K K hagi Igor Babõnini vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Hind 50000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja K K (xxx, xxx), esindaja M Kaps
esindajad
Kostja I B (xxx, xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I B K K kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 50 000 krooni.
3.Jätta K K menetluskulud I B kanda.
4.Jätta hagi rahuldatud osalt riigilõiv riigi ees I B kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.08.05.2006 kell 9.01 juhtus hagejaga õnnetus Peterburi teel, kus kostja sõitis hagejale sõidukiga Nissan Primera xxx otsa. Hageja sõitis rolleriga. Hageja sai
õnnetuse tagajärjel vasaku puusa ja põlve lahtise luumurru, parema küünarvarre ning säärehaava, parema sääre eespinna haava ja parema küünarvarre marrastused. Hagejale tehti õnnetuse päeval operatsioon, ka 22.05.06 tehti talle operatsioon ning 02.06.06 tehti haavade ekstsisioon, suure implantaadi eemaldamine, 14.06.06 tehti haavade esktsisioon, sh eemaldati vasaku reieluu kanalist AO nael, kihiti avati reieluu defekt, tehti tüsilike haavade kirurgiline korrastus. Hageja kliiniline diagnoos on järgmine: S72.3 reieluukeha (-diafüüsi) murd, M86.4 krooniline osteomüeliit üravoolu uurisega, S82.0 põlvekedramurd (patellafaktuur), T01.8 kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad lahtised haavad. Hageja on arstliku ekspertiisi otsusega 29416 25.09.06 tunnistatud püsivalt töövõimetuks, hagejal on raske puue ja vajab iga päev kõrvalabi tüsilike murdude tõttu. Vajab abi söömisel, hügieenitoimingute tegemisel, riietumisel, liikumisel, kasutab karke, ratastooli.
2.Hageja viibis 13.04.07.0-23.04.07 ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla septilise ortopeedia osakonnas ja 23.04-08.05.05 viibis sama haigla II ortopeedi osakonnas ja 08.05.07-11.05.07 septilise ortopeedia osakonnas. Hageja viibis ka ravil haiglas 23.10.07-27.10.06.a. Hageja tarvitab antidepressante, unerohtu, et hoida end psüühiliselt stabiilsena, esineb minestusi, nahalööbeid, mälu on häiritud, ei saa elada nagu teised temaealised mehed ega kujundada tulevikku vastavalt soovile. Kui kostja poleks hagejale otsa sõitnud, ei oleks kehavigastust tekkinud. Hageja on pidanud läbi elama korduvalt valulikke operatsioone, kannatama nendejärgselt füüsilist ja hingelist valu eelkõige puude, töövõimetusest tingitud ebakindlusega oma isikliku elu võimalikkuse suhtes. Hageja palub välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
3.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saa ta töötada ja omada suuremat sisstulekut, kostja on töövõimeline ja teenib elatist vastupidiselt hagejale. Kostja valitses suurema ohu allikat. Hageja järgmine operatsioon on 28.11.08.a. Kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
4.Tõendid: väljavõtted haiguslugudest, kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, arstliku ekspertiisi otsused, kinnistusraamatu väljavõtted, hageja taotlusel kohtu poolt nõutud andmed Maksu -ja Tolliametist. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Ei vaielnud vastu sellele, et hageja sai liiklusõnnetuses kannatada ja et algatati kriminaalasi 06231400528. Tegemist oli õnnetu juhtumiga, kus kostja juhitava auto pidi Peterburi teel linnast väljuval suunal reguleerimata ristmikul tegema vasakpöörde, tee oli koormatud, liiklus suhteliselt aeglane, teises reas olevad juhid peatusid ja andsid tuledega märku, et kostja juhitav auto võiks vasakpöörde lõpetada, siis ilmus esimesest reast hageja juhitav mopeed ja toimus kokkupõrge. Kostja leiab, et ta on formaalselt rikkumise omaks võtnud ja ettevaatamatust kahetsenud, kriminaalmenetlus lõpetati lihtmenetluses. Kostjal on kaks alaealist poega A B , sünd. xxx ja tütar A B , sünd, xxx. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, ettevõtluse tulu 2006.a. oli 23575 krooni, kostja eluasemekulud olid 2007.a. 19188,15 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamine paneks kostja raskesse majanduslikku seisu, ka kompromissi pakkumine on kostja varandusliku olukorra tõttu võimatu.
