetel). Kommunaalteenuste eest tasutakse hageja väidete kohaselt vastavalt tegelikele kuludele. Hageja väitel arvestatakse ning jaotatakse aasta jooksul ühistu elamute haldamiseks ja hoolduseks tehtud kulutused reaalselt igale elamule tehtud kulutustega. Kostja ei ole menetluses tuginenud KÜ volinike koosoleku ülalmärgitud otsuste tühisusele, samuti ei ole kohtule teada, et need otsused oleks kehtetuks tunnistatud. Arvestades KÜS § 13 lg-s 4 sätestatut ja KÜ põhikirja punktis 3.2.1 märgitut,
2-06-21874 ei ole kostjal seega alust keelduda täitmast volinike koosoleku otsustest tulenevaid kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.
11.Seonduvalt hageja poolt esitatud nõudega tuleb lisada, et alates KÜ Xxxregistrisse kandmisest 8. augustil 2008.a (vt toimik, II k, lk 47) ei ole kostja (Xxxasuva korteriomandi omanikuna) enam KÜ liige. Sellest hetkest oleks vastupidiste kokkulepete puudumisel lõppenud ka KÜ õigus nõuda kostjalt Xxxhoone majandamiskulude tasumist, samuti tasu sellele majale vahendatud kommunaalteenuste eest. Samas on KÜ kokkuleppel KÜ-ga Xxxjätkanud Xxxelamu haldamist senistel tingimustel kuni 30. septembrini 2008.a. Sellise järelduse võib teha korteriühistute vahel 29. septembril 2008.a vormistatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (vt toimik, II k, lk 119-130) punktidest 2.5-2.7, samuti punktidest 3 ja 5.2. Akti teisest punktist nähtuvalt on see koostatud vastavalt KÜ volinike üldkoosolekul 31. oktoobril 2007.a heakskiidetud jagunemiskavale. Kõnealuse akti punktis 4.7 on korteriühistud ka kokku leppinud, et majandamiskulude võlgnevused, mis on muutunud sissenõutavaks enne 31. oktoobrit 2008.a, KÜ poolt KÜ-le Xxxüle ei anta ja võlgnevused nõuab võlglastelt välja KÜ . Kommunaalteenuste osas sisaldub kokkulepe akti punktis 5.1. Nimetatud punkti järgi esitab KÜ teenindamise lõpetamise järgmisel kuul KÜ-le Xxxarve elanike poolt septembris tegelikult tarbitud kommunaalteenuste eest. Haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti ülalosundatud punktidest võib kohtu hinnangul järeldada, et KÜ Xxxon loovutanud ajavahemikus 08.08.2008-31.10.2008 sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõuded korteriühistu liikmete vastu KÜ-le (s.t hagejale). Vahendatud kommunaalteenustega seonduvad nõuded on loovutatud KÜ-le 2008.a augustikuud puudutavas osas. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad (VÕS § 165). Kohtu hinnangul võib ülalnimetatud nõuete loovutamist KÜ Xxxpoolt KÜ-le pidada õiguslikult lubatavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt majandamisekulude eest tasumist ka 2008.a augustija septembrikuu osas, samuti tasu 2008.a augustis vahendatud kommunaalteenuste eest. Eeltoodut arvestades ei ole samas kohtu hinnangul põhjendatud hageja käsitlus kostja alusetust rikastumisest perioodil 08.08.2008-30.09.2008.a.
12.Arvestades ülaltoodut, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja Tallinnas aadressil Xxxasuva korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi 21.09.2006-01.10.2008 eest kogusummas 16 767, 54 krooni.
13.Seonduvalt kostja väidetega märgib kohus veel järgmist. Kostja on tuginenud oma vastuväidetes ka 6. novembril 2002.a hageja (toona EÜ ) ja kostja vahel sõlmitud Xxxasuva korteri teenuste osutamise lepingule nr 69 (vt toimik, I k, lk 19-21). Samale lepingule tugines ka hageja kohtule esitatud algses hagiavalduses. Kostja hinnangul on hageja jätnud enda kõnealusest lepingust tulenevad kohustused täitmata. KÜ põhikirja punkti 3.2.7 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud sõlmima korteriühistuga elamule teenuste vahendamiseks lepingu. Kohtule jääb taolise lepingu sõlmimise õiguslik eesmärk ebaselgeks, kuna korteriühistu liikmete õigused ja kohustused suhetes korteriühistuga korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühisel majandamisel määrab kindlaks korteriühistuseadus (seadus kehtib alates 3. augustist 1995.a). Igal juhul ei ole võimalik sellise lepinguga kõrvale kalduda korteriühistuseaduses
2-06-21874 (s.h KÜS § 13 lg-s 4) sätestatust. Korteriühistuseaduse regulatsioon ei ole olemuslikult dispositiivne. Järelikult puudub kostjal alus keelduda osundatud lepingule tuginedes enda korteriühistu liikme kohustuste täitmisest. Seetõttu ei saa asjakohasteks lugeda ka kostja poolt esitatud tõendeid Xxxelamu korteriomandite reaalosa hulka mittekuuluvate osade halva tehnilise seisukorra kohta (vt toimik, I k, lk 164-171, lk 193-195, II k, lk 135, 136, 139, 140-141, 142, 145-185). Kohus jätab viidatud tõendid TsMS § 238 lg 5 alusel tsiviilasja lahendamisel arvestamata.
14.Kostja on oma vastuses märkinud, et taotleb tema poolt remondifondi ja hoolduskuludeks kantud summade arvel võla tasaarvestamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt soovitud tasaarvestus asja materjalide põhjal otsustades võimalik. Lähtudes VÕS § 197 lg-s 1 sätestatust, eeldab tasaarvestus võlasuhte poolte vastastikuseid samaliigilisi kohustusi. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks rahaline nõue hageja vastu, mille täitmist oleks kostjal õigus hagejalt nõuda. Kostja on küll väitnud, et tema korteriomandi reaalosaks olev eluruum on saanud kahjustada, kuna hageja on jätnud täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt oma kohustusi Xxxehitise korteriomanike kaasomandi eseme majandamisel ja säilitamisel. Sellega seonduvalt märgib kohus, et eeldades nimetatud väidete õigsust, võiks kostjal olla õigusvastaselt tekitatud kahju nõue KÜ Xxxkui KÜ õigusjärglase vastu (VÕS §§ 1043 jj), kuid sellise nõude olemasolu vajaks eraldiseisvat tuvastamist. Nõude esitamise korral tuleks kostjal muu hulgas tõendada KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist korteriühistu poolt (arvestades ka KÜS §-dega 15 ja 151) korteriomandite eseme osaks oleva ehitise majandamisel.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
16.9. märtsil 2009.a on hageja esindaja T.Aasa edastanud kohtule e-kirjaga OÜ E kirja, mille lisaks on majandustegevuse registri väljavõte. Kuivõrd nimetatud menetlusdokument on kohtule edastatud pärast asja arutamise viimast kohtuistungit 4. märtsil 2009.a, jätab kohus dokumendi asja lahendamisel tähelepanuta ning tagastab selle koos käesoleva otsusega.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.