2-08-65794
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mÀrts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-65794
Tsiviilasi
AS E hagi L ASâi vastu 5 835.88 krooni nĂ”udes
Tsiviilasja hind
3 647.76 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepingulised esindajad E Erlach ja K
Verma
(Lindorff Eesti AS ) Kostja LAS (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
LASâile avalikult
kÀtte.
Lahend
loetakse avalikult
kÀttetoimetatuks 30 pÀeva möödumisel vÀljavÔtte vÀljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise pÀevast.
Menetluskulude jaotus VĂ€lja mĂ”ista LASâilt menetluskuludena 1 350 (ĂŒks tuhat kolmsada viiskĂŒmmend) krooni AS E kasuks. Edasikaebamise kord ja tĂ€htaeg
2-08-65794 Hageja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse apellandile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus vĂ”ib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 pĂ€eva jooksul tagaseljaotsuse kĂ€ttetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jĂ€tmiseks mĂ”juv pĂ”hjus. Kaja vĂ”ib esitada sĂ”ltumata mĂ”juva pĂ”hjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei vĂ”inud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilĂ”ivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vĂ€hem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank vĂ”i arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is vĂ”i arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse kĂ€ik 06.10.2008 esitas AS E (hageja) kohtule hagi LASâi (kostja) vastu 5 835.88 krooni vĂ€ljamĂ”istmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tĂ€itnud oma kohustusi, mis tulenevad 08.01.2003 sĂ”lmitud liitumislepingust, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgnevuse 5 835.88 krooni, millest pĂ”hinĂ”ue on 3 172.76 krooni, viivis 2 188.12 krooni ja kulude hĂŒvitamine 475 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse vĂ”tmise mÀÀruse kĂ€tte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide vĂ€ljavĂ”tted 20.01.2009 vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jĂ€tmise korral vĂ”ib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu pĂ”hjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus vĂ”ib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mĂ€rgitud ja asjaoludega Ă”iguslikult pĂ”hjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tĂ€htaja, ei ole tĂ€htaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kĂ€tte vĂ€lisriigis vĂ”i kui see toimetati kĂ€tte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised vĂ€ited kostja poolt omaksvĂ”etuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja pĂ”hjendava osa vĂ”ib vĂ€lja jĂ€tta ka tagaseljaotsusest ja kostja Ă”igeksvĂ”tul pĂ”hinevast otsusest, sĂ”ltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul vĂ”ib pĂ”hjendavas osas piirduda ka ĂŒksnes Ă”igusliku pĂ”hjenduse mĂ€rkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja pĂ”hjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja tĂ€itmisele ka vĂ€ljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses mĂ€rgitud asjaoludega Ă”iguslikult pĂ”hjendatud. Hageja on 23.03.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on vĂ”lasuhe tulenevalt 08.01.2003 liitumislepingust. Hagi kuulub rahuldamisele vĂ”laĂ”igusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel.
2-08-65794 Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata tĂ€idetavaks. TsMS § 162 lg 1 jĂ€rgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt mÀÀrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hĂŒvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu mÀÀratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub vĂ€lja mĂ”ista kostjalt menetluskulud summas 1 530 krooni, millest 250 krooni moodustab hagiavalduse eest tasutud riigilĂ”iv, 1 180 krooni (koos kĂ€ibemaksuga) Ă”igusabikulud ning 100 krooni vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu. Kohus mĂ€rgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab kĂ€ibemaksu Ă”igusabikulult vĂ€lja mĂ”ista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane vĂ”i ei saa muul pĂ”hjusel tekkinud kuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on kĂ€ibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100060830, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada kĂ€ibemaksu tagasi, mistĂ”ttu tuleb Ă”igusabina esitatud summast 1 180 krooni maha arvestada kĂ€ibemaks 180 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ĂŒleta Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 mÀÀrusega nr 137 kehtestatud âLepingulise esindaja ja nĂ”ustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmise piirmÀÀradâ kehtestatud kulude sissenĂ”udmise piirmÀÀra, esindaja kulu on mĂ”istlik ning pĂ”hjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmise taotlus on pĂ”hjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista menetluskuludena 1 350 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega mÀÀrati kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude suurus, saab hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.