6.Tõendid: laste sünnitunnistused, maksuteade 08.08.07 16603, KÜ Paldiski mnt 179 tõend 14.10.08.
Kohtu põhjendused
7.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse. VÕS § 1056 lg 1 ja § 1057 lg 1 lause esimese poole järgi vastutab kannatanule tervisekahju põhjustamise korral suurema ohu allika, mootorsõiduki otsene valdaja kannatanu ees süüst sõltumata. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekitatud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.08.05.2006 kell 9.01 juhtus hagejaga õnnetus Peterburi teel. Nimelt sõitis kostja tema poolt juhitud sõidukiga Nissan Primera xxx vasakpööret tehes rolleriga sõitvale hagejale selliselt otsa, et hageja sai löögi sõiduautolt ja selle tagajärjel sai kehavigastusi. Ta sai vasaku puusa ja põlve lahtise luumurru, parema küünarvarre ning sääre haava, parema sääre eespinna haava ja parema küünarvarre marrastused. Hagejale tehti õnnetuse päeval operatsioon. Lisaks tehti talle 22.05.06 ja 02.06.06 operatsioon, milles viimase käigus tehti hagejale haavade ekstsisioon, suure implantaadi eemaldamine. 14.06.06 tehti tüsilike haavade esktsisioon, sh eemaldati vasaku reieluu kanalist AO nael, avati kihiti reieluu defekt, tehti haavade kirurgiline korrastus. Hageja kliiniline diagnoos on järgmine: S72.3 reieluukeha (-diafüüsi) murd, M86.4 krooniline osteomüeliit üravoolu uurisega, S82.0 põlvekedramurd (patellafaktuur), T01.8 kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad lahtised haavad.
10.Kostja nendele asjaoludele vastu ei vaielnud, seega on vaidluses tõendatud, et hagejal on tekkinud tervisekahju temal esinevate kehavigastuste näol. Hageja tõi esile, et kostja oli suurema ohu allika valitseja, millele kostja ei ole samuti vastu vaielnud. Kostja ei vaielnud vastu ka sellele, et tema poolt sõiduki juhtimise tõttu sai hageja kehavigastuse e. tervisekahju. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidluses on tõendatud asjaolu, et hageja sai tervisekahju, et kostja käitumise ja hagejal tekkinud tervisekahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi ja et tervisekahjustus tekkis kokkupuutes liikuva sõidukiga, st suurema ohu allikaga ja kuna tegemist on hageja tervisekahjustusega, on kahju tekitamine kostja poolt õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 1056 lg 1 , 1057 lg 1 järgi, kuna kahjustada sai hageja tervis. Kuivõrd § 1056 lg 1 ja § 1057 lg 1 järgi on
mootorsõiduki otsese valdaja vastutus süüta vastutus, ei oma vaidluses mingit tähendust kostja väited sellest, et õnnetus juhtus tema jaoks väga ootamatult, st kas kostja on süüdi või mitte. Lisaks ei oma mingit tähendust vaidluses tema suhtes kriminaalasja menetlus ja selle tulem, kuna ei oma kahju hüvitamisel tsiviilõiguslikku tähendust. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut kostja kahtlustavana antud ütlustele.
