Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud solidaarselt täielikult kostjate kostjate K R`e, R`e, Ilona ManninenManninen-Proosa ja A P kanda ning kostjate kostjate menetluskulud menetluskulud kostjate kostjate endi endi kanda. Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kantselei kaudu 24 24.03.2008 kell 15.00. Hagi tagamine - Viru Maakohtu kohtumäärusega 10.11.2008 kostjatele K R`el R`ele `ele, I M -P `le ja A P`l P`le `le kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimine Eesti Vabariigis tegevusluba omavates omavates krediidiasutustes summa 49 472.63 krooni ulatuses - tühistada otsuse täitmisel tagatud summas. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29..10.2008 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtusse hagi K R`e, I M `i ja A P`i vastu 142 438.27 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Vastavalt rahvastikuregistri andmetele on alates 20.09.2008 kostja I M `i perekonnanimi M -P .

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja K R sõlmisid 25.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0700381/45st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule – kostja K R`ele - krediiti summas 100 000 krooni. Põhivõlgnik oli kohustatud maksma hagejale intressi 25,03% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Samal päeval – 25.04.2007 - sõlmis hageja kostjate I M `iga ja A P`ga käenduslepingud. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis edastas hageja 27.03. 2008 ja 05.05.2008 kostjatele võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad ning 15.05.2008 tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatuse. Kuna kostjad sellest hoolimata oma kohustusi täitma ei asunud, siis oli hageja sunnitud 12.06.2008 lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemisavalduses ja käendajatele saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 131 031.63 krooni tasumist, millest 98 945.25 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 10 479.57 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 789.05 krooni leppetrahv, 17.76 krooni viivis ning 1800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Peale selle palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates hagi koostamisest 28.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,03 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele nr S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 142, 145, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud kirjalikud tõendid – koopia tarbijakrediidilepingust nr 0700381/45kt koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, käenduslepingute koopiad, koopiad hageja poolt kostjatele võla sissenõudmisega seotud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest, laenuteenuste hinnakirja ja viivise arvestuse.

Kohtumenetluse käik

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. 10.11.2008 kohtumäärusega kohaldas kohus hagi tagamiseks kostjatele kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimist Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes tagastamata krediidisummast 1⁄2 (pooles) ulatuses, s.o. summas 49 472.63 krooni, hageja kasuks. Kohus võttis korraldava määrusega hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 05.12.2008 esitatud vastuses teatavad kostjad I M -P ja A P, et võla sissenõudmise kohta pangalt kirjade saamise järel teatas laenusaaja K R neile vestluse käigus, et tema on hagejaga sõlminud uue kokkuleppe ja maksegraafiku, mistõttu muretsemiseks põhjus puudub. Kostjad ei pea õigeks, et nende pangakontod arestiti ette hoiatamata ning neile ei jäänud võimalust ka TMS § 132 lg 1 ja 2 sätestatud elamiseks vajalike summade kasutamiseks. 05.03.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja K R, et tal puuduvad vahendid hageja nõutud summa tasumiseks, et kohtus oli tema maksejõuetusest tulenevalt menetluses ka pankrotiavaldus. Pankrotimenetlus lõpetati raugemisega. Kohus väljastas kostjate vastused hagejale tutvumiseks. Hageja oma kirjalikus arvamuses 11.03.2009 jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Samuti ei nõustunud hageja kostjate väidetega nende pangakontodel olevate vahendite kasutamise osas, kuna TMS § 132 ei kohaldu hagi tagamise puhul. 18.03.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi, s.o. 19 789.05 krooni võrra. Hageja nõudeks jäi summa 122 649.22 krooni väljamõistmine kostjatelt solidaarselt, samuti alates 28.10.2008 viivise 25,03% väljamõistmine tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku laekumiseni. Kostjad Kostjad nõustusid nõustusid kohtuistungil hageja poolt vähendatud nõudega. Kostja K R`e seletuse kohaselt oli tegelikuks laenu taotlejaks tema elukaaslane, kes laenurahaga ostetud autoga pidi hakkama osutama taksoteenust. Algul maksiski elukaaslane laenumakseid tagasi, kuid siis ta läks ära ja jättis ka maksed pangale tasumata. Auto on müüdud ning müügist saadud 20 000 krooni on kulutatud teiste laenude tasumiseks. Lepingu allkirjastajana temal endal hetkel vahendeid laenu tagastamiseks ei ole. Kohtus oli menetlemisel tema pankrotiavaldus, kuid menetlus lõpetati raugemisega menetluskulude katteks vahendite puudumisel. Kostja saab aru, et käendajate poolt laenu tagastamisel peab ta neile nende makstud summad hiljem ikkagi hüvitama. Kostjad I M -P ja A P seletasid, et käendajateks hakkasid nad K R elukaaslase palvel. Nad usaldasid teda ja lootsid, et käendajatena nende vastutus laenukohustuste täitmisel ei rakendu. Kuna neil endal on ka teisi laenukohustusi, siis hagis nõutud summa korraga tasumiseks vahendid puuduvad; nad loodavad, et saavad sõlmida kohtuotsuse täitmisel hagejaga maksegraafiku. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostjate seisukohad ning tutvunud hageja esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud hageja poolt kohtuistungil leppetrahvi summa võrra vähendatud ulatuses ja kuulub täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised suhted tulenevad hageja ja kostja K R`e vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega võetud laenukohustuste täitmise tagamiseks kostja I M -P ja A Pga sõlmitud käenduslepingutest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 142, 145, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale K R`ele võimaldanud krediiti summas 100 000 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et ta ei täitnud lepingut korrektselt ning jäi hageja ees võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käendajate I M -P ja A P vastutus tuleneb nendega sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt kostjad on võtnud endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ning tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendajate vastutuse maksimummääraks on lepingu järgi 452 309 krooni ning käenduse tähtajaks 01.06.2019. Põhivõlgniku poolt lepingurikkumise korral olid käendajad kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. Seega oli hageja õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei ole kohtus hageja esitatud viivis- ja intressinõuet ning nende arvestamise aluseid vaidlustanud. Vastavalt TsMS § 206 lg 1 sätestatule on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta.

Hageja on vähendanud kohtus oma nõuet, loobudes leppetrahvi – summa 19 789.05 krooni nõudest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 sätestatule tuginedes viivise väljamõistmist kostjatelt solidaarselt hagi koostamisest – 28.10.2008. Eeltoodud asjaoludel ning kohtuistungil vähendatud ulatuses on hageja nõue seega põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele kokku 122 649.22 krooni, millest 98 945.25 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 10 479.57 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 424.40 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti tuleb TsMS § 367 ja 461 lg 4 tulenevalt mõista kostjatelt alates 28.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,03% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi on tagatud kostjate poolt tagastamata krediidisummast 1⁄2 (pooles) ulatuses, s.o. summas 49 472.63 krooni kostjatele kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimisega Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus hagi tagamise poole taotlusel tühistada asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, millised asjaolud antud asja menetlemisel kohtus puuduvad. Täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatu tagamine on võimalik kohtuotsuse täitmisel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 367; 442 ja 632 lg 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16. mail 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.