Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-89072

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 22.12.2008 esitas OÜ H Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt võlgniku põhitegevuseks oli ehitus, s.h veevarustus- ja kanalisatsioonitööd. Võlgniku majanduslikud raskused said alguse nõudluse vähenemisest, likviidsusprobleemidest ja võlausaldajate nõuetest. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustused ületavad vara suuruse. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜ H pankrot. Harju Maakohtu 02.01.2009 määrusega algatas kohus OÜ H pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennok’i. Oliver Ennok esitas 09.02.2009 kohtule ajutise halduri esialgse aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 10.02.2009 kohtuistungil. 11.02.2009 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti OÜ H pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 35 000 krooni. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2009. Keegi ei ole raha OÜ H pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks kohtu deposiiti tasunud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik kanti äriregistrisse 03.04.2001. Võlgniku põhitegevusalaks olid veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd, ehitustegevus, ehitusmaterjalide jae- ja hulgikaubandus ning vahendus. Võlgniku juhatuse liikme H. A selgituste kohaselt hakkas alates 2007. aastast üldine majanduslangus ning ehitusturu kokkukuivamine mõjutama võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgniku tellijatel tekkisid makseprobleemid ja uute tellimuste hulk vähenes märgatavalt, kuid samas olid võlgniku kulud tööjõule ja töövahenditele varasemaga võrreldes suurenenud. Võlgnik ei saanud suurenevate tegevuskulude ja tellijate makseraskuste tulemusena tekkinud käibevahendite puuduse tõttu oma tegevust laiendada ning uusi töötajaid ja töövahendeid hankida ja sellest tulenevalt selgus 2008. aasta suve lõpus, et võlgnik ei jõua mitmete ehitusobjektidega lepingus kokkulepitud tähtajaks valmis. Samas oli võlgnik paigutanud ehitustööde teostamisele kõik oma vabad rahalised vahendid. Oktoobris 2008. aastal teavitas KMG Ehitus, et jätab lepingurikkumisest tulenevalt tasumata Tallinn ärihoones objekti eest 390 000 krooni ja Kalamaja Põhikooli objekti eest 55 000 krooni. Leppetrahvid tekitasid võlgnikul ootamatult majanduslikult raske olukorra, millele püüti lahendust leida pangalaenude ja krediidi kaudu, kuid majanduslanguse tõttu ei nõustunud pangad äriplaane toetama ja laene väljastama. Tekkinud rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud võlgnikul novembris 2008 võimalik tasuda töötajatele, tarnijatele, transpordi eest ega rahastada käimasolevaid või tulevikus saadavaid tellimusi. 20.12.2008 seisuga koostatud bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2008. majandusaasta tegevusest -768 739 krooni. 31.12.2007 seisuga koostatud bilansi kohaselt oli kahjum 2007. a majandustegevusest -661 461 krooni. Võlgniku omakapital on negatiivne alates 2007. aastast: 31.12.2007 –550 869 krooni ja 20.12.2008 -1 319 608 krooni. Nimetatud asjaolu näitab, et juhatuse liige oleks pidanud juba hiljemalt 2007. a lõpus kasutusele võtma äriseadustikus toodud meetmed olukorra parandamiseks või esitama võlgniku pankrotiavalduse.