11.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ulatust tervisekahju puhul reguleerivad VÕS § 128 lg 1, 5 ja § 130 lg 3, mille kohaselt tuleb kehavigastuse või tervise kahjustamise puhul kahju olemasolu puhul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
12.Kuna asjas on leidnud tõendamist, et hageja sai ülalmainitud avariis kehavigastusi, st hageja on saanud tervisekahju, siis on kostjal kohustus VÕS § 1045 lg 1 p 2, 1056 lg 1 ja 1057 lg 1 alusel hüvitada mittevaraline kahju, mis hõlmab eelkõige kahjustatud isiku, so hageja füüsilise ja hingelise valu.
13.Vaidlus puudus selle üle, et hageja viibis 13.0707.-23.04.07 ravil SA PõhjaEesti Regionaalhaiglas septilise ortopeedia osakonnas ja 23.04.05-08.05.05 viibis sama haigla II ortopeedia osakonnas ning 08.05.07-11.05.07 septilise ortopeedia osakonnas. Lisaks nähtub kohtule menetluse käigus esitatud väljavõttest haiguslugudest nr 2834492, 2839001, 2331956, et hageja viibis järjekordselt haiglas 22.02.08, 18.04.08-18.04.08, 23.01.09-23.01.09 operatsioonil seoses sama õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastustega. Eeltoodust järeldub, et hageja tervisekahju on ulatuslik ning on tõendatud, et korduvate operatsioonide tõttu on hageja sunnitud kannatama operatsiooni ja raviga kaasnevaid füüsilisi kannatusi, valu, mis on hageja kahju ulatus VÕS § 128 lg 1, lg 5 ja 130 lg 2 järgi. Hageja on vastavalt arstliku ekspertiisi otsustele nr 29416 25.09.06 töövõimetu, arstliku ekspertiisi otsuse nr 457915 07.10.08 järgi on hageja töövõime kaotus 90%. Hagejal on raske puue ja vajab kõrvalabi iga päev temal esinevate vigastuste tõttu ja nimelt vajab abi söömisel, hügieenitoimingute tegemisel, riietumisel, liikumisel, ta kasutab karke, ratastooli, millest tingitud hingelise tasakaalu saamiseks tarvitab ravimeid, mille üle vaidlus puudub ja seega on märgitud asjaolud ka tõendatud. Arstlike ekspertiisi otsuste ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et esineva kehavigastuse tõttu on hageja igapäevane elu kvaliteet halvenenud, sest ta ei saa tavapärast elu elada, kuna vajab igapäevases elus kõrvalabi riietumisel, hügieenitoimingute tegemisel ning hingelise tasakaalu säilitamiseks on vaja tarvitada antidepressante, unerohtu ning lisaks ei saa ka töötada. Seega leiab kohus, et hageja terviskahjustus hõlmab ka tema hingelisi kannatusi VÕS § 128 lg 1, 5, § 130 lg 2 järgi.
14.Kuivõrd hageja terviskahju hõlmab hingelisi ja füüsilisi kannatusi, valu ja kostja on vastutab hagejale tekkinud tervisekahju tekitamise eest, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Terviskahjustuse puhul mittevaralise kahju hüvitise määramisel ei kohalda kohus VÕS § 139 lg 3 ja § 140 kohaldamist (RK otsus 3-2-1-85-08).
15.VÕS § 130 lg 2 rakendamisel tuleb mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestada sõltumata poolte taotlustest, rikkumise
laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna kostja vastutus on süüta vastutus (vt otsus ülalpool), siis kohus süü küsimust käesoleval juhul ei hinda.
16.Kostja märkis (prot lk 57), et hagejal ei olnud mopeediga sõitmiseks vastavat luba ja seetõttu peaks riik vastutama tekkinud kahju eest, kuna lubab isikutel liikluses selliselt osaleda. Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväide ei oma hüvitamise määramisele mõju. Esiteks on kostja vastutav tekkinud kahjujuhtumi eest, sest kahju tekkis seetõttu, et kostja sooritas autoga manöövrit nii, et hageja sai löögi kostja autolt ja mille tõttu tekkis tervisekahju, ja mistõttu ei saa rääkida kellegi teise (kostja väidetel riigi) vastutusest tekkinud tervisekahju eest, kuna ei tulene seadusest ja teiseks ei ole kostja esiletoonud selliseid asjaolusid, mis viitaks hageja kui kannatanu käitumisele ja tahtlusele suurendada mittevaralist kahju (füüsiline valu, kannatused ja hingeline valu, kannatused). Muuhulgas peab kohus vajalikus märkida, et täiskasvanud isikul nagu hageja oli kahju juhtumi ajal, on liikluses õigus osaleda mopeediga vastavat luba omamata (LK § 10 lg 4).
