2-08-58723
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-58723
Tsiviilasi
OÜ K hagi OÜ R vastu 250 000 krooni väljamõistmiseks
Hagi hind
250 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ K (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja I Sablonin Kostja OÜ R (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja advokaat V Särgava
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2009.a.
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle selle lahendamist istungil.
OÜ K esitas OÜ R vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 250 000 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T OÜ 26.08.2004.a aadressil Xxx, Tallinn asuva kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkuleppe lõpetamise lepingud, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Leping sõlmiti notariaalses vormis ja registreeriti Tallinna notari M Milleri notaribüroos. Lepingu p 5.2 alusel kohustus kostja tasuma 900 000 krooni T OÜ poolt näidatud K OÜ
kontole. K OÜ kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud 600 000 krooni, 300 000 krooni on tasumata. Kostja on tasunud T OÜ eest tsiviilasja 2/125-5654/04 raames hagi tagamiseks Tallinna Linnakohtu deposiitarvele 300 000 krooni. 21.11.2006.a kohtu määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus ja OÜ-le P tagastati ainult tasutud riigilõiv. Hagejal ei ole dokumenti selle kohta, kuhu jäi kohtu deposiitarvele tasutud 300 000 krooni. Hageja arvates tagastati raha kostjale. T OÜ loovutas 01.03.2006.a nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu hagejale. Kostja lubas tasumata jäänud raha tagastada ning maksis hageja kontole 04.04.2007.a võla katteks 50 000 krooni. Seega tunnistas kostja võlga. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt võla tasumist, kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 ei näe nõude loovutamise lepingule ette vorminõuet. Hageja nõuab kostjalt 250 000 krooni väljamõistmist.
OÜ R vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt kohustus kostja vaidlusaluse lepingu p 5.2 kohaselt tasuma OÜle T 900 000 krooni, tasudes 300 000 krooni Tallinna Linnakohtu deposiitkontole ja 600 000 krooni OÜ-le K. Kostja on nimetatud maksed teinud. Kostja leidis lisaks eelnevale, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hageja ja T OÜ vahel sõlmitud leping on lihtkirjalik, kuid tulenevalt VÕS § 11 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 peaks see olema sõlmitud notariaalses vormis. Seega on nõude loovutamise leping tühine, nõue ei ole hagejale üle läinud.
Kohus selgitab hagejale, et kohus lõpetas 03.03.2009.a kohtuistungil asja arutamise ning tegi teatavaks kohtuotsuse kuulutamise aja. Pärast kohtuvaidluste lõppemist ning otsuse kuulutamise aja teatamist ei ole pooltel enam võimalik esitada tsiviilasjas täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Kohus tagastab hagejale eeltoodu alusel 19.03.2009.a esitatud seisukohad ja tõendid ega arvesta neid otsuse tegemisel.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • Kostja ja T OÜ sõlmisid notariaalselt 26.08.2004.a Xxx, Tallinn asuva kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkuleppe lõpetamise lepingud, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (tl 4-12). • Lepingu p 5.2.2 alusel tasus kostja 600 000 krooni K OÜ kontole (tl 13). • Lepingu p 5.2.1 alusel tasus kostja tsiviilasja 2/125-5654/04 raames hagi tagamise asendamiseks 300 000 krooni Tallinna Linnakohtu deposiitkontole (tl 36). • T OÜ loovutas 01.03.2006.a lihtkirjaliku lepinguga nõude OÜ R vastu hagejale (tl 14). • Kostja tasus hagejale 04.04.2007.a OÜ Tele võlgnetava summana 50 000 krooni (tl 16). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja T OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping kehtiv. Kohus leiab, et kostja seisukoht on õige.
Hageja ei ole näidanud, et võlausaldaja oleks teatanud kostjale võlgnevuse loovutamisest või et hageja oleks esitanud kostjale loovutamist tõendava dokumendi. Tulenevalt VÕS §-st 171 on kostjal õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid, s.h vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamise tehingust endast. Nõude loovutamist reguleerivad VÕS § 164 jj, mis ei sätesta loovutamislepingu vorminõudeid. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba, kuid nõuete loovutamisel tuleb arvestada ka VÕS §-ga 11 lg 3. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega peab lepingust tuleneva nõude loovutamise leping olema samas vormis, millises sõlmiti põhileping. OÜ R ja T OÜ sõlmisid 26.08.2004.a asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalse tõestatud. Kuna OÜ R ja T OÜ vahel 26.08.2004.a sõlmitud lepingule nägi seadus ette kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi, pidi ka lepingust tulenevate nõuete loovutamine olema samas vormis. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 01.03.2006.a sõlmitud nõude loovutamise leping on lihtkirjalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on 01.03.2006.a sõlmitud nõude loovutamise leping tühine ning hagejal pole tekkinud kostja vastu nõudeõigust. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.