Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2009a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-63368
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi JO (O, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 26 026,11 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
26 026,11 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2009a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja R Kass
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused JO esitas Eesti Haigekassale 27.03.2006 avalduse, et haigekassa võtaks tema tütre KG eest tasu maksmise kohustuse üle raviteenuste eest, mida osutatakse Sankt-Peterburgi Riikliku Meditsiiniakadeemia Kliinilises Haiglas. 19.12.2006 esitas kostja uue avalduse, milles palus, et hageja võtaks tasu maksmise kohustuse üle konsultatsiooni ja ravi eest Sankt-Peterburgis. Hageja juhatus otsustas 10.01.2007 otsusega nr 3 üle võtta tasu maksmise kohustuse K G osutatavate tervishoiuteenuste eest Sankt-Peterburgi Riiklikus Pediaatrilises
Meditsiiniakadeemias. Selle otsuse alusel sõlmisid pooled 18.01.2007 lepingu nr 2-19/37, millega hageja kohustus üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse osutamise eest. Hageja kohustus 7 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist kandma kostja arveldusarvele 3 000 USD eesti kroonides vastava päeva Eesti Panga kursiga. Hageja kandis kostja arveldusarvele 36 254,10 krooni. Kostja kohustus pärast tervishoiuteenuse osutamist 30 kalendripäeva jooksul esitama raviteenuse eest tasu maksmist tõendava dokumendi ja epikriisi ravil viibimise kohta. Kulutamata summa kohustus kostja hagejale tagastama. Kostja esitas hagejale vastavad dokumendid, millest selgus, et tervishoiuteenused maksid kokku 10 227,99 krooni. Seega peab kostja hagejale tagastama 26 026,11 krooni. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Pooltevahelisest lepingust ei nähtu raviteenuse osutamise tähtaeg. Tegemist on pikaajalise ja järguviisilise raviteenusega. Haigusloo väljavõttest nähtub, et kirurgiline ravi on hetkel võimatu ning määratud on ka järgmise hospitaliseerimise aeg – 6 kuu möödudes. Seega on raviteenus jäänud osutamata objektiivsetel põhjustel. Kostjal puudub praegu kohustus raha hagejale tagastada ning hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused 11.02.2009 istungile kostja ei ilmunud. Kuivõrd kostja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses, lahendas kohus antud asja kostja osavõtuta sisuliselt. Puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. Hageja juhatus otsustas vastavalt hageja avaldustele 10.01.2007 otsusega nr 3 üle võtta erandkorras tasu maksmise kohustuse K G osutatavate tervishoiuteenuste eest Venemaal vastavalt esitatud raviarvetele. Selle otsuse alusel sõlmisid pooled 18.01.2007 lepingu nr 2-19/37, millega hageja kohustus üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse osutamise eest. Hageja kohustus lepingu p 2.1 järgi 7 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist kandma kostja arveldusarvele 3 000 USD eesti kroonides vastava päeva Eesti Panga kursiga. Kostja kohustus p 2.2 ja 2.3 kohaselt pärast tervishoiuteenuse osutamist 30 kalendripäeva jooksul esitama raviteenuse eest tasu maksmist tõendava dokumendi ja epikriisi ravil viibimise kohta. Kulutamata summa kohustus kostja hagejale tagastama 30 kalendripäeva jooksul arvates teenuse mitteosutamise otsuse tegemise või teenuse eest tasumise kuupäevast. Hageja kandis kostja arveldusarvele 36 254,10 krooni. Tervishoiuteenused maksid kokku 10 227,99 krooni. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka asjas esitatud kirjalike tõenditega ning kohus loeb need tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja nõue on sissenõutavaks muutunud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub kulutamata jäänud summa hagejale tagastama 30 kalendripäeva jooksul arvates teenuse mitteosutamise otsuse tegemise või teenuse eest tasumise kuupäevast. Raviteenust kostja lapsele osutati. Selle eest esitati kostjale ka arve, mille kostja on tasunud. Seega on kostjal käesolevaks ajaks tekkinud lepingu p 2.3 alusel kohustus hagejale kulutamata jäänud summa, s.o 26 026,11 krooni tagastada. Õige on kostja väide, et kirurgilist ravi ei olnud võimalik Sankt-Peterburgis osutada, kuid ebaõige on järeldus, et ravi jätkub Venemaal. Haigusloo väljavõttest nähtub, et raviteenust tuleb jätkata elukohajärgse, s.o Eesti ortopeedi ja kirurgi järelevalve all, sama puudutab hospitaliseerimist.
Seetõttu on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 26 026,11 krooni. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.