17.Kostja väitis, et tema varanduslik olukord ei võimalda maksta hagejale hüvitist, tal on kaks alaealist last, sissetulekud praktiliselt puuduvad. Kostja esitas kohtule küll KÜ tõendi, mille kohaselt on kommunaalmaksed 2007. aasta eest 19188, 15 krooni. Kommunaalkulude kandmine on selline kostja kohustus, mida ei saa eelistada kahju hüvitamise kohustusele ja kannatanule makstava hüvitisele ja selle suuruse määramisele ning seega ei ole kommunaalkulude kandmine selline asjaolu, mida tuleks arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel. Kostja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti teate 08.08.07 nr 16603, mille kohaselt oli tema ettevõtluse tulu 2007.a. 23 575 krooni. Tõendite kogumise korras saadud Maksu- ja Tolliameti kirja nr 7.1-4/5935126.06.08 17.03.09 kohaselt ei ole kostja enam füüsilisest isikust ettevõtja. Kostjal on kaks alaealist last: Andrei, sünd. 1992 ja Anna, sünd. 2004,keda peab kostja üleval pidama vastavalt Perekonnaseadusele. Samas esitas hageja kohtule kinnistusaamatu väljavõtted, mille kohaselt on kostjal mõttelised osad kinnisasjadest nr xxx, xxx, xxx (igast asjast 1⁄2 osa), mis kinnitab kostja varanduslikku olukorda ja võimaldab maksta hüvitist ning hoolitseda ka piisavas ulatuses oma laste eest. Asjaolu, et kostja kui füüsilisest isikust ettevõtjast isiku majandus-, kutsetegevus on tulutu või ebaedukas, ei tähenda tema sellist olukorda, mida saaks arvestada hüvitise suuruse määramisel, kuivõrd ettevõtlusvabadus on isiku vabadus, õigus. Kas ja kuidas kostja seda vabadust soovib teostada, milline on tema huvi selle vastu, kas jätkuv või mitte (kostja ei tegutse FIE-na 2008.a), siis sellise õiguse / vabaduse realiseerimine ei saa ega või kahjustada teise isiku, s.o hageja õiguste riivamisest tekkinud kohustust määral, mis lubaks seda arvestada kahju hüvitise määramisel ning kohus seda ka käesolevas asjas ei arvesta.
18.Kuna hageja on korduvalt pidanud õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi ravima ja viibima korduvalt operatsioonidel, kannatama selle tõttu füüsilist valu, füüsilisi ning hingelisi kannatusi, taluma läbi töövõimetuse kannatusi ja vigastuste tõttu elukvaliteedi langust, mis põhjustavad talle omakorda hingelisi kannatusi ja arvestades asjaolu, et kostjal on kaks alaealist last, kellele tuleb tal anda seadusest tulenevalt ülalpidamist ning lähtudes sellest, et kostjal on mitu kinnistut, siis tuleb kõiku neid asjaolusid arvestades kostjalt hagejale
kehavigastusest tekkinud mittevaralise kahju füüsilise valu ja hingeliste kannatuste eest kostjalt välja mõista vastavalt 50 000 krooni. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kuuld pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulub rahuldamisele ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja oli lõivu tasumist seaduse alusel hagi esitamisel vabastatud ja seega jääb riigilõiv riigi eest kostja kanda. Hagihind on 50 000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.