2-08-89072 Võlgniku teist juhatuse liiget, AJ, kelle valduses on võlgnikule kuuluv kehvas seisukorras 15 aastat vana kaubik XXX ja 5 aastat vana sülearvuti HP, mille turuväärtus tänaseks on olematu, ei ole ajutise pankrotimenetluse kestel õnnestunud leida. Võlgniku vara Võlgniku andmetel on võlgnikul 20.12.2008 seisuga järgmised varad, kokku juhatuse liikme hinnangul summas 69 456 krooni: - raha ja pangakontod 236 krooni; - nõuded ostjate vastu 30 797.34 krooni; - ebatõenäoliselt laekuvad arved 15 537 krooni; - ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 937 krooni (tegemist on ettemakstud kindlustusmaksetega); - põhivara 19 949 krooni (sõiduk XXX, sülearvuti HP NX9020, Unipipe akupress Mini 32s, sülearvuti Ordi Enduro 5202BF) Võlgniku vara vastavalt ajutise halduri päringutele saadud vastustele: 1) Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Hansapank AS-is, mille saldo on 15.01.2009 seisuga 45 krooni (konto broneeritud summas 75 krooni kaardi hooldustasudest). 2) Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXAS ́is SEB Pank, mille saldo on 23.01.2009 seisuga 61.59 krooni (konto on arestitud ja võlgniku võlgnevus on hooldustasu summas 45 krooni ja võlgnevus väljavõtete/teatiste eest summas 20 krooni). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud XXX (1994.a, registreerimismärgiga XXX) ja sõidukile on seatud Tallinna kohtutäituri K Põlts’i ja ajutise pankrotihalduri poolt sõiduki võõrandamise keelumärked. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgnik registreeritud 2006.a XXX vastutavaks kasutajaks. Sõiduki omanikuks on AS SEB Liising Eesti. Võlgnikule on kuulunud järgmised sõidukid: 1) XXX (1990.a, registreerimismärgiga XXX), mis võõrandati 05.01.2005 T L ’le. 2) XXX (1996.a, registreerimismärgiga XXX), mis võõrandati 29.09.2006 OÜ-le G hinnaga 65 000 krooni. Kinnistusregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Võlgnikul on sõlmitud järgmised liisinglepingud: 1) AS SEB Liising ja võlgniku vahel on sõlmitud liisinguleping , mille esemeks on sõiduauto XXX. 15.01.2009 seisuga oli võlgnikul liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 17 134.99 krooni, millele lisandub viivis summas 1159.99 krooni. 2) AS Hansa Liising Eesti ja võlgniku vahel on sõlmitud liisinguleping , mille esemeks on sõiduauto XXX. Hansa Liising Eesti AS ütles 24.10.2008 nimetatud liisingulepingu üles ja sõiduk asub , Tallinn asuvas Saksa Auto kasutatud liisinguautode platsil, kus ta on suunatud müüki. 20.01.2009 seisuga oli võlgnikul liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 195 949.14 krooni. Hansa Liising Eesti AS ́i täpne nõue võlgniku vastu selgub pärast sõiduki müüki.

2-08-89072 Võlgniku peamise vara moodustavad kasutatud 2 arvutit, 15 aastat vana kehvas seisukorras kaubik XXX ja akupress Unipipe, kokku väärtusega mitte rohkem kui 10 000 kr. Nõuded on enamuses ebatõenäoliselt laekuvad. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud kogu võlgniku vara reaalseks turuväärtuseks ca 20 000 krooni. Võlgniku võlad Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 1 389 064 krooni järgmiselt: - lühiajalised laenud 20 315 krooni; - võlad tarnijatele 933 009 krooni (suurimad võlausaldajad: AS Vennad-Dahl, Duubel D OÜ, Eesti Termotehnika AS, Hannobalt OÜ, Hekamerk OÜ, Industek AS, Küttemaailm OÜ, Max Schön Eesti OÜ, OÜ Bombono, OÜ Plusspanus, R&A Grupp OÜ, Realsten OÜ, Sanistal OÜ, Water-Luft Consulting OÜ ); - maksuvõlgnevused 435 740 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.01.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 425 784.12 krooni, millest 324 004.85 krooni on põhivõlgnevus ja 101 779.27 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete, kogumispensioni maksete võlgnevustest ja intressidest. AS Hansa Liising Eesti teatise kohaselt on AS Hansa Liisingu nõue liisingulepingu alusel summas ca 195 949.14 ja tagasimaksega krediitkaardi XXXXXXXXXXXXXXX võlgnevus seisuga 20.01.2009 summas 26 340.27 krooni. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 1,4 miljonit krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, kusjuures kohustused jätkuvalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks peab ajutine haldur üldisest majanduslangusest tulenevat ehitusturu tegevuse aeglustumist. Samas on ajutine haldur juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2007. a lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustikus toodud meetmed ning suure tõenäosusega esitama ka pankrotiavalduse. Oliver Ennok palub määrata ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni (ei sisalda

2-08-89072 sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Oliver Ennok palub määrata ajutise halduri kulud summas 1 800 krooni. Ajutise halduri hinnangul tuleks pankrotimenetluse jätkamiseks võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 35 000 krooni. Kui pankrotimenetlust ei finantseerita, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ H pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. TuMS § 4 lg 1 järgi on tulumaksu määr 2009. aastal 21%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara 20 tuhande krooni ja võlgu vähemalt 1,4 miljoni krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. 11.02.2009 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti OÜ H pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 35 000 krooni. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2009. Keegi ei ole raha OÜ H pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks kohtu deposiiti tasunud.

2-08-89072 Kohus leiab, et OÜ H pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ H tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Oliver Ennok on kohtule esitanud OÜ H ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h päringute koostamine, kohtumised võlgniku esindajaga, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 15 000 tuleb võlgnikult välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 15 000 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 4950 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 800 krooni, s.h transpordikulud, sidekulud ja bürookulud. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja võlgnikult tuleb 1 800 krooni välja mõista. OÜ H dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ H juhatuse liikmele H A ’le (isikukood 37602140340, Lõo tee 3-2, Järveküla küla, Rae vald 75301).

H Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.