Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-84723
Tsiviilasi
ASShagi A G ’i vastu võlgnevuse 291.70 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
291.70 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja ASS(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja E Erlach (Lindorff Eesti Aktsiaselts ) Kostja A G (isikukood XXX, elukoht XXX)
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik ASS(hageja) esitas 08.12.2008 kohtule hagi A G ’i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.12.2004 kliendilepingu nr 2952252 ja 06.12.2004 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu . Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 396.50 krooni ja viivised 395.50 krooni. 24.03.2009 avaldusega vähendas hageja oma nõuet 500.30 krooni võrra, kuna kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud põhiosa summas 396.50 krooni ja viivistest 103.80 krooni. Hageja nõue kostja vastu on tasumata viivised summas 291.70 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 27.02.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 24.03.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.12.2004 kliendilepingu nr 2952252 ja 06.12.2004 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu . Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud, millest 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja õigusabikulud 233.64 krooni. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on
osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 198 krooni (käibemaksuta). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2406